Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Toivo Tänavsuu, Raigo Neudorf, Anti Ronk

* Eiki Nestor peab käimasolevat koondamislainet erakordseks

* Ametnik: kuus lisandub 3000 töötut, kes uut kohta ei leia

Riigikogu liikme Eiki Nestori hinnangul puudub valitsusel tööhõiveprogramm käimasoleva suurema koondamislaine tagajärgedega tegelemiseks, mistõttu võib tööpuudus lähiaastatel hüppeliselt kasvada.

Endise sotsiaalministri Nestori sõnul valitseb Eestis hetkel üsna ebatavaline olukord, kuna tavaliselt kevaditi ettevõtetes massilisi koondamisi ette ei tule. “Minu meelest on oht olemas, et aastatel 2004-2006 võib tööpuudus veelgi kasvada. Praegu tegemata töö lööb välja aasta-kahe pärast,” ütles Nestor.”Meie viga on selles, et raha, mille masinatesse paneme, oskame lugeda, kuid see, mis inimestesse läheb, on teisejärguline,” lisas ta

Amet manipuleerib

Sotsiaalküsimustega tegeleva anonüümseks jääda soovinud riigiametniku sõnul näitab tööturuamet oma tublidust andmetega manipuleerides. “Umbes 10-protsendine tööpuuduse määr pannakse paika vaid nende töötute järgi, kes on tööhõiveametites arvel, saavad abiraha ning osalevad koolitustel,” ütles ta.

Tema hinnangul võetakse tööturuametis töötuna arvele iga kuu kuni 6000 inimest, kellest reaalselt saavad uue töö vaid umbes pooled. “Ülejäänud mass kaob statistikasse ära. Ja ma pean pidevalt jälgima, kuidas tööturuamet andmeid peidab.”

Statistikaameti andmed on tema sõnul ebaadekvaatsed, kuna amet küsitleb valikuliselt teatud hulka leibkondadest ning üldistab andmed. “Prügimäe elanikele näiteks ei saa ju ankeeti saata, et täitke ära ja saatke tagasi.”

Riigiametniku sõnul on probleemiks suure osa töötute muutumine töövõimetuspensionärideks, kes vastavat abiraha saavad. “Töötu inimese tervis halveneb kiiresti, kuna arstiabi ei ole talle kättesaadav.”

Kuna Eesti on väike riik, avaldavad Nestori sõnul praegused koondamised märgatavat mõju ka riigi töötusemäärale tervikuna. “Meie tööpuuduse tase on kõrge. Samas tunnetab suur osa töötajatest riski, et ta võib kaotada töökoha,” ütles Nestor.

Praegust koondamislainet saab Nestori hinnangul paljuski seostada Eesti majanduse avatusega. “Eestil on üks eripära: me oleme avatud majandusega. Kui maailmamajandus läheb ülesmäge, tuleb ka siia tööd suhteliselt ruttu juurde. Asja negatiivne pool on, et selline majandus on tundlik väljastpoolt tulevate muudatuste osas.

Teisisõnu - kui emaettevõttel läheb nigelalt, mõjutab see ka siinse firma tegevust,” selgitas Nestor. Tema sõnul võib heaks näiteks pidada Kreenholmi.

Praegusel valitsusel Nestori sõnul tööhõiveprogramm puudub. “Koalitsioonileppesse on sisse kirjutatud, et läbi viiakse tööhõive kompleksprogramm, kuid millega seejuures tegu on, mina aru ei saa,” ütles Nestor. Tema sõnul pole valitsus rääkinud ka sellest, kui palju riigi tööhõivepoliitikale raha kulutatakse.

“Koalitsioonileppes võiks olla kindel hulk raha aktiivse tööhõivepoliitika jaoks, kuid seda ma praegu ei näe,” ütles Nestor.

“Euroopa tõsised tööhõivega tegelevad riigid suunavad tööhõivepoliitikale SKP-st 3-3,5 protsenti. Eestis oli see varem 0,27 protsenti. Sel aastal on tänu töötuskindlustusele see umbes 0,8 protsenti,” rääkis Nestor.

Ei usu valitsusse

Tema sõnul oleks mõistlik, et valitsus järgmisest aastast selle näitaja ühe protsendini tõstaks, kuid valitsuse praeguse suhtumise juures peab Nestor seda vähetõenäoliseks.

Endise sotsiaalministri sõnul jäävad paljud inimesed töökoha kaotamise ning koondamishüvitise kättesaamise järel koduseks ega asu aktiivselt uut kohta otsima.

“Kohe tuleb pöörduda tööturuametisse. Tööturul peab kogu aeg aktiivne olema. Mida pikemalt inimene jääb tööst kõrvale, seda raskem on tööle naasta,” lausus Nestor.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Piret Lillevälja sõnul pole töötukassa andmetel käesoleval aastal kollektiivsete koondamiste buumi. Kõige rohkem kollektiivseid koondamisi toimus jaanuaris: 23 ettevõttes kokku 602 inimest. Nelja esimese kuuga on kollektiivseid koondamisi olnud 54 ettevõttes ja koondatuid on 1611.

“Suuremad ümberkorraldused ja struktuurimuutused ei ole Eestis majanduses veel lõppenud, ka majanduse efektiivsuse seisukohalt on meil tugevalt kasvuruumi,” ütles Lilleväli.

Töökohti luuakse juurde

Tema sõnul on olemas võimalus, et tööpuudus hakkab kasvama. “Jah, risk on. Tööpuuduse vähenemine viimase kahe aasta jooksul on olnud märkimisväärne ja pidev protsess, kuid uuringute järgi ei ole ettevõtted, eriti suuremad, kuigi optimistlikud uute töökohtade loomise ning tööjõu värbamise suhtes.”

Tööturuameti peadirektor Mati Ilisson tööpuuduse kasvu riski normaalse arengu korral ei näe. “Üle aasta juba on tööpuudus langenud ning praegu tundub, et langus jätkub,” ütles ta.

Ilissoni hinnangul on pilt suurest koondamislainest petlik, kuna räägitakse ainult sellest, kui mõni firma töökohti kaotab, mitte sellest, kui neid juurde loob. “Aastas tekib uusi töökohti rohkem, kui neid kaob,” ütles Ilisson.
Rahuloluks tema sõnul siiski põhjust ei ole, sest tööpuuduse määr 10,6 protsenti on ikkagi liiga kõrge.

Suurkoondamisi on tema sõnul igal aastal – eelmisel aastal Eesti Raudtees ning üle-eelmisel aastal Eesti Põlevkivis.

Oluliseks probleemiks tööturul on tema sõnul nii tööandjate kui ka töötajate taseme erinevus. “Eestis on arenenud ning oma töötajate ja töökeskkonna eest hoolitsevaid tööandjaid, kuid on ka neid, kes arvavad, et inimeselt võiks võtta 10-12 tunni jooksul miinimumpalga eest mitu nahka ja katseaja lõppedes ta kuu peale saata,” rääkis ta.

Eelmise nädala seisuga oli töötukassa hüvitisi välja maksnud 23 miljoni krooni ulatuses kokku ligi 7000 inimesele.

Töötukassa 2003. aasta eelarve järgi on sel aastal töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitisteks kavandatud 73 miljonit krooni, maksejõuetuse hüvitisteks 30 miljonit ja töötuskindlustushüvitisteks 369 miljonit.
Aasta alguses prognoosis töötukassa, et sel aastal kaotab kollektiivkoondamistega töö 7800 inimest.

Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist oli 25. mai seisuga saanud 1748 inimest, kuid hulk koondamisi on veel ees.

Töötukassa andmetel näitab tööpuudus kahanemistendentsi, sest palju on töötuskindlustushüvitiste maksmise lõpetamise otsuseid ja seda just uue töö leidmise tõttu. Siin mängivad oma osa ka hooajatööd.

Firmajuhti sotsiaalsed küsimused ei huvita

Kalevi juhataja Oliver Kruuda sõnul ei ole firmajuhi eesmärk mitte töökohti säilitada, vaid omanikele kasumit teenida ja selle eest saab ta ka palka. Ettevõtja ei pea tema hinnangul sotsiaalsete küsimustega tegelema.
Kruuda sõnul peab tööjõud ettevõttes olema nii efektiivne kui võimalik.

“Ettevõtja tuleb kell 8 tööle. Kell kümme langetab otsuse, et tööjõudu tuleb kohe vähendada kümne inimese võrra. Kell 12 annab ettevõttesse teada, et 10 inimest kaotavad töö. Kella viieks olgu plats puhas,” rääkis ta. “Järgmise päeva hommikul tuleb taas tööle ja alles jäänud inimestega toodab kasumit, pluss maksab natuke rohkem palka.”

Personal on Kruuda sõnul ettevõtte üks suurimaid kuluartikleid. “Üks asi on see, mida näidatakse kasumiaruandes palgareal, teine osa kulub tema töökoha võimaldamisele.”

Personal on ka üks vähestest kuluartiklitest, mida ettevõte ise juhtida saab. Kalevi kuludest viiendik läheb 600 inimese tööl hoidmiseks.

Kruuda leidis, et koondamislaine ei ole põhjustatud sellest, et töötukassa hakkas hüvitisi välja maksma. “Koondatakse ikka seal, kus pole enam tööd anda. Kui Läätsal oleks näiteks oma kilu kusagile saata, siis ta ei koondaks paarisadat inimest.”

Kruuda hinnangul domineerib ühiskonnas ebaoluline olulise üle. “Tegeldakse sellega, et inimene sõitis üle 130 kilomeetri tunnis, samal ajal teatab ettevõtlus, mis riigile tulu toob, iga päev koondamistest ja töökohtade vähendamisest,” rääkis ta.

Kruuda sõnul peaks valitsus esimese hooga olukorra tõsidusele tähelepanu pöörama ning arutama, mida on võimalik teha ning missuguseid meetmeid rakendada, et nii suurt töökohtade kokkutõmbamist ei oleks.
Toivo Tänavsuu

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Töötukassa

Tallinn, 29. mai 2003. Eesti Töötukassa juhatus võttis täna hommikul vastu Iirimaa tööturuasutuste esindajad, kes ennustavad Eestile töötuskindlustushüvitiste arvu suurenemist ja mitmekesistumist.

Iirimaa tööturu ja kutseõppesüsteemi tööhõivevaldkonna direktor Donal Sands rääkis kohtumisel, et 1990-ndate alguses oli Iirimaal tänasega võrreldes vähem hüvitisi. „Ka Eestil suureneb Euroopa Liitu saades hüvitiste hulk ning hüvitised muutuvad mitmekesisemaks,“ märkis Sands. Tema sõnul tähendab see ka süsteemi laienemist.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tutvustas Iiri kolleegidele Eesti töötuskindlustussüsteemi. Koos vaadati üle ka Eesti ja Iirimaa võrdlus.

Töötuskindlustuse rahastamine on Donal Sandsi sõnul Eestis ja Iirimaal sarnane. Samuti on sarnased hüvitise saamise tingimused – eelnevalt peab olema hüvitise taotleja tasunud maksu ja samuti tuleb võtta end töötuna arvele. Kui Eestis on hüvitise maksmise periood 180 kuni 360 päeva, siis Iirimaal on see kuni 390 päeva.

Eestis on hüvitise suurus esimesed sada päeva 50 protsenti hüvitise saaja viimase 12 töötatud kuu keskmisest töötasust ja 101. kuni 180 päevani 40 protsenti. Iirimaal on hüvitise suurus 118,8 Eurot iga nädal. Kui töötul on abikaasa ja lapsed, siis hüvitis võib Donal Sandsi sõnul olla veelgi suurem.

Iirimaa poolt osales tänasel kohtumisel ka tööturu ja kutseõppesüsteemi välissuhete direktor Kevin Quinn.

Eesti poolt olid kohtumisel lisaks Töötukassa juhatusele ka Tööturuameti peadirektor Mati Ilissson ja avalike suhete nõunik Erko Vanatalu.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2003

• Palgaseadus
• Delfi

BNS
29. mai 2003 8:56

Lähipäevil asub sotsiaalministeeriumi töörühm kokku kirjutama seaduseelnõu, mis võimaldab vanemapalga maksmist inimeste tegelike sissetulekute põhjal.
Sotsiaalministeerium on mitmest konkureerivast vanemapalga-ideest välja valinud versiooni, mis räägib 140-päevasest rasedus- ja sünnituspuhkusest emale, sellele järgnevast 225-päevasest vanemapalgast ükskõik kummale vanemale ja lisaks veel ühekuulisest lapsepuhkusest isale, kirjutas Postimees.

Kõik need puhkusehüvitised ja vanemapalgad oleksid seotud inimeste tegelike sissetulekutega.

Ministeeriumi pressiesindaja sõnul on jõus ka see lubadus, et vanemapalka hakkavad saama need vanemad, kelle laps sündis enne 1. jaanuari 2004 ning on veel sobivas vanuses.

Ajaleht kirjutas, et juuli keskel peaks eelnõu jõudma valitsusse ja oktoobri keskpaigaks parlamenti.

Ministeerium on arvestanud, et arvestades 12.000 sünniga aastas, kulub aastas vanemapalgaks keskmiselt 480 miljonit krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2003

• Puhkuseseadus
• Delfi

BNS
29. mai 2003 15:55

Mõõdukad soovivad anda töötavale emale tasulise lisapuhkepäeva kuus.
Riigikogu Mõõdukate saadikurühm tegi neljapäeval riigikogule ettepaneku muuta töö- ja puhkeaja seadust, andes lapsehooldustasu saavale vanemale õiguse saada üks tasustatud lisapuhkepäev kuus lastega tegelemiseks. Eelnõu järgi ei maksaks lisapuhkepäeva kinni mitte tööandja, vaid riik sotsiaalministeeriumi eelarvest keskmise palga alusel.

Kuni kaheksa-aastast last kasvatavale vanemale annaks muudatusettepanek peale lisapuhkepäeva veel võimaluse lühendada kokkuleppel tööandjaga oma töönädalat kuni kaheksa tunni võrra. 8-12-aastase lapse vanem saab töönädalat lühendada nelja tunni võrra.

Eelnõu esitanud Mõõdukate saadikurühma aseesimees Eiki Nestor teatas, et muudatusettepanekute siht on luua väikeste laste vanematele paindlikumad võimalused töö ja pereelu ühildamiseks.