Artiklid
- Üksikasjad
Kristina Traks
Kümnetel tuhandetel väikeettevõtetel pole inimeste koondamise korral töötukassalt võimalik raha saada, sest kollektiivse koondamise hüvitise saamiseks tuleb koondada vähemalt viis töötajat.
Standardi juhi ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi arvates on praegune olukord töötukassast makstavate koondamishüvitiste asjus absurdne. "Maksavad ju kõik töötuskindlustusmakseid, aga väikefirmadel pole koondamise korral mingit tuge töötukassast loota," ütles ta. "See olukord, mis praegu valitseb, on väikefirmade suhtes ebaõiglane."
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4119/uud_uudidx_411910.html (originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Taimi Elenurm
tööpsühholoog
Lugeja kirjutab: Tõsiselt mõtlevates firmades on töösuhte lõpetamise korral rutiiniks blokeerida esmalt töötaja ligipääsuõigused (e-kirjadele, andmebaasile, intranetile jne - toim), alles seejärel teatada, milles on asi. Põhjenduseks on see, et töötajal poleks võimalust esmases emotsioonide tulvas midagi kahjulikku korda saata. www.epl.ee, 16. september
Infokanalite sulgemine on tõlgendatav agressiivsuse ja umbusaldusena. Selle mõju võib võrrelda peresuhetega, milles üks kaasa vahetab ette teatamata ühise eluruumi luku. Nii jõuline käitumine kutsub esile vastureaktsiooni.
Järelikult peavad andmebaaside sulgemise põhjused olema kaalukad: tasub hinnata, kas töötajapoolne tööandja kahjustamise oht on ikka piisavalt suur ja tõenäoline. Sellist praktikat on rakendatud olulisele infole juurdepääsu omanud töötajate ehk juhtkonna ja tippspetsialistidega töösuhte lõpetamise korral. Seda kasutati laiemalt sajandivahetusel, kui tajuti ohtu, et mõni müügimees tahab senise tööandja kliendibaasile tuginedes oma firmat asutada.
Kommenteerija on üsna täpselt avanud infokanalite sulgemise psühholoogia. Ootamatu ebameeldiv teade vallandab mõnes inimeses esmalt eituse (see pole võimalik, minuga nii et tehta) ja seejärel viha (ma neile veel näitan). Enamik inimesi tajub jõudude vahekorda adekvaatselt ja endast suuremat (loe: tööandjat) ründama ei kipu. Küll aga võib seda ette tulla väikefirmas või isiklike ja töösuhete läbipõimumise korral, näiteks seniste sõprade vahel. Pikema töösuhte jooksul on selgeks saadud, millised on ühele või teisele inimesele iseloomulikud stressireaktsioonid, mistõttu infobaaside sulgemise otsus tehakse pigem isikust ja suhtest, mitte ametist või organisatsiooni tavadest lähtudes. Õigustatud pole kindlasti kõigi andmebaaside sulgemine.
Väärika töösuhte korral räägivad pooled läbi, millega töötaja viimase töötunnini tegeleb ja millist infot ta vajab.
Olen olnud tunnistajaks juhi ütlusele: Vaata üle, mida saad edaspidi kasutada, ja tee koopiad. Selline suhtumine jättis tunde, et töötajat usaldati, ning lõi võimaluse ausalt kokku leppida, kuidas infot edaspidi kasutatakse.
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Millal võib töötajat koondada?
Keda ja millal ei tohi koondada?
Kellel on jäämisel eelisõigus?
Üldjuhul on koondamine lubatud siis, kui töö lõpeb kas töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise vms tõttu. On siiski selliseid inimesi, keda seadus ei luba koondada isegi töö lõppemise korral, ja on neid, kelle koondamisel kehtivad teatavad piirangud.
Täiesti keelatud on raseda või alla kolmeaastast last kasvatava inimese (nii ema kui ka isa) koondamine. Sama keeld kehtib ka sellele, kes ilma emata kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme-aastast last. Tööandja algatusel, sh ka koondamise tõttu, ei ole lubatud töölepingut lõpetada töötaja ajutise töövõimetuse (haiguse) ajal, v.a juhul, kui lepingu lõpetamise põhjus ongi pikaajaline haigus. Samuti ajal, mil töötaja on puhkusel (sh lapsehooldus- ja palgata puhkusel), osaleb seaduslikus streigis, täidab riigi või kohaliku omavalitsuse pandud ülesandeid või esindab seaduse või kollektiivlepinguga ettenähtud korras töötajaid.
Need on ajutised piirangud, mille möödumisel saab töölepingu lõpetada. Koondamisteate võib siiski inimesele anda või saata ka haiguse, puhkuse vms piirangu ajal.
Kui töötajaid koondatakse, on tööle jäämise eelisõigus töötajate ja ametiühingu usaldusisikutel, ametiühingu juhatuse liikmetel, töökeskkonna volinikel ja töökeskkonnanõukogu töötajate valitud liikmetel.
Esindajatel eelisõigus
Seda eelist saab kasutada ainult juhul, kui koondatavaid valitakse mitme sama ameti inimeste hulgast. Töötajate esindaja koondamisel tuleb koondamisteade anda või saata talle ühe kuu võrra varem kui teistele sama staaÏiga töötajatele. Pikem etteteatamise aeg kehtib veel ühe aasta jooksul pärast töötajate esindamise volituste lõppu.
Töötajate esindajate ja ka alaealise koondamiseks peab tööandja taotlema tööinspektori nõusolekut. Ning enne ametiühingu esindaja kohta otsuse tegemist on tööinspektor kohustatud küsima töötajaid esindava organisatsiooni arvamust. Nii pensionieelikutest kui ka pensionäridest töötajad on võrdsed teistega töö lõppemisel kuuluvad koondamisele nemadki ning neil on õigus saada samasuguseid koondamishüvitisi nagu teistel töötajatel.
Koondamishüvitis
Tööandja maksab hüvitist:
töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures kuni viis aastat kahe kuu keskmise palga ulatuses;
töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures viis kuni kümme aastat kolme kuu keskmise palga ulatuses;
töötajale, kellel on pidevat tööstaaÏi tööandja juures üle kümne aasta nelja kuu keskmise palga ulatuses.
Allikas: töölepinguseadus
- Üksikasjad
Anu Ojasalu,
Eesti töötukassa avalike suhete juht
Kui tegu on kollektiivse koondamisega, maksab ligikaudu poole koondamishüvitisest töötajale välja töötukassa. Kollektiivne koondamine on olukord, kus tööandja vabastab 30 päeva jooksul töölt või teenistusest vähemalt:
viis töötajat, kui ta annab tööd kuni 19 töötajale;
kümme töötajat, kui ta annab tööd 2099 töötajale;
10% töötajatest, andes tööd 100299 töötajale;
30 töötajat, andes tööd vähemalt 300 töötajale.
Kollektiivse koondamise läbiviimiseks peab tööandja esmalt konsulteerima töötajate esindajatega, et leida võimalusi koondatavate töötajate arvu vähendamiseks, koondamise tagajärgede leevendamiseks ning vabanevate töötajate tööotsingute ja ümber- või täiendusõppe toetamiseks. Mõistagi on tööandja kohustatud töötajate esindajaid kollektiivsest koondamisest õigel ajal teavitama. Seejärel tuleb töö-inspektsioonile esitada avaldus töölepingute kollektiivse üles-ütlemise kooskõlastamiseks. Tööandja ei või töötajate töösuhteid lõpetada enne 30 päeva möödumist alates tööinspektsioonilt kooskõlastuse saamisest.
Kollektiivse koondamise hü-vitist peab töötukassast taotlema tööandja, kuid raha maksab töötukassa otse töötajale. Vormikohane avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb töötukassale esitada hiljemalt 25 päeva enne esimese töö- või teenistussuhte lõpetamise päeva. Hüvitise suurus arvestatakse töötaja keskmise kuupalga alusel, mille kohta esitab andmed tööandja; see kantakse töötaja pangakontole või saadetakse posti teel hiljemalt töö- või teenistussuhte lõpetamise päevaks. Kui inimene pärast koondamist kohe uut töökohta ei leia, saab ta tööotsingute ajaks taotleda töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Loe:
www.tootukassa.ee
- Üksikasjad
Kui kauaks võib saata töötajat välislähetusse? Millised kulutused hüvitatakse ja kui suur on päevaraha?
Nina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:
Töötajat võib saata välislähetusse ja töötaja on kohustatud lähetusse minema, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks. Töötaja nõusolekul võib lähetus kesta kauem.
Välislähetuse korral hüvitatakse sõidukulud lähetuskohta ja tagasi, sh sõidupileti ja selle ettetellimise kulu, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud; reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud; majutuskulud mitte vähem kui 800 krooni ööpäevas; kui majutuskulud on plaanitud alla miinimummäära, on töötajal õigus lähetusse minekust keelduda.
Lähetuse päevaraha alammäär on 350 krooni. Lähetatule on õigus maksta maksuvaba päevaraha mitte üle 500 krooni päevas.
Päevaraha maksmisel tuleb arvestada, et väljasõidupäeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd. Lähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduki saabumise päeva algusest on möödunud vähemalt kolm tundi. Kui lähetusse mineku päeval jääb sõidu lahkumisel keskööni ja saabumisel päeva algusest alla kolme tunni, makstakse päevaraha riigisisese määra alusel.
Kui palju tohib teha ületunde?
Päevas ei tohi ületundide arv ületada nelja tundi. Nädalas ei tohi ületunnitöö koos tööajaga ületada keskmiselt 48 tundi.
Töötaja nõusolekul võib teda rakendada lisaks ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas tingimusel, et sellest keeldumine ei kahjusta otseselt ega kaudselt töötaja olukorda ja töö ei tekita töötajal üleväsimust ega kahjusta tema tervist.
Tööandja on kohustatud pidama ületundide arvestust ning hüvitama ületunnid kas lisatasuga, mis ei tohi olla vähem kui 50 protsenti töötaja tunnipalgamäärast, või kokkuleppel vaba aja võimaldamisega.
Lehekülg 1464 / 1653