Üksikasjad

Avaldatud: 21 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Palju poleemikat tekitanud töölepinguseaduse eelnõu lähema pooleteise aasta jooksul praktikute tööd ei mõjuta, küll aga saavad nad esitada oma ettepanekuid eelnõu täiendamiseks.

Personalitöötajad peavad seni, kuni seadust pole muudetud, juhinduma kehtivast seadusest ja personaliarvestust selle järgi pidama, ütles Heli Raidve Tööõigusabi jurist ja juhataja Heli Raidve.

See tähendab, et jätkuvalt tuleb vormistada tööjõuturule sisenejatele tööraamatuid ja neid pidada, teha kirjalikke töölepinguid, viia kõik tööandja andmete muutused kui olulised töölepingu tingimused lepingusse ja võtta töötajalt lepingule allkiri.

Tööinspektsioon kontrollib

Sama kinnitas ka tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. "Tööraamat on seaduse järgi kehtiv dokument ja öelda, et seda poleks vaja enam pidada või sellesse kandeid teha, oleks ennatlik ega tuleneks seadusest," märkis ta.

Sama töösisekorraeeskirjadega: kehtiv seadus nõuab nende koostamist ja kooskõlastamist tööinspektsioonis. Sisekorraeeskirja muutmisega venitamine ei ole Siitami sõnul asjakohane. "Tööandjatel puudub seaduslik alus hakata eelnõu sätteid ellu rakendama," kinnitas Siitam. "Tööinspektor seda igal juhul ei aktsepteeri ja nõuab kehtiva seaduse täitmist."

Heli Raidve soovitas, et kui tööandja kaalub hetkel sisekorraeeskirjade muutmist, kuid otsest hädavajadust pole, siis võiks paariks kuuks aja maha võtta ja vaadata, millised arengud toimuma hakkavad.

Ehkki uus eelnõu lubab suulises vormis lepingut sõlmida, peaks tööandja Heli Raidve hinnangul olema palju rohkem huvitatud, et leping oleks kirjalik - vastasel juhul ei ole tal võimalik tõendada, mis oleks töölepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus. Samuti on tööandjale oluline, et palk oleks kirjalikult fikseeritud, sest vastasel korral loetakse palgaks selle piirkonna samaväärse töö tegijate tavapärane palk.

Suulised lepingud vana asi

"Juba 2002. aastast - seega juba viis aastat - võivad igasugused muud teenuste osutamise lepingud, näiteks töövõtuleping ja käsundusleping, olla suulised," märkis Raidve. Samas näitab praktika, et need sõlmitakse ikkagi 90% kirjalikult. "Arvan, et ka juhul, kui eelnõu praegusel kujul vastu võetaks, sõlmitakse ikkagi ka edaspidi valdavalt praegusele lepingule sarnanevaid kirjalikke töölepinguid," prognoosis Raidve.

Kõik, kes tahavad seaduseelnõu kohta sõna sekka öelda, saavad esitada oma argumenteeritud ettepanekud osalusveebis 4. veebruariks. Kes seda teha ei viitsi, võtku paariks kuuks aeg maha ja jälgigu rahulikult toimuvat, arvas Raidve.

Üks küsimus: Kas plaanite esitada eelnõule oma ettepanekuid?

Liina Oks, Sampo panga personalidirektor
Osalesin PARE (personalitöö arendamise ühingu) juhatuse liikmena sotsiaalministeeriumi kokkukutsutud töötoas, kus me arutasime töö- ja puhkeajaseaduse sätteid. Vaatasime, kuidas võiks mõlema poole jaoks sobivalt ja paindlikult lahendada pikkade vahetuste teema. Arutelu tulemustest edastati ka kokkuvõte. Kuna uue eelnõu läbitöötamiseks on vaja aega ja süvenemist, siis jaanuari lõpu seisuga ei ole plaanis ettepanekuid teha. Samas on hea meel, et diskussioon TL seaduse teemal on aktiivselt alanud.

Kristi Mikiver, OÜ Expert2Expert juhatuse liige
Soovitan arvukate emotsionaalsete ajaleheartiklite asemel tutvuda seaduse eelnõu seletuskirjaga. Kui seaduse teksti lugemine ja sellest arusaamine võib paljudele olla ülejõu käiv ülesanne, siis seletuskiri seletab kavandatavad muudatused 85 leheküljel kenasti lahti. Sisuline diskussioon niivõrd olulise seaduse üle on igati vajalik. Ka meie praktikutena kaalume omapoolsete ettepanekute esitamist, mis puudutavad eelkõige tükitöö tasustamist ning renditöö puhul tööandja juhtimisele ja kontrollimisele allumist.

Tasub teada

* Olulisemad muutused personalitöötajale Formaalseid rikkumisi ei saa tuua lepingu lõpetamise põhjuseks. Tööandja peab tõendama, et töötaja hilinemine on nii mõjuv põhjus, et töösuhe üles öelda.
* Kehtiv seadus lubab viia töötaja aastas kolmeks kuuks osalisele tööajale või kehtestada kolmeks kuuks osaliselt tasustatava puhkuse (maksma peab 60% miinimumpalgast).
* Eelnõu kohaselt peab maksma mõistlikku tasu, kuid mitte vähem miinimumpalgast, seega on eelnõu ka kõige halvemal juhul 40% soodsam kui praegune seadus.
* Eelnõu järgi ei pea tööleping olema kirjalik, kuid tööandja huvides on sõlmida see kirjalikult (lepingu lõpetamise põhjused tulevad sealt).
* Tähtajalise lepingu puhul muutub oluliseks töö tähtajaline sisu ja iseloom.
* Puhkuste arvutamine muutub tööaastapõhiselt kalendriaasta põhiseks.
* Kui tööandja töötajale palga maksmisega hilineb, võib töötaja töötamisest keelduda.
* Konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustus muutub töötajale soodsamaks.

Allikas: Heli Raidve, töölepinguseaduse eelnõu

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2008

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Minu töö käib peamiselt arvutiga. Vahetasin mullu augustis töökohta. Novembris tundsin, et nägemine pole nagu vanasti. Silmaarsti juures selgus, et eelmise aasta veebruariga võrreldes (eelmine kontroll) on nägemine kehvemaks muutunud ning vajan uusi prille. Milliselt tööandjalt küsida prillikompensatsiooni, pole ju üheselt määratud, kus mu nägemine põntsu sai?

Annika Küüdorf, Töökeskkonna Halduse OÜ ja Karelli arstikeskuse töötervishoiuarst:

Tööandja on kohustatud töötaja, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, suunama esimese kuu jooksul silmaarstile ja töötervishoiuarstile. Loen kirjast, et töötaja pöördus novembris ise silmaarstile, kuna nägemine on halvenenud.

Loomulikult on praegu raske määratleda, kas nägemine läks halvaks juba eelmise tööandja juures või uue juures. Eelmiselt tööandjalt pole enam võimalik kompensatsiooni saada, kuna tööleping on lõpetatud.

Niisuguses olukorras on vaja praegust tööandjat nägemise halvenemisest informeerida, ja kuna tööandja pole ühe kuu jooksul ära kontrollinud töötaja silmanägemise seisu ega suunanud teda ka töötervishoiuarstile, siis praegu on kohustus tööandjal kokkuleppelise summa osas hüvitada prillid või nägemist korrigeerivad vahendid (läätsed).

Hüvitamise aluseks on töötervishoiuarsti otsus, kus on kirjas, kas töötaja vajab tööks prille või mitte. Võib olla ka silmaarstilt saadud dokument, et töötaja vajab tööks prille või läätsesid ja et tema nägemine on halvenenud.

Tööandjal on kohustus teatud intervalliga kontrollida töötaja silmanägemist, ja kui vahepeal on silmanägemine halvenenud, peab ta nägemise korrigeerimisvahendi kokkuleppelise summa ulatuses töötajale hüvitama.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2008

• Palgaseadus
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet paneb sel aastal rõhku ümbrikupalga vastasele võitlusele, amet peab väga vajalikuks pöörata tähelepanu ümbrikupalga saamisest tulenevatele riskidele.

"Ümbrikupalgaga nõustumine on sotsiaalne risk, mida Eesti töötajad endale sageli piisavalt ei teadvusta, vaid lepivad sellega kergelt oma reaalseid tulusid varjates," rõhutas Maksu- ja Tolliameti peadirektor Enriko Aav.

Aava sõnul saab täna Eestis ligi 11% inimestest palka, millelt tööandja on jätnud kas osaliselt või täielikult ettenähtud maksud maksmata, ning see on number, mida maksuhaldur vähendada sooviks.

Jaanuarikuu viimastel nädalatel toimub MTA ümbrikupalga vastane meediakampaania, mis tänavu keskendub just sotsiaalsetele riskidele. "Loodame, et inimesed hakkavad järjest rohkem tähelepanu pöörama sellele, et aus palk annab meile kindlustunde suhetes tööandja ja pankadega ning sotsiaalse garantii haigestumisel, peret luues ja vanaduspõlves," selgitas Aav. "Igaühe võimuses on otsustada legaalse palga kasuks, see vähendab oluliselt riske," toonitas Aav.

Ümbrikupalgast sõltub vanemahüvitise suurus, samuti kindlustab aus tulu kõrgema pensioni ja puhkusetasud. Tervisekahjustuse, töövõimetuse või töötuks jäämise korral annab aus palk juurde majanduslikku kindlust. Samamoodi sõltuvad ametlikust palgast isikute krediidivõimalused pankades.

Alates eilsest võib linnatänavatel ning MTA teenindusbüroodes näha ümbrikupalga probleemidele osutavaid plakateid, mis loodetavasti aitavad märgata ausa palga eeliseid. Maksu- ja Tolliamet kutsub avalikkust üles diskuteerima "musta" tuluga seotud ohtude teemal ning laiemalt arutlema selle üle, mida ebaaus maksukäitumine ühiskonnale tähendab.

MTA paneb igale töötajale südamele üle kontrollida, kas tema maksud on korrektselt makstud. Seda saab teha Internetis e-maksuameti/e-tolli teeninduskeskkonnas. Klientidel on võimalus tuludeklaratsioonidesse parandused sisse viia.

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2008

• Eesti Päevaleht

Siseministeeriumis on valminud välismaalaste seaduse muutmise ettepanekud, mille jõustumisel tuleb Eestis pikka aega töötavatele välismaalastele maksta keskmisest kõrgemat palka.

Nimelt kohustatakse seadusemuudatusega tasuma tööandjat välismaalasele palka, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega.

“Ettevõtja valmisolek maksta välismaalasele Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka tõestab, et vastava kvalifikatsiooniga töötajat ei ole võimalik leida kohalikult tööturult. Seda põhjusel, et Eesti keskmisest kõrgemat palka saab ligikaudu 1/3 töötajaid ning kohalike töötajate asendamist madalapalgaliste välismaalastega ei toimu,” seisab eelnõu seletuskirjas.

Seadust muudetakse ka veel selles suhtes, et aega, kui tööturuamet uurib, kas vajalik tööjõud on Eestis juba olemas, lühendatakse kahelt kuult kolmele nädalale. “Tööturuameti hinnangul on võimalik teha otsus sobiva töötaja leidmise kohta Eestis või Euroopa Liidu tööjõuturul kolme nädala jooksul,” leiavad eelnõu autorid.

Lisaks suurendatakse eelnõuga sisserände piirarvu 0,05%-lt 0,1%-ni Eesti alalisest elanikkonnast. 2007. aastal oli sisserände piirarvuks 686 ja 2006. aastal 675, mis täitus 87% ulatuses.