Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2003

• Äripäev

T õ N I S J A K O B
Ernst & Young Eesti ASi vannutatud audiitor

Praktikast võib teha järelduse, et ei ole teemat, milles maksuametiga ei võiks tekkida arusaamatusi.

On ilmne, et maksuhalduri töö spetsiifikast tulenevalt on see töö eelkõige seotud negatiivsete emotsioonidega ja positiivseid emotsioone eriti loota ei tasu. Samas tuleb arvestada, et suurel määral sõltub emotsioonide iseloom paljuski ametniku käitumisest ja valitud suhtlemistasandist.

Revisjonide ajal on maksuameti revidendid ennast mõnikord üleval pidanud viisil, mis ei ole kooskõlas MKSist tulenevate õiguste ja kohustustega.

Maksuhalduri õigused ja kohustused
MKSi § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.

Kuigi arvestada tuleks nii maksu suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, ei võeta mõnikord maksu vähendavaid asjaolusid arvesse ja eriti selgelt on viimasel ajal märgata tendentsi tegeleda nn kivist vee välja pitsitamisega.

MKSi § 13 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited ning MKSi § 78 alusel on maksukohustuslasel õigus saada revisjoni ajal teavet seni tuvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.

Tundub, et maksuameti revidendid ei ole kuulnudki, et MKSi § 78 kohaselt peavad ka nemad vastama kontrollitava küsimustele ja selgitama, milliseid vigu nad on avastanud. Kuna MKSi § 56 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, siis omamata ülevaadet kontrolli käigus ilmsiks tulnud vigadest ja probleemidest, ei ole maksumaksjal võimalik täita kaasaaitamiskohustust.

MKSi § 46 kohaselt peavad õigusi piiravad ja kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud ning MKSi § 75 alusel teatab maksuhaldur revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust.

Praktikas kipub tihti olema nii, et revident nõuab maksukohustuslaselt toiminguid, dokumente ja seletusi ilma kirjaliku haldusaktita.

Revisjon selgitab maksukohustusega seotud asjaolud
Kuivõrd revisjon on kõige põhjalikum kontroll, siis on MKSis eraldi reguleeritud revisjoni läbiviimise protseduur.

Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.

Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega.

Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja.

Revisjoni lõpus viib revident maksukohustuslase või tema esindajaga läbi vestluse. Vestluse käigus informeeritakse revisjoni tulemustest, arutatakse eelkõige vaieldavaid asjaolusid ning võimaldatakse anda nende kohta seletusi. Maksukohustuslase soovil selgitab revident, kuidas revisjoni käigus tuvastatud asjaolud võivad mõjutada tema maksukohustust. Revisjoni lõpus koostab revident revisjoniakti, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud.

Maksukohustuslasel või tema esindajal on õigus revisjoniaktiga tutvuda ning selles toodud asjaoludega mittenõustumise korral nõuda revisjoniaktile eriarvamuse lisamist.

Mõned maksuametnikud millegipärast arvavad, et eeltoodud kohustus selgitada maksumaksjale revisjoni käigus selgunud asjaolusid ja maksu määramise õiguslikku alust ei käi üldse nende kohta ja nende ainus selgitus on, et te võite alati esitada eriarvamuse või vaide. Kui revisjoni tulemusena maksu ei muudetud, siis revisjoniakti ei tutvustata ning selle asemel toimetatakse kätte sellekohane kirjalik teade. Teade loetakse võrdväärseks revisjoni tulemusel tehtava maksuotsusega.

Maksuhalduri kohustused
Maksuhalduri roll on fikseeritud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 10, mille kohaselt maksuhalduri ülesanded on:
1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras;
2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enam makstud või hüvitatavad summad;
3) nõuda sisse maksuvõlad;
4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.

Allikas: Tõnis Jakob

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2003

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Haigekassa

Alates 01.04.2003 määrab haigekassa kindlustatule ajutise töövõimetuse hüvitist Maksuameti esitatud sotsiaalmaksu maksmist puudutavate andmete alusel.

Töövõimetuse hüvitist arvutab haigekassa seega kindlustatud isikule töövõimetuslehel märgitud töö-või teenistuskohuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal arvestatud sotsiaalmaksu alusel.

Tööandjal langeb seetõttu ära kohustus arvestada ja märkida töövõimetuslehtedele töötajate kalendripäeva keskmist tulu puudutavaid andmeid.

Kuna osadel kindlustatutel võivad töövabastusele eelneval kalendriaastal puududa sotsiaalmaksu maksmist puudutavad andmed, on ajutise töövõimetuse hüvitise määramise seisukohalt haigekassal tähtis teada kindlustatu põhipalga suurust ning selle esitamise kohustus lasub endiselt tööandjal.

Seetõttu peab tööandja töövõimetuslehtedele, mis esitatakse alates 01.04.2003 täitma töötaja põhipalga suuruse töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval.

Juhul, kui kindlustatud isikule makstakse töövabastuse alguspäeval lisaks tööandjale, kelle töövõimetusleht esitatakse, töötasu ka teise tööandja poolt, lisatakse töövõimetuslehele teise tööandja tõend.

Sotsiaalministeeriumis ootab kinnitamist ka uue töövõimetuslehe vorm.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2003

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Peeter Raidla
valitsus ja riigikogu

Alates 1. jaanuarist 2004 lubab uus valitsusliit kustutada 50 protsenti riiklikult garanteeritud õppelaenust iga sündinud lapse kohta.

Postimees Online kirjutab, et Res Publica, Rahvaliit ja Reformierakond koalitsioonilepingu kohaselt kustutatakse õppelaen emal, kes on lõpetanud rakenduskõrgkooli või ülikooli.

Samas lubab valitsusliit suurendada riigi panust ema kogumispensionisse lapse sünni korral ühe protsendipunkti võrra. Muudatus hakkab kehtima alates 2004. aastast.

Pere- ja rahvastikupoliitikavallas lubab võimuliit hiljemalt 2006. aastaks suurendada riiklikku sünnitoetust 5000 kroonini.

Emale säilitatakse enne ja pärast sünnitust kokku 12 kuu jooksul palk. Palga ülemmäär on kolm keskmist palka. Ilma sissetulekuta emad saavad vastavat toetust alampalga alusel.

Üksikvanematele lubab valitsusliit tagada elatise, suurendades kohtu poolt väljamõistetud elatisraha miinimumi 2004. aasta jaanuarist kuni poole alampalgani.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Heidit Kaio

Kokkuhoiu, mis on vajalik tulumaksu alandamiseks, aastaseks emapalgaks ja põllumajandustoetuste tõusuks tuleb kokkuhoiust valitsussektoris ja majanduskasvust.

Ministrid, kelle nimed alanud nädalal selguvad, alustavad tööd ministeeriumides revisjoni korraldamisega. Kahe kuu jooksul peavad selguma võimalused kokkuhoiuks, sest uus koalitsioon on seadnud eesmärgiks jätta valitsemiskulude proportsiooni sisemajanduse koguproduktist käesoleva aasta tasemele.

Uus valitsusliit lubab algatada valitsuse kokkuhoiu seaduse.

Teiseks loodab valitsusliit tuge reformide rahastamiseks jõudsast majanduskasvust, mis uute valitsejate hinnangul kujuneb suuremaks, kui rahandusministeeriumi planeeritu.

Rahandusministeeriumi hinnangul on võrreldes käesoleva aastaga vaba raha kasv riigieelarves ainult 600 mln krooni.

"Uus valitsus saaks reforme teostada ainul kulude kokkuhoiust," ütles Andrus Säälik, rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja asetäitja.

Nädalavahetusel kirjutasid osapooled paberile koalitsioonileppe mustandi, milles nähakse ette aastast emapalka alates 2004. aastast.

Emapalga laeks jääb kolm keskmist palka, mis tähendab, et naised, kes eelmisel maksuaastal teenisid kuni 19 500 krooni kuupalka, saavad sellise summa ka lapsehoolduspuhkuse ajal. Töötud ja tudengid võivad arvestada miinimumpalga suuruse sissetulekuga.

Emapalk nõuab riigieelarvest 300-400 mln krooni aastas. “Me püüame mitte suurendada sotsiaalkulu osakaalu riigieelarves,” ütles Tõnis Palts.

Järgneva kolme aasta jooksul väheneb kahe protsendi kaupa füüsilise isiku tulumaks ja samaaegselt järkjärgult tõuseb tulumaksuvaba miinimum.

Töötaja brutopalgaga 15 000 krooni kuus, võidab 2004. aastal iga kuu 372 krooni ja aastas kokku 4512 krooni.

Töötaja, kes saab keskmist palka võidab 2004. aastal 206 krooni ja aastas 2472 krooni. Seega teenib palgatöötaja kolme aasta pärast aastas ühe palga lisaks.

Loodav valitsusliit jõudis kokkuleppele, et riik suurendab põllumajandustoetusi lisaks Euroopa Liidu poolt võimaldatavale toetustele. Et võtta vastu põllumajandustoetusi Euroopa Liidu poolt võimaldatud mahus, on koalitsioon valmis eraldama nõutavaks omafinantseeringuks riigieelarvest ligikaudu 200 mln krooni.

Üldise maksukoormuse languse taustal näeb koalitsioon lisaraha keskkonnamaksu tõstmises. “Kõik osapooled olid nõus, et keskkond on piiratud ressurss ja selle hävitamise eest peab maksma,” ütles Reformierakonna delegatsiooni liige Meelis Atonen.

Valitsusliit kavatseb nõuda metsandusega tegelevatelt ettevõtjatelt litsentsi omandamist. See võimaldaks riigile valdkonna üle suuremat kontrolli ja rakendada karistusena litsentsi äravõtmist. “Litsenseerimise eesmärk ei ole täiendava tuluallika leidmine,” ütles Res Publica meediakoordinaator Allar Tankler.

Uus valitsusliit loob aseministrite ametikohad selleks, et vähendada võimuparteide survet riigiametnike politiseerumisele. Aseministrid hakkavad tegelema ametkonna poliitilise juhtimisega, samas kaovad ära asekantslerid.

Sõlmeks, milles erakonnad ei ole suutnud siiani kokku leppida, on ametnike personaalsete ametiautode kaotamine.

Kuigi omavalitsustega seotud küsimused on veel lõpuni vaidlemata, on selge, et ulatuslikke reforme uus koalitsioon selles valdkonnas ette ei näe. “On selge, et valdade sundliitmine pole põhjendatud,” ütles Res Publica delegatsiooni juht Juhan Parts haldusterritoriaalse reformi kohta.

Plaanis on muuta maavanema ametikoht valitavaks nii, et tegemist oleks kohalike omavalitsuste liidu juhiga.

Et vältida korruptsiooniohtu, mis kaasneb erakondade rahastamisega, on uuel koalitsioonil plaanis seada ülempiir valimiskampaania kuludele. “Ilmselt me ei saaks hakkama päris nulliga, aga me tahame viia kampaania kulu nii madalaks, kui võimalik,” ütles Palts.

Paltsi ütlust mööda keelatakse ettevõtetele erakondade rahastamine selleks, et ettevõtlus lahutada poliitikast. Suureneb erakondadele riigieelarvest kuluv summa. Koalitsioonilepe lubab viia erakondade rahastamise kontrolli kulupõhiseks.

Rüütel kohtus Savisaarega
President Arnold Rüütel kohtus laupäeval Keskerakonna liidri Edgar Savisaarega.

Presidendi kantselei teatel keskenduti kohtumisel riigi tulevase arengu sõlmküsimustele. President Rüütel rõhutas vajadust kindlustada nii regionaalne kui sotsiaalne tasakaal. Savisaar jagas riigipea muret kujunenud demograafilise olukorra ja jätkusuutliku arengu võimalikkuse pärast. Ühtlasi avaldas ta toetust

riigipea initsiatiivile ühiskondliku leppe sõlmimiseks.

Rüütel huvitus Keskerakonna liidri arvamusest, milliseks võib kujuneda uus võimuliit ja opositsioon Riigikogus. Savisaare hinnangul ei ole valitsuse moodustamine lihtne, kuid ta oli optimistlik Keskerakonna väljavaadete suhtes, teatas presidendi kantselei.

Tulumaksu kärbitakse mõlemast otsast

aasta       tulumaks    tmvaba miinimum
2003          26%          1000
2004          24%          1400
2005          22%          1700
2006          20%          2000

Äripäev
24.03.03