Üksikasjad

Avaldatud: 28 veebruar 2003

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Äripäev

Raivo Sormunen

Pensioni väljateenimine on üha enam igaühe enda asi. Seetõttu ei maksa pensionisammastega seonduvat vaid naljana võtta.

Pensionisammastest ei saa üle ega ümber. Esimese samba ehk riiklikku pensioni sai möödunud aasta alguses üle 370 000 inimese. Potentsiaalsed riikliku pensioni saajad oleme aga ju kõik. Teise pensionisambaga on liitunud praeguseks üle 212 000 inimese. Kolmanda ehk täiendava kogumispensioniga liitunute arv peaks olema umbes 49 000. Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil sõlmitud kokku ligi 47 000 kolmanda samba kindlustuslepingut ning sellele lisanduvad veel neli pensionifondi, millel oli selle kuu alguse seisuga 2375 investorit.

Riiklik pension
Selleks aastaks on Eesti riigi eelarve kohaselt planeeritud sotsiaalmaksutuludest pensione maksta 7,97 mld krooni, mis teeb keskmiselt 665 mln krooni kuus ehk 1700–1800 krooni pensionäri kohta.

Esimest sammast finantseeritakse jooksvalt praeguste töötajate poolt makstava sotsiaalmaksu arvelt. Iga inimese brutopalgast maksab tööandja sotsiaalmaksuks 33%, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensioniteks. Kuna suur osa inimesi on liitunud II pensionisambaga, mistõttu nende panus esimesse sambasse on viiendiku võrra vähenenud, siis sel aastal tekkiva ligi 600 mln kroonise puudujäägi katab riik.

Oma praeguseks väljateenitud I samba pensioni saab igaüks lihtsalt välja arvutada. Võtame näitaks 35aastase kontoritöölise, kes on töötanud viimased 12 aastat.

Kuni 1998. aasta lõpuni oli ta jõudnud töötada kaheksa aastat, mille eest sai ta kirja sama palju staaþiosakuid. Peale seda muudeti riiklik pensionisammas üsna tugevalt isikustatuks. Alates 1999. aastast on tulevased pensionärid kogunud endale kindlustusosakuid, mille suurus arvutatakse välja töötaja eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Juhul kui inimene maksab aasta jooksul sama palju sotsiaalmaksu kui riigi keskmine maksumaksja, saab ta ühe kindlustusosaku. Oletame, et meie poolt jälgitava töötaja pealt on igal aastal makstud sotsiaalmaksu keskmisest töötajast 60% enam. Seetõttu on ta nelja aasta jooksul jõudnud koguda 6,4 (1,6+1,6+1,6+1,6) kindlustusosakut.

Möödunud aastal kehtestati mõlema osaku väärtuseks 31,69 krooni, mistõttu osakute alusel on tal hetkel välja teenitud riiklikuks pensioniks 456,3 krooni (8×31,69+6,4× 31,69). Siia lisandub veel kõigi pensionäride jaoks ühesuurune põhiosa, mille suurus on hetkel 444,44 krooni. Kokku tuleks hetkel ta riiklikuks pensioniks 900,8 krooni ehk veidi vanaduspensioni minimaalsest 867 kroonist enam. Kuid tal on pensionipõlveni ka üksjagu aega.

Osakute ja põhiosa väärtus vaadatakse üle iga aasta 1. aprillil. Tegevust nimetatakse pensionide indekseerimiseks ja see sõltub võrdselt nii elukalliduse tõusust kui ka sotsiaalmaksu laekumisest. Kuna möödunud aastal tõusis tarbijahinnaindeks 3,6% ja sotsiaalmaksu laekus 11,1% paremini kui 2001. aastal, võiks indekseerimise näitaja ulatuda 1,074ni. See tähendaks pensioni baasosa tõusu 477 kroonini, aastahinde väärtuse tõusu 34,04 kroonini ja rahvapensioni 931- kroonist määra. Aga eks kuu aja pärast paistab täpsemalt.

Kogumispension
Möödunud aastal käima joostud kogumispension tundub I sambast lihtsam, kuid paneb inimese mitme valiku ette. Kokku on tulevasel pensionäril valida nimelt viieteistkümne II pensionisamba fondi vahel.

Liituja brutopalgast liigub iga kuu automaatselt II sambasse 2%. Lisaks sellele lisandub veel 4% sotsiaalmaksu arvelt. Ehk kokku liigub fondi 6% brutopalgast, mis teeb aastaga kokku praktiliselt ühe netokuupalga suuruse summa.

Oletame, et meie näiteks võetud kontoriinimene saab 10 000kroonist brutopalka ning liitus II sambaga esimeses voorus. Antud juhul on ta saanud osakuid seitsmel korral kogumahus 4200 krooni (10 000 krooni × 6% × 7 kuud). Koguda on tal aga jäänud praegust vanaduspensioni iga arvestades veel 336 kuud.

Ehkki II sambaga on liitunud üle 212 000 inimese, on samba mõjuvõim veel väike. Eilse päeva lõpus ulatus II samba fondide kogumaht 232 mln kroonini. Kui sellest võtta maha fondide enda panus, jääb järele 142 mln krooni. Kuna alates veebruari keskpaigast on osakuid hakanud kogunema ka teises voorus liitunutele, peaks fondide maht kasvama kuni järgmise aasta veebruarini keskmiselt aga juba 60–65 mln krooni kuus.

Täiendav pension
1998. aasta augustis käivitus täiendav kogumispension ehk III pensionisammas.

2002. aasta jooksul laekus III samba kindlustuslepingute alusel kindlustusseltsidesse raha 233 mln krooni eest. Kõige populaarsem oli kapitalikogumiskindlustus, veidi jäi maha pensionikindlustus. III samba pensionifondide maht kasvas aastaga 29 mln krooni. Kuna III samba fondide kogumaht ulatub 65 mln kroonini ning läbi elukindlustuse on nelja ja poole aasta jooksul investeeritud III sambasse umbes 600 mln krooni, võiks III samba ligikaudseks suuruseks olla 700 mln krooni.

Kolmandasse sambasse võib tulumaksuvabalt paigutada kuni 15% oma aastasest kogutulust ehk 10 000kroonise brutopalgaga inimene koguni 18 000 krooni, mille pealt saab ta maksuametilt järgmisel aastal tagasi 4680 krooni.

Erinevalt kahest eelmisest sambast, mille pensioni kättesaamiseks tuleb oodata vanaduspensionini (63. eluaastani meestel, naised jõuavad sama verstapostini 13 aasta pärast), võib antud samba raha hakata kasutama juba 55. eluaastast.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 veebruar 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Töötuskindlustusõigus laieneb muu hulgas ka töötajatele, kelle tähtajaline leping lõpeb; kui inimene lahkub töölt omal soovil, sest tööandja rikkus lepingutingimusi või ei luba tervis sama tööd jätkata; kes ei läbi katseaega või atesteerimist. Tingimuseks 12-kuulise kindlustusstaaþi olemasolu. Kas peate õigeks, et tähtajalise lepinguga töötajal on õigus saada töötuskindlustust?

Reet Teder, Kaubandus-tööstuskoja osakonna-juhataja:

Arvan, et see on loogiline ja õiguspärane. Sest määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõppemine ei too automaatselt kaasa töötuskindlustushüvitise saamise õigust. See õigus tekib siis, kui töötaja enam tööd ei leia ja peab end töötuna arvele võtma.

Tähtajalise töölepingu puhul on enamikul juhtudel tegemist n-ö sundolukorraga – äraolev töötaja tuleb tööle tagasi. Isegi siis, kui tähtajalise töölepinguga töötas juhtivtöötaja, võib juhtuda, et hiljem ta enam tööd ei leia ja inimesel ei ole muud võimalust, kui end töötuna arvele võtta ja hüvitist taotleda.

Igor Päss, Ariko ReServi tegevdirektor, PARE liige:

See õigus peaks tal olema. Kõikide maksude eest peame saama vastavaid teenuseid. Ka määratud ajaks sõlmitud töölepinguga juhtivtöötajad on samasugused töötegijad nagu kõik teised, miks neid siis garantiidest ilma jätta?

Olen kohanud õige mitmeid inimesi, kes oleks valmis loobuma sotsiaalsetest garantiidest, et mitte tasuda neid makse. Aga kuni tuleb maksta, peab selle eest ka midagi saama. Sotsiaalne turvalisus peab olema kõigil, on siis tegemist juhtivtöötaja või töölisega.

Pealegi võib tähtajaline leping lõppeda ka tähtajatult.

Kadi Pärnits, Ametiühingute keskliidu esinaine:

See on väga õige lähenemine ja rahvusvaheliste tavadega kooskõlas. Inimene tahab loomulikult töötada tähtajatu töölepinguga, aga kui see võimalus puudub, siis on ka tähtajalise lepinguga töö teretulnud. On palju nn juhutöid, mis siiski annavad sissetuleku.

Tähtajaline leping on paljudele inimestele paratamatus ja me peame ka neile kindlustama raha tööotsimise ajaks. Leian, et töötamine pideva surve ja hirmu all, et mis siis juhtub, kui töö läbi ja kohe uut ei leia, on lubamatu.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 veebruar 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Väino Rajangu
TTÜ professor, majandusteaduste doktor

Riigikogu valimiseelsel perioodil on astmelise tulumaksu teema muutunud väga aktuaalseks. Ka Äripäevas on sel teemal ilmunud rida huvitavaid ja kaalukaid artikleid. On nii astmelise tulumaksu pooldajaid kui ka vastaseid.

Arenenud riikides on kasutusel tulumaksusüsteemid, mille analüüsimisest võib saada toetust erinevatele maksustamispõhimõtetele. Maksusüsteemi muutmine on poliitiline otsus, mis sõltub otsustajate tahtest ja eesmärgist, mida püütakse saavutada. Iga otsusega käivad kaasas nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud. Kui mõjud oleksid ainult positiivsed, siis puuduksid idee elluviimisel vastased ja idee oleks ammu realiseeritud. Tulumaksuseaduse muutmise otsustamine on valikute tegemine, millega kindlasti midagi võidetakse ja midagi kaotatakse. Järgnevalt ongi analüüsitud tänase Eesti ja astmelise tulumaksusüsteemide positiivseid ja negatiivseid külgi.

Praeguse tulumaksusüsteemi plussid:
- rakenduse lihtsus nii töötajale kui tööandjale,
- lihtne arvutada,
- ülevaatlik,
- ei pärsi inimeste initsiatiivi,
- ei vaja keskmise palga kasvuga muutmist,
- maksuametil lihtne kontrollida,
- kontrollimiseks suhteliselt väike inspektorite arv,
- võimaldab maksuvaba miinimumiga vähendada väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust enam kui suuremate sissetulekutega inimestel,
- puuduvad maksusumma ootamatused, mis on seotud mitmest kohast palga saamisega;

Praeguse tulumaksusüsteemi negatiivsed küljed:
- soosib suurt erinevust inimeste sissetulekutes.

Astmelise tulumaksu süsteemi miinused:
- tulumaksu arvutused hägusemad nii töötajatele kui tööandjatele, mis tulenevad erinevatest tulumaksumääradest,
- puudub ülevaatlikkus,
- pärsib inimeste initsiatiivi, eriti siis, kui on oht, et sissetulek võib sattuda tulumaksumäära järgmisesse astmesse,
- maksuameti töö keerulisem, sest on vaja täiendavalt kontrollida tulumaksumäära astmete rakenduse õigsust,
- kontrollimiseks vajalik suurem inspektorite arv,
- kontrollimiseks vaja täiendavaid vahendeid,
- seoses aastast aastasse kasvava keskmise palga tõusuga väheneb tulumaksumäära madalamate astmete maksjate osakaal ja leiab aset üldine maksukoormuse kasv,
- kaasneb hinnatõus,
- keerulisem maksusüsteem kutsub esile maksunõustajate vajaduse, kelle teenuse kasutamise eest tuleb täiendavalt maksta,
- ootamatused maksustamisperioodi lõpus, seoses mitmest kohast palga saamisega (honorarid, loengutasud, kohakaaslus jne), mis võivad sissetuleku viia järgmisesse tulumaksu astmesse;

Astmelise tulumaksu plussid:
- võimaldab mõnevõrra enam vähendada väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust ja suurendada suurema sissetulekuga inimeste maksukoormust
- võimaldab varjatud maksukoormuse kasvu ja sellega vältida poliitikutel ebapopulaarseid otsuseid vastu võtta
- suureneb tööhõive, sest tuleb rakendada täiendavaid maksuinspektoreid ja nõustajaid.

Tulumaksuseaduse põhimõtteline muudatus on oluline majanduspoliitiline otsus, mis lisaks siseriiklikele mõjudele toob kaasa olulise rahvusvahelise resonantsi.

Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 19 veebruar 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Mati Feldmann
maksud, poliitika

Astmeline tulumaks külmutab töötajate palgad pikaks ajaks, väidab Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Lõppkokkuvõtteks inimeste reaalsissetulekud vähenevad elukalliduse pideva tõusu taustal. See omakorda tingib tarbimise vähenemise ja majanduskasvu aeglustumise, kirjutab Isamaaliidu nimekirjas kandideeriv Kaul Nurm homse Äripäeva arvamusküljel ilmuvas kommentaaris.

Kõigepealt arvestavad tööandjad kohe, et tulumaksu alanemisega jääb töötajatele rohkem raha kätte. Järelikult palgatõusu jutud lükatakse kaugesse tulevikku ja tulemuspalkade määra vähendatakse, kuna see pole töölepingus tavaliselt kuigi kindlalt määratud.

Varem või hiljem tekib olukord, kus töötajad ei ole nõus enam töötama antud palga eest ja tööandjad ei ole nõus ka palka tõstma. Valides astmelise tulumaksu, valid paratamatult ka streigid, leiab Nurm.