Artiklid

1.jaanuarist 2002.a. töötuskindlustuse seaduse (TKS) jõustumisega käivitatakse sissemaksetest finantseeritav töötuskindlustushüvitiste süsteem. Töötuskindlustuse finantseerimiseks kehtestatakse sundkindlustusmakse - töötuskindlustusmakse (edaspidi makse).

Makse kogumise efektiivsuse tagamiseks hakkab makse haldamisega tegelema Maksuamet. Maksuametil on maksete kogumisel ja sanktsioonide rakendamisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigused ja kohustused, makse maksmise kohustuse rikkumise korral kohaldatakse makse maksja ja makse kinnipidaja suhtes maksukorralduse seaduses sätestatud vastutust.

MAKSE OBJEKT (§ 40)

Töötuskindlustusmakset makstakse:

töötajale töö- või teenistuslepingu alusel ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul, kui tasu saaja on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana.

Töötuskindlustusmakset ei maksta:

ettevõtlustuludelt
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasudelt*
Vabariigi Presidendile, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja kohtunikele makstud palgalt ja muudelt tasudelt
erisoodustustelt
sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt
* Kui juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on töölepingulistes suhetes vastava juriidilise isikuga, siis kõik tasud, mis makstakse sellele isikule töö- või teenistuslepingu alusel, maksustatakse töötuskindlustusmaksega TKS § 40 lg 1 p 1 alusel. See tähendab,et teda käsitletakse kindlustatuna kui töölepingu alusel tasu saavat isikut.

MAKSE MAKSJA (§ 4)

Vastavalt TKS § 4 maksavad töötuskindlustusmakset:

kindlustatu (antud mõiste hõlmab töötajat, avalikku teenistujat ja tööettevõtjat)
tööandja ja riik või kohalik omavalitsus tööandjana (edaspidi: tööandja).
Töötuskindlustuse subjektide (kindlustatute) ringi ei kuulu:
füüsilisest isikust ettevõtjad, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ametnikud (Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja kohtunikud).

MAKSE MÄÄR


§ 41 2002. aastaks § 52 lg 6
kindlustatu makse määr 0,5 - 2% 1% maksustatavatelt summadelt
tööandja makse määr 0,25 - 1% 0,5% maksustatavatelt summadelt

Makse määr võib muutuda TKS §-s 41 kehtestatud piirides. 2002.a makse määrad on kehtestatud TKS § 52 lõikes 6 (vaata tabel). Iga järgmise aasta makse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1.detsembriks.

MAKSE ARVESTAMISE, TASUMINE JA DEKLAREERIMINE (TKS § 42)

Makse kogumine toimub paralleelselt kinnipeetud tulumaksu ja isikustatud sotsiaalmaksu kogumisega. Selleks on kehtestatud rahandusministri 03.detsembri 2001.a määrusega nr 102 ühine deklaratsioon TSD.

Kindlustatu makse kinnipidamisel ja tööandja makse arvestamisel kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, mis juba kehtib tulumaksu kinnipidamisel ja sotsiaalmaksu arvestamisel. See tähendab, et makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud.

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Tööandja peab:

1) Arvestama ja pidama kindlustatule makstud tasudelt kinni töötuskindlustusmakse maksemääraga 1%. Kindlustatu makse osas peetakse personaalset arvestust, seetõttu deklareeritakse kinnipeetud makse iga kindlustatu kohta eraldi deklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 ja lisa 2 veerus 14.
Makse peetakse kinni väljamakse tegemisel. Makse peetakse maksustatavalt summalt kinni enne mahaarvamiste tegemist ja tulumaksu kinnipidamist.
Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui makse peetakse kinni tööettevõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt või mitteresidendile makstud tasudelt, siis ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maha arvata ei kinnipeetud töötuskindlustusmakset ega maksuvaba tulu.
Vormi TSD lisadel 1 ja 2 kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kogusumma deklareeritakse TSD põhivormi real 4.

2) Arvestama töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud 0,5% maksemääraga. Tööandja makse (0,5%) arvutatakse antud kuus tehtud väljamaksete kogusummalt ja deklareeritakse TSD põhivormi A osa real 5. Tööandja makset ei jaotata kindlustatute vahel, st ei peeta personaalset arvestust.

3) Kandma väljamaksetelt arvestatud tööandja makse ja kinnipeetud kindlustatu makse üle Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele deklaratsiooni TSD.

Deklaratsiooni TSD järgi tasumisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed kantakse Maksuameti kontole nr 10220020230015 Eesti Ühispangas või kontole nr 22 101 798 7351 Hansapangas. Töötuskindlustusmaksete kontod on avatud alates 01.01.2002.a.Töötuskindlustusmaksete maksmiseks on igal tööandjal eraldi viitenumber, mis tuleb näidata maksedokumendil. Viitenumbrid avaldatakse Maksuameti veebilehel, samuti saab viitenumbreid teada Maksuameti kohalikust asutusest.

4) Andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1.veebruariks. Kindlustatuga töösuhte lõppemisel antakse eelnimetatud tõend koos lõpparvega.

Näide
a) Kindlustatu töötuskindlustusmakse arvestamine
Töötajale arvestati 2001.a detsembrikuu eest palka 5300 krooni. Palk makstakse välja 2002.a jaanuaris. Töötuskindlustusmakse peetakse kinni palga välja-maksmisel ehk jaanuaris.
Töötaja palk (bruto) 5300 krooni
Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1%
(5300 x 1%) 53 krooni
Kinnipeetud tulumaks
(5300 - 1000 - 53 = 4247 x 26%) 1104 krooni
Töötaja saab kätte (neto)
(5300 - 1104 - 53) 4143 krooni
+ 1 kuu kindlustusstaazi

b) Tööandja makse arvestamine
Tööandja tegi jaanuarikuus töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid kokku 100 000 krooni. Sellelt summalt arvestab tööandja töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud määras 0,5%.

Tööandja töötuskindlustusmakse 0,5%
(100000 x 0,5%) 500 krooni

Tööandja kannab jaanuarikuus kinnipeetud kindlustatu makse (1%) ja arvestatud tööandja makse (0,5%) Maksuameti pangakontole üle 10. veebruariks ning esitab samaks kuupäevaks Maksuameti kohalikule asutusele deklaratsiooni TSD jaanuarikuu eest.

Maksuamet kannab tööandja ja kindlustatu maksetest laekuvad vahendid üle avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Töötukassa arvele ühe pangapäeva jooksul nende laekumisest Maksuameti pangakontole. Samuti annab Maksuamet Töötukassale andmeid kindlustatu ja tööandja makstud töötuskindlustusmaksete kohta (TKS § 35). Töötukassa määrab ja maksab töötuskindlustushüvitisi alates 01.01.2003.a.

SISSEMAKSETE JA VÄLJAMAKSETE MAKSUSTAMINE

Tööandja töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 500 krooni) on ettevõtlusega seotud kulu (avaliku sektori asutuse puhul osa asutuse ülalpidamiskuludest) ning ei kuulu maksustamisele tulu- ega sotsiaalmaksuga, kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega.
Kindlustatu töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 53 krooni) on töötaja töötasu osaks, millelt tööandja tasub sotsiaalmaksu. Samas vähendab töötaja makse tema tulumaksuga maksustatavat tulu (eeltoodud näite puhul lahutatakse enne brutosummast maksuvaba tulu ja töötuskindlustusmakse, alles siis maksustatakse tulem tulumaksuga: 5300 - 1000 - 53= 4247; 4247 x 26% = 1104 krooni).
Töötuskindlustuse seaduse alusel saadud töötuskindlustushüvitis on töötu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, seejuures rakendab väljamakse tegija (Töötukassa) hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel tulu-maksuvaba miinimumi ning maksab sotsiaalmaksu maksumääraga 13% (ravikindlustuse osa).
Maksuamet

M E R I K E O J A S S O N

Uuest aastast maksete kogumist alustav töötukassa võib nii töötajat kui tööandjat üllatada keset aastat senisest suurema kindlustusraha nõudega, sest seadus lubab maksete määra keset aastat tõsta, mitte kunagi aga alandada.

Kuigi valitsus kinnitab töötuskindlustuse seaduse järgi kindlustusmaksete määrad hiljemalt iga aasta detsembriks, on kindlustusraha haldaval Eesti Töötukassal õigus määrasid tõsta näiteks põhjusel, et töötukassa reservkapitalil pole piisavalt vahendeid. Töötukassa reservkapital on otseselt seotud nii töötajate kui tööandjate tehtud sissemaksetega, sest nende makstud raha läheb sihtfondidesse ja reservkapitali miinimumsuurus on vähemalt 10 protsenti eelarve mahust.

Töötuskindlustuse seaduses on kirjas, et makse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal ehk kalendriaasta jooksul vähendada, kuid puudub märge selle kohta, et seda ei võiks suurendada. On võimalus, et keset kalendriaastat võivad töötaja ja tööandja poolt tehtud kohustuslikud töötuskindlustusmaksed võtta tööandjalt ja töötajalt kahepeale kokku mitte 1,5, vaid näiteks ka kolm protsenti.

Ligi 800 töötajaga ASi Sangar finantsjuhi Maia Palsi jaoks oli seaduses olev maksutõstmise võimalus ebameeldiv avastus, mis tekitab tunde, et riik on ettevõtjad jätnud seaduseandja meelevalla alla.

“Järgmise aasta eelarvet tehes ei näinud me ette võimalust, et maksumäärad võiksid muutuda aasta keskel. Eelarve koostamise eeldustes arvestasime välise mõjutegurina töötuskindlustusmakse suuruseks 0,5 protsenti. Ootamatu on teade, et meie finantskoormus võiks veel kasvada ja on teadmata, kui palju. Me ei saa nii kiiresti muuta oma hinnapoliitikat. Isegi juhul, kui saaksime maksumäärade muutumisest teada kvartali võrra varem, tähendab see kogu eelarve ümbertegemist,” selgitas Palsi.

Palsi toetas IMG Konsultandi juristi Ranno Tingase poolt välja öeldud mõtet, et töötuskindlustus ei ole töötajate arusaamades kindlustus, vaid sisuliselt on tegemist ikkagi sotsiaalmaksu suurenemisega.

Tallinna Autobussikoondise ASi raamatupidamises on tööandja kulud juba uuel aastal suurenenud 400 000 krooni võrra, sest just nii suures summas tuleb 1072 töötaja eest maksta firmal töötuskindlustusmakset.

“Jaanuaris rakendub meil palgaarvestuses uus palgasüsteemi programm ja sinna viiakse muudatused sisse. Maksuametile esitatavas isikustatud aruandes tuleb lisaks senisele sotsiaal- ja üksikisiku tulumaksule teha üks lisaveerg töötuskindlustusmakse jaoks. Kui makse suurus aasta jooksul muutub, tähendab see loomulikult palgaarvestuse programmide muutmist,” ütles TAKi suhtekorraldaja Sirje Roht.

Saku Õlletehase personali- ja rahandusdirektori Kersti Kurre sõnul on kogu seadus leidnud avalikkuse hulgas elavat oponeerimist just kindlustussfilosoofiliste baasküsimuste ja vähese läbitöötatuse tõttu.

“Ettevõtjad ootaksid eelkõige teoreetilise diskussiooni taustal enamat informatsiooni seaduse rakendamise küsimustes. Praegu on raske kätte saada infot rakendusotsuste kohta, seal hulgas maksuameti vorme, juhendeid, kommentaare seadusele,” arvas Kurre.

Sotsiaalministeeriumi nõunik ja töötukassa nõukogu liige Pille Liimal selgitas, et maksete määr sõltub tööpuuduse ulatusest ja seetõttu võivadki maksemäärad suureneda või väheneda. “Üldiselt on tööpuudus tsüklilise iseloomuga – majanduskasvu ajal on tööpuudus väiksem, majanduslanguse ajal suurem,” ütles Liimal.

Ranno Tingas ei usu, et juba 2002. aasta jooksul maksumäärad muutuvad. “Töötuskindlustuse makse suurust saab tõsta juhul, kui töötukassa vara on sellises seisus, et on vaja hakata kasutama reservkapitali. Ma arvan, et see peaks olema üsna erandlik juhus. Kuna 2002. aastal väljamakseid ei tehta, ei näe ma põhjust, miks peaks makset tõstma,” ütles Tingas.

Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi arvates on igasugune maksude tõstmine ebapopulaarne ja seetõttu usub ta, et ilma tõelise hädavajaduseta ei hakka valitsus töötuskindlustuse maksumäärasid tõstma.

“Töötukassa raha kuulub kasutamisele sihtotstarbeliselt ehk valitsus ei saa seda oma äranägemise järgi ümber jaotada,” lausus Kägi.

See peaks andma tema sõnul garantii, et ilma ootamatu majanduskriisita määrad ei tõuse.

Samal teemal tänases Äripäevas:
Miks me ei usalda töötuskindlustusseadust

Töötuskindlustusmakse arvestamine 1. jaanuarist 2002 (kokku 1,5%)
töötaja brutopalk 10 000 krooni
maksuvaba tulu kuus 1 000 krooni
sotsiaalmaks (33% x 10 000) 3 300 krooni
tööandja töötuskindlustusmakse (0,5%) 50 krooni
töötaja töötuskindlustusmakse (1%) 100 krooni
kinnipeetav tulumaks 2 314 krooni
töötajale väljamaksmiseks 7 586 krooni
Allikas: Ranno Tingas IMG, Äripäev

Töötaja kaotab maksimummäära rakendamisel 10 000-kroonise palga juures kuus umbes 70 krooni
töötuskindlustusmakse arvestamine juhul, kui on kasutatud maksimummäärasid (tööandja ja -võtja kokku 3%)

töötaja brutopalk 10 000 kr
maksuvaba tulu kuus 1 000 kr
sotsiaalmaks (33%x10000) 3 300 kr
tööandja töötuskindlustusmakse (1%) 100 kr
töötaja töötuskindlustusmakse (2%) 200 kr
kinnipeetav tulumaks 2 288 kr
töötajale väljamaksmiseks 7 512 kr

Töötukassa eelarve ise koosneb
töötuskindlustushüvitise sihtfond
+
töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond
+
töötukassa tegevuskulud
+
eraldised reservkapitali (selle miinimumsuurus vähemalt 10 protsenti töötukassa eelarvest)