Üksikasjad

Avaldatud: 11 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Peale koondamishüvitiste vähendamise muudab uus seadus veel palju põhimõtteid.

Uus sotsiaalministeeriumi koostatud töölepinguseaduse eelnõu kavandab kehtivates töösuhetes palju muudatusi. Toome ära mõne neist.

Koondatute kaitse
Töötuskindlustushüvitise protsent kasvab

Tasakaalustamaks koondamishüvitiste vähendamist kõigile koondatutele ühe kuuni, olenemata tööstaaÏist, tõstab seaduseelnõu töötuskindlustushüvitise suurust esimesel 100-l töötuse päeval 50%-lt 60%-ni arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast.

Samuti on kavas laiendada töötutoetuse saajate ringi kõigile koondatutele, kellel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist.

Töötuskindlustushüvitist saab inimene, kes on end töötuna arvele võtnud tööturuametis ning ta jääb hüvitiseta siis, kui ta leiab uue töö. Samuti jääb ta hüvitiseta, kui ta keeldub mõjuva põhjuseta talle tööturuameti poolt pakutud tööst. Õigus saada hüvitist on inimesel, kes on töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud vähemalt aasta töötuks jäämisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Õigust saada töötuskindlustushüvitist ei ole inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.

Näide
Kuidas töötuskindlustushüvitist arvutatakse

Ühe kalendripäeva keskmine töötasu oli töötajal näiteks 230 krooni. Esimesel 100 töötuspäeval on tema hüvitis 50% varasemast keskmisest töötasust, s.t 230:2=115 krooni. Uue eelnõuga lubatud tõusu korral oleks see siis 60 protsenti ehk 138 krooni.

Eelmisel aastal sai hüvitist 8011 inimest ning keskmine hüvitis oli 2853 krooni. Peamine põhjus, miks jäi hüvitis nii väikseks, on töötukassa andmeil see, et end töötutena arvele võtvate inimeste sissetulekud ei ole kõige suuremad. Mullu oli kõige suurem hüvitis kuus 11 884 krooni ja 15 senti.

Eeskirjad
Sisekorraeeskirjad iga ettevõtte oma asi

Kavas on kaotada siiani kehtinud tööandja kohustus kooskõlastada ettevõtte töösisekorraeeskirjad tööinspektsioonis. Samuti ei pea tööinspektor enam andma nõusolekut usaldusisiku töölt vabastamise kohta.

Peamiselt bürokraatia vähendamiseks kaotatakse tööraamat, mis on ministeeriumi hinnangul iganenud nähtus, ning nõue pidada isikukaarte. Kaob ka töötaja ennistamine, sest ministeerium leiab, et ei ole õige sundida tööandjat võtma tööle inimest, keda tööle võtta ei soovita.

Tööleping
Tööleping ei pea enam olema kirjalik

“Kuna ka pikemaajalisi töölepinguid sõlmitakse aeg-ajalt suuliselt, siis peab ka sellise lepingu alusel töötavaid inimesi kaitsma,” leiab sotsiaalministeerium. Eelnõu ei pane enam töölepingule vorminõuet ehk leping võib olla edaspidi ka suuline. Tööandjal on siiski kohustus lepingu tingimused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt paberile kirja pandud kujul või saadetuna meiliga töötajale) fikseerida ja vastav info töötajale edastada. “Üldiselt on muidugi soovitav kõigil endistviisi sõlmida kirjalik leping, aga kui seda ei tehta, siis töötaja kaitse sellest otseselt ei vähene,” lisab ministeerium.

Ka töölepingu muutmist ei pea enam vormistama kirjalikult – kui töötaja jätkab muudetud tingimustel töötamist, siis eeldatakse, et leping on muudetud.

Kui siiani võis tähtajalist töölepingut sõlmida üksnes teatud juhtudel, siis uue eelnõu järgi peavad osapooled ise kindlaks määrama, kas tegemist on tähtajalise tööga või mitte, ja pärast seda otsustama, milline leping sõlmida.

Lapseootel naised
Vallandamisel kaob inspektsiooninõue

Kehtiva seaduse järgi on tööandjal keelatud lõpetada tööleping rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, välja arvatud loetletud põhjustel: ettevõtte likvideerimine, tööandja pankrot, katseaja ebarahuldavad tulemused, töötajapoolne töökohustuse rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu tegu. Abstraktsematel põhjustel saab tööandja vallandada töötajat vaid tööinspektsiooni nõusolekul.

Uue seaduse järgi ei pea tööandja enam tööinspektori nõusolekut küsima. Endiselt ei või tööandja töölepingut üles öelda rasedaga või lapsehoolduspuhkusel naisega koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, samuti mitte töötaja töövõime vähenemise tõttu. Täpsemalt seadus piiranguid ei sea.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Alo Raun, Postimees.ee

Tööraamat saab osaks ajaloost!

Täna kooskõlastusringile saadetud töölepinguseaduse lubab hakata sõlmima ka suulisi töölepinguid ehk kaotab ära töölepingu kirjaliku vorminõude.

«Kuna ka pikemajalisi töölepingud sõlmitakse aegajalt suuliselt, siis peab ka sellise lepingu alusel töötavaid inimesi kaitsma,» teatas eelnõu koostanud sotsiaalministeerium.

Tööandjal on siiski kohustus lepingu tingimused paberile kirja pandud kujul või saadetuna e-mailiga töötajale või mõnes muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerida ja vastav info töötajale edastada.

«Üldiselt on muidugi soovitav kõigil jätkuvalt sõlmida kirjalik leping, aga kui seda ei tehta, siis töötaja kaitse sellest otseselt ei vähene,» lisas ministeerium.

Muudest tööõigusest formaalsete sätete kaotamist ja halduskoormuse vähendamist puudutavatest aspektidest kaotatakse näiteks ära tööraamat.

«Tööraamat on iganenud nähtus, mis ei taga enam ammu töötajale mingit täiendavat kaitset,» teatas ministeerium.

Veel kaotatakse ära isikukaartide pidamise nõue – tööandjale antakse vabadus ise valida, millisel kujul ta soovib personaliarvestust pidada.

Kaob ka vajadus töösisekorraeeskirjade kooskõlastamiseks tööinspektsioonis ja tööinspektori nõusoleku andmine teatud töötajate gruppide (nt usaldusisik, rase töötaja) töölt vabastamiseks, samuti nõusolekud selle kohta, et tööandjal tõesti ei ole terviseprobleemidega või rasedale töötajale kergemat tööd anda.

Täna kooskõlastusringile saadetud ja juba vallandamise lihtsustamise pärast kriitikat saanud töölepinguseaduse (TLS) eelnõu muudab sotsiaalministeeriumi hinnangul Eesti tööõiguse nüüdisaegsemaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Seaduseelnõu väljailmumine tuli üllatuseks nii töövõtjatele kui ka tööandjatele.

Eile sotsiaalministeeriumi avalikustatud uue töölepinguseaduse eelnõu peamine muudatusettepanek vähendada olenemata tööstaažist koondamishüvitise maksmise perioodi ühele kuule vallandas suure pahameeletormi nii ametiühingute kui ka sotsiaaldemokraatide seas, tööandjad on aga asjade käiguga rahul.

Omajagu valas õli tulle ka ministeeriumi asjaajamise stiil: eelnõu sepitseti omaette sellises saladuses, et eilne dokumendi väljailmumine tuli üllatuseks nii töövõtjatele kui ka -andjatele.

Töösuhete paindlikumaks muutmise egiidi all tuli sotsiaalministeerium välja ettepanekuga vähendada koondamishüvitise maksmine ühe kuu keskmise palgani, olenemata tööstaažist. Siiani on kümneaastase staaži puhul koondamishüvitist makstud nelja kuu keskmise palga ulatuses.

Ministeerium rõhutab, et eelnõuga püütakse tagada paindlikkust nii tööandjatele kui ka suurendada tööturul nõrgemas olukorras olevate inimeste kaitset. Praegusi koondamishüvitisi nimetatakse tööandja trahviks.

Kulud töötajate kaela

“Suured koondamishüvitised ja pikad etteteatamistähtajad on ettevõttele kulukad majanduslikult raskel perioodil,” selgitas ministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve.

“Selle asemel et paigutada see raha ettevõtte tegevuse ümberkorraldamisse, näiteks investeerida see allesjäävate töötajate koolitusse või seadmetesse, tuleb see kulutada moel, mis ettevõtte arengule otsest positiivset mõju ei oma,” selgitas Järve. Töötajatele mõeldes pakuti välja töötuskindlustushüvitise tõstmist esimesel sajal töötuse päeval 50 protsendilt 60 protsendini arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast.

Ametiühingute keskliidu juhi Harry Taliga sõnul aga hüvitab töötuskindlustus niigi ainult miinimumi, mida Euroopa Liit nõuab, ning see väike tõus olukorda ei tasakaalusta. “See on elegantne lüke, kuidas tööandjate kulutused lükatakse töötajate kaela. Töötuskindlustushüvitist maksavad ju töötajad oma rahast,” ütles Taliga.

Transpordi ametiühingu juht Peep Peterson ei olnud nõus ka ministeeriumi väitega, et hüvitiste vähendamisega luuakse juurde uusi töökohti: “Meil ei ole praegu tööpuuduse probleemi. Miks on vaja luua veel juurde ebakvaliteetseid töökohti?”

Kui reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip kiitis eelnõu ja uskus, et see mõjub turgutavalt tööjõuturule, siis sotsiaaldemokraatide hinnangul vähendaks see tööinimeste õigusi ja nemad ei kavatse seda toetada.

Riigikogu liikme Eiki Nestori sõnul ei ole praegused hüvitised ülemäära suured ning neid ei peaks vähendama.

Asekantsler: palk on töötajale piisav hüvitis

•• Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve, olete rääkinud, kuidas uus eelnõu muudaks paindlikumaks tööandjate elu. Kuidas täpselt aga on see kasulik töötajatele?

Peamine küsimus on selles, et kui ettevõtja juurde tuleb töötaja, kes ei ole kõige tugevamal positsioonil tööturul, see tähendab, et ta on näiteks pikalt lapsega kodus olnud, siis tööandja jaoks on sellise inimese tööle võtmine riskantne. Ta ei ole kindel, kas see inimene on piisavalt tootlik ja tõesti täidab ootusi. Neil on kahtlemata katseaeg, aga aeg-ajalt ei pruugi selle perioodi jooksul kõik probleemid välja tulla. Töösuhteid tuleb ikka aeg-ajalt lõpetada. Tööandjad pelgavad just vähem kindlustatud inimestega lepinguid sõlmida.

•• Kas väidate, et tööandjad võtaksid siis rohkem inimesi tööle?

Just. Kui töösuhte lõpetamine ei ole väga kallis, kui seda lepingut on võimalik lõpetada ka aasta pärast suhteliselt mõistlike kuludega, siis võetakse rohkem inimesi tööle.

•• Aga need inimesed, kes on juba töötanud 20–30 aastat ja nüüd vallandatakse ilma hüvitiseta?

Kas nende rahaline võit väheneb? Peamine küsimus on, mis on koondamishüvitise eesmärk. Kas seda on vaja või ei ole? Miks peaks inimene koondamishüvitist põhimõtteliselt saama? Ta on töötanud, olnud tulemuslik ja saanud selle eest palka – see on peamine kompensatsioonimehhanism. Miks ta peaks saama ilmtingimata ka koondamishüvitist? Kadri Ibrus

Kommentaar

Harry Taliga
ametiühingute keskliidu esimees

Kui töötajat on võimalik päevapealt ja ilma hüvitiseta vallandada, siis ei loo see ühtegi töökohta juurde.

Ettevõte võtab inimesed tööle, kui tal on äriidee, millega raha teenida. See, kui tööandja saab homme päevapealt vallandada täna tööle võetud inimese, maksmata talle sentigi, ei pane teda mitte kedagi tööle võtma. Ükski terve mõistusega tööandja ei kuluta oma aega sellele, et võtta tööle inimene, kellega tal pole reaalselt midagi peale hakata.

Hüvitiste vähendamisega vähendadakse ainult töötajate kaitset. On teatud olukordi, kus koondamishüvitist tuleks pigem suurendada võrreldes praeguse olukorraga, näiteks haiguse puhul on need praegu põhjendamatult väikesed.

Töötaja seob oma plaanid ettevõttega, tema jaoks on praegu kehtiv koondamishüvitis töösuhte stabiilsuse garantii. Samuti tööandja jaoks: see rõhub tema vastutustundele, et ta ei teeks kiireid ja läbimõtlematuid otsuseid. Vastutustundetult käitumine tekitab ainult suuri pingeid ja lööb tööturu sassi.

Oleme aastaid rõhutanud, et Eesti tööturg on praegu juba paindlik.

Kommentaar

Tarmo Kriis
tööandjate keskliidu juhataja

Koondamishüvitiste vähendamise suund on õige. Jah, ma leian, et hüvitised on praegu liiga suured. Hüvitise suurus kehtestati juba üle 15 aasta tagasi, kui olid suured koondamislained. Siis oli sellel mõistetav põhjus: et inimesed ei jääks ilma taskurahast. Praegu ei ole majandus enam selles faasis. Töökohad on muutunud juba suhteliselt kindlaks ja lisaks kehtib töötuskindlustus-süsteem.

Koondamishüvitis on probleem, sest ta mõjub pärssivalt mikroettevõtlusele. Praegu ei ole algavad ettevõtted valmis sõlmima töölepinguid.

Laiemalt vaadates on töösuhete loomine, tööjõukäibekulud alles alustavale väikettevõttele üleliia kulukad. Seda ka rahvusvahelises võrdluses. Seetõttu toimib tööseadusest möödahiilimine.

Uus eelnõu toob kaasa selle, et luuakse rohkem legaalseid töökohti, väheneb FIE-de ja muude lepingute osakaal. Eelnõuga rõ-hutatakse läbirääkimiste olulisust.

Töötajatel soovitan harjuda mõttega, et enda eest tuleb seista töösuhete loomisel, mitte loota riigile.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Koondamine tuleb rutem ja selle eest makstav tasu väheneb!
Täna kooskõlastusringile saadetud ja juba vallandamise lihtsustamise pärast kriitikat saanud töölepinguseaduse (TLS) eelnõu muudab sotsiaalministeeriumi hinnangul Eesti tööõiguse nüüdisaegsemaks.

Tööõigust uuendamisel lähtutakse ministeeriumi teatel seitsmest koondpõhimõttest, millest esimesena mainitakse turvalist paindlikkust.

See tähendab ministeeriumi teatel, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama töösuhet, mis arvestaks lepingupoolte vajaduste ja huvidega.

«Tööandja soovib tunda end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni, mille sattumine konkurentide kätte kahjustaks ettevõtte huve. Töötaja, kes peab kindlal ajal lapsed kooli viima ja koolist koju tooma, peab oluliseks, et tööandja võimaldaks tal seda teha,» teatas ministeerium.

Turvaline paindlikkus töösuhetes aitab ministeeriumi hinnangul muuta kogu tööturgu paindlikumaks.

Tööturu paindlikkus saavutatakse nelja meetme koosmõjus, mis tähendab nii töötutele lisaraha jagamist kui töökohtade kaotamise lihtsustamist. Viimane puudutab eelkõige pikaajalisi töötajaid, sest kordades kärbitakse aega, kui palju tuleb neile koondamisteatest ette teatada, ja summat, kui palju neile koondamishüvitist maksta.

Töötud saaksid lisaraha

Esimese meetmena tagavad nüüdisaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid piisava sissetuleku ajaks, kui inimene on töötu.

Koos TLSi muutmisega tehakse muudatusi ka töötuskindlustuse ja töötutoetuse määradesse.

Esiteks tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust esimesel 100 töötuse päeval 50 protsendilt 60 protsendini arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast. Sellele järgneval perioodil jääb töötuskindlustushüvitise asendusmäär muutumatuks ehk 40 protsendile.

Teiseks hakkavad töötutoetust saama ka need, kes ei ole töötanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt 12 kuud. Nii saaksid töötutoetust kõik koondatud, kellel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist. Pikemas perspektiivis tõstetakse töötutoetuse suurust rahvusvaheliselt aktsepteeritud tasemeni ehk 50 protsendini miinimumpalgast.

Töövahetus muutub lihtsamaks

Teise meetmena hõlbustab tulemuslik aktiivne tööpoliitika liikumist ühelt töökohalt teisele, aga ka töötusest ja mitteaktiivsusest tööhõivesse.

See saab teoks tööturuameti vahendusel, mille konsultandid aitavad inimesel leida uut tööd. Tööturuamet pakub tuge nõustamisest täiend- ja ümberõppeni.

Kutsutakse juurde õppima

Kolmas meede ehk tulemuslik elukestva õppe süsteem võimaldab inimestel jääda tööturul konkurentsivõimeliseks. Inimestele selgitatakse, miks on vaja ennast täiendada. Olulisel kohal on ka riigipoolne rahaline tugi, et koolitused oleksid kättesaadavamad.

TLSi muutmise käigus lihtsustatakse õppepuhkuste regulatsiooni ja pikendatakse tasustatud õppepuhkuse perioodi. Töötavatel inimestel on uue seaduse kohaselt õigus saada 15 päeva keskmise palgaga tasustatud puhkust ja 15 päeva palgata puhkust tasemeõppes ning tööga seotud koolitusel osalemiseks. Tööga mitteseotud koolitusel osalemiseks on töötajal õigus saada palgata puhkust. Oluline on siinkohal rõhutada, et palgata õppepuhkuse saamise võimalus eelnõu järgi veidi väheneb, kuid palgalise puhkuse kestvus suureneb.

Töökoha kaotamine muutub lihtsamaks

Neljas meede lihtsustab töötajate vallandamist. Paindlik tööõigus võimaldab nii töötajal kui tööandjal kokku leppida tingimustes, mis sobivad mõlema vajadustega kõige paremini.

Tööandja ei pea kulude kokkuhoidmiseks ettevõttes säilitama töökohti, mida antud majandussituatsioonis ei ole vaja, selgitas ministeerium.

Koondamisteade võib tulla ootamatumalt

Vallandamist muudab lihtsamaks ka eelnõus olev koondpõhimõte, mis käsitleb töösuhete paindlikkuse suurendamist.

Vähenevad koondamishüvitised ja koondamisest etteteatamise tähtajad – koondamishüvitis väheneb 1 kuu keskmise palgani, seda olenemata tööstaažist.

Koondamisest etteteatamise periood on viidud Euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta miinimumini.

Kui staaži on alla 1 aasta, on etteteatamise periood 10 tööpäeva, 1-10 aasta puhul 20 tööpäeva, 10-15 aasta puhul 30 tööpäeva ning rohkema kui 15 aasta puhul 40 tööpäeva.

Ülejäänud koondpõhimõtete kohta võib lugeda sotsiaalministeeriumi koostatud koondmaterjalist, mis on doc-failina uudisele lisatud. DOKUMENT: Töölepinguseaduse memo

Toimetas Alo Raun, Postimees.ee