osaline töönädal

nimelt selle üle sa ju vaidlesidki, et kui kirjalikku paberit pole, siis järelikult ei kehti.
Antud juhul saab lugeda olukorraga leppimist kokkuleppeks küll. Kui inimene poleks sellise muudatusega nõustunud, oleks tulnud seda kohe teada anda ja nõuda lepingu lõpetamist ja vastavaid hüvitisi, mitte käia terve aasta sellise muudatuse järgi tööl ja alles siis hakata kaeblema, et ikka polnudki nõus. Kas ta siis varem ei märganudki seda muudatust või? Rohkem kui aasta ei märganud et sai vähem palka ja tööaeg oli kah lühem?

Miks tööandja seda kirjalikult ei teinud? Olegem ausad, väikestes firmades on palju asju kokku lepitud ilma pabereid vormistama. Päris seaduse järgi see pole, aga ainult selle tõttu ei ole need lepped ka mitte kehtetud.

Selles on sul muidugi õigus, et töölejääjad vaevalt tööandja vastu tunnistama tulevad.

Nii aktuaalne teema! Meil üks töötaja oli 1,5 aastat nõus nii tööl käima.Nüüd lahkus ja andis ka TVK. Veel ei tea, kuidas meil(st.tööandjal) läheb. Oli ka suuline kokkulepe, et iga kuu 3 päeva kodus ( et mitte teha 3-kuulist min.palgale jäämist) Töölise tasud oli kõik kuud 15000.- ringis, aga nüüd ikka kaebab, et tööadnja ei tenud temaga kirjalikku kokkulepet.Samas oli ta nõus nii tööl käima. Mis arvate kuidas asi võib laheneda TVK.-s

Neenu Pavel ühel koolitusel hiljuti tõi analoogsest olukorrast näite, kuidas samuti oli kevadel tehtud suuline kokkulepe tööaja ja palga vähendamisest, ja siis detsembris töötaja läks nõudega TVK-sse. Otsus oligi, et töötaja oleks pidanud pöörduma TVK-sse kuu, kahe või max kolme kuu pärast, aga kuna olukord oli kestnud juba üle poole aasta, siis loeti, et lepe oli olemas ja töötaja seda aktsepteerinud.

Et töötaja saaks õiguse TVK, peab ta tõendama, et ta oli sel ajal tööks valmis.Kui aga ta oli vabatahtlikult kõik need päevad kodus, siis ta ju leppis kokkuleppega tööndädalt lühendada. Ta oleks pidanud juab varem tegema tööandjale avalduse selle kohta, et ta pole nõus või vähemalt lahkumisavalduses. on ju nii?

Ja kuidas ta oleks saanud mitteleppida?
Oleks tööandja ukse taga istunud (õues,kui firma suletud)?
Või oleks öelnud,ei sobi ja lahkumisavalduse kirjutanud? Ehk $91/2 (erakorraline ülesütlemine)?
Jutt ongi sellest,et tööandjal on võimalus lepingud vormistamata jätta(ka lihtsalt palka vähendada,teades et TVK tõlgendab seda hiljem nõusolekuna).
Tglt piisab teavitamisest,et järgmine kuu on sedasi..... ja töövõtjal jääbki kaks võimalust,kas töötuks hakata või leppida.
Niikaua,kui TVK osa asju nii tõlgendab,tundub ka töölepinguseadus kohati soovitusliku iseloomuga.

Kas ikka TVK annab tööandjale õiguse, arvan , et hoopis töötajale. Kas on kellelgil kogemusi samal teemal TVK-s

Kui töötaja esitab nõude TVK tööandja vastu,
peab ikka tööandja tõestama, et töötaja nõue on alusetu, mitte vastupidi.Kui tööandja suudab tõestada et on tegutsenud heas usus ja seadusi järgides võib TVK otsustada ka töötaja kahjuks.

"....... ja töövõtjal jääbki kaks võimalust,kas töötuks hakata või leppida."

Kolmas variant on see, et tööandja ei võta midagi ette, et ellu jääda ja paneb paari kuu pärast üldse uksed kinni, ja töötaja on ikkagi nö. ukse taga. On see siis töötajale parem või? Siis saab ehk töötukassast mingi summa peale pankroti välja kuulutamist, ja kogu moos. Praegu on tööandja siiki püüdnud kuidagi vee peale jääda ja taganud töötajale mingigi sissetuleku, olgu küll, et väiksema.

...on see uus teema või?

sul lugemisoskus puudulik või??? Lugemist ja loetust arusaamist õpetatakse esimeses klassis.