Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2002

• Äripäev

Enn Tosso
ärikoolitus/turundus , seadusandlus

Kui töötajale maksta palka osaliselt ja teine osa muul viisil hüvitada, ei ole sellel mingit erinevust “ümbrikupalga” maksmisega.

Nii lausus tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Niina Siitam. On loomulik, et tööandjal on eluspüsimiseks vaja kulusid kokku hoida, kuid mitte ebaseaduslike võtetega töötajate palga arvelt, lisas ta.

Loobudes töötajale palga või selle osa maksmisest rikub tööandja jämedalt nii töölepingu seaduses kui ka palgaseaduses sätestatud töötaja õigust saada töö eest tasu.

Probleemidest, mis kaasnevad erinevate maksulahendustega, kui soovitakse palka osalselt dividendidega asendada, loe lähemalt 6.jaanuari Ärikoolituse rubriigist.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2002

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Riigikogu tõmbas eile hilisõhtul töötukassast raha saajate ringist maha inimesed, kes lahkuvad tuleval aastal töölt kokkuleppel tööandjaga.

Töötuskindlustusseadusesse viimasel hetkel sisse viidud muudatused välistavad hüvitise maksmise juhul, kui tööleping lõpetati poolte kokkuleppel, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Tegemist on töösuhte vabatahtliku lõpetamisega, mille puhul ei ole töötuskindlustushüvitise maksmine põhjendatud,” selgitas sotsiaalminister Siiri Oviir. Tema sõnul on vastastikusel kokkuleppel töölepingu lõpetamise näol sageli tegu varjatud koondamisega.

Seaduse sellise ringitegemise vastu protesteerisid Mõõdukad. “Poolte kokkuleppel lahkujad teevad seda reeglina tööandja ettepanekul. Nende hüvitisest ilmajätmine ei ole põhjendatud,” märkis Mõõdukate fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor.

Parlament vabastas peaaegu 45 000 töötavat vanaduspensionäri töötuskindlustusmakse tasumisest, mis võrdub ühe protsendiga palgast. Töötukassa eelarvele tähendab säte umbes 23 miljoni kroonist tagasilööki.

Õigus töötukassa rahale tekib 2003. aastal töölt koondatutelt. Hüvitiseta jäävad aga kõik töölt vallandatud, sealt omal soovil või poolte kokkuleppel lahkujad.

Praegu on Eesti töötuse tase viimase kaheksa aasta madalaim, olles vaid napilt üle üheksa protsendi. Mitmete ennustuste kohaselt kasvab töötute arv oluliselt 2003. aastal, sest paljud firmajuhid on töötuskindlustusele lootes koondamisi edasi lükanud.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2002

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Töötukassa

Riigikogu võttis 19. detsembri õhtul vastu töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille järgi ei ole ametist poolte kokkuleppel lahkuvatel inimestel õigust saada töötuskindlustushüvitist.

Töötukassa seisukohalt võib see aasta alguses vähendada hüvitise taotlejate prognoositud arvu, kuid aasta lõpuks võib olukord muutuda.

Seadusemuudatus täpsustas ka kindlustusstaaþi arvestamist, töötuskindlustushüvitise taotlemist, määramist ja maksmist ning maksmise lõpetamist puudutavaid sätteid. Kindlustusstaaþi arvestamisel tuleb seadusemuudatuse järgi aluseks viimasel 12 töötatud kuul saadud töötasu.

Samuti täpsustas Riigikogu eile töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral hüvitise taotlemist ning enammakstud hüvitise tagasinõudmist.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 detsember 2002

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Kolmapäeval, 11. detsembril võttis Riigikogu vastu seaduse (eelnõu 1215), millega muudeti sealhulgas maksuseadusi, sundkindlustusi ning ka maksukorralduse seadust.

Tulumaksuseaduses menetluse käigus tehtud uutest muudatustest võib nimetada seda, et isikliku sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitust lubatakse maksta töötajale, juhatuse liikmele või avalikule teenistujale ka siis kui, kui vastav isik kasutab sõiduautot liisinglepingu alusel. Erisoodustuse hinna määramise osas on tehtud muudatus, mille kohaselt erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Dividendide maksustamise osas on öeldud sõnaselgelt, et fondiemissiooni korras jaotatud kasumit ei maksustata. Sotsiaalmaksuseaduses on eelnõu menetluse käigus tehtud tänuväärne muudatus, mille kohaselt vabastatakse sotsiaalmaksust mitteresidendile võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- ja teenustasu, kui töö tegemise koht asub välisriigis. Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2003. Teistest maksuseaduste muudatustest, mida sama eelnõu sisaldas, võib lugeda IMG 23.10.2002 maksu-uudisest.

Eelnõu menetlemise käigus tehti maksukorralduse seaduses ohtlik muudatus, millest ka ajakirjandus ette hoiatas. Nimelt kehtestas Riigikogu sama eelnõuga tagasiulatuvalt maksuintressid, mille Riigikohus 5. novembril põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistas. Seega sätestab 1. jaanuarist 2003 maksukorralduse seaduse § 163 lg 2, et tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatava intressi suuruseks on samad määrad, mis olid põhiseadusega vastuolus olevates rahandusministri määrustes. Seadusega tagantjärgi intressi kehtestamist ei saa pidada õiguspäraseks ning loodetavasti annab õiguskantsler hinnangu selle vastavusele põhiseadusega. Kui maksuhaldur peaks hakkama seda sätet ettevõtja suhtes kohaldama, siis on mõistlik see vaidlustada kohtus ja saada hinnang selle sätte kehtivusele.

Lõpetuseks tahaks loota, et Eesti ei ole sattumas põhiseaduslikku kriisi, kuivõrd õigusriigile omased väärtused ei püsi iseenesest, vaid nende hoidmine nõuab nii riigilt kui tema kodanikelt arenenud õigusteadvust ja õiglustunnet. Neid väärtusi ei saa asendada argivajadusest johtuva toimimisega.

Ranno Tingas
Jurist-maksukonsultant
IMG KONSULTANT AS