Artiklid

SEB Varahalduses saab fondijuht kaks korda suuremat palka kui Eesti pensionivarade halduritest viletsaima palgaga LHV fondijuht, kuid aastase tootluse ja väikeste kulude põhjal võiks hoopis Swedbanki fondijuhid saada kõrgeimat palka.

Börs buumib, kinnisvara buumib ja loomulikult läheb hästi ka Eesti pensionifondidel, eriti neil, millel suur aktsiate osakaal. Eelmine aasta oli koroonast hoolimata kiire tõusu aasta börsidel ning ka pensionifondide tootluse üle ei saa kurta.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2021/11/23/rahva-pensioniraha-kasvatamine-on-ulitulus-too-moni-fondijuht-saab-6000-eurot-kuus

Eesti puitmajatootjatel läheb koroonakriisist alguse saanud kehvema perioodi järel taas hästi. Viimasel ajal on tellimuste arv järsult kasvanud, kuid äri pärsib töötajate nappus.

Koroonakriisi lahvatades oli puitmajatööstus koos teiste majandusharudega silmitsi suure ebakindlusega. Kardetud suurt langust siiski ei tulnud. Kui koroonaeelsel aastal oli Eesti puitmajatootjate ekspordikäive 427 miljonit eurot, siis aasta hiljem 37 miljoni euro võrra väiksem.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608412727/puitmajatootjatel-laheb-taas-hasti-kuid-tootajaid-napib

20. novembril 2021 jõustusid Vabariigi Valituse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ lisade 1 – 3 tehnilised muudatused.

Eile tegi Saue vallavolikogu ettepaneku tõsta Saue vallavanema ja abivallavanemate palka umbes 26% ning iga-aastaselt palka indekseerida veel täiendavalt viie protsendi võrra. Opositsioon pidas palgatõusu liialt suureks ning vaidles vastu, kuid tulutult.

“Eile oli mul elu esimene vallavanema ja abivallavanemate valimise istung Saue vallas. Leidsin ennast mõttelt, kas see päriselt toimub Eestis?” ütles vallavolikogu opositsioonipoliitik Heino Märks (EKRE).

Edasi loe: https://www.delfi.ee/artikkel/95206721/saue-valla-juhid-otsustasid-endale-maarata-peaministri-palga-mootu-tootasu-vallavanem-laisk-isiklikult-arvan-et-see-on-oiglane

Alates 22. novembrist 2021 jõustuvad kollektiivlepingu seaduse muudatused, mille kohaselt võib kollektiivlepinguga laiendada palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi kogu sektorile vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40% vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 % tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget.  

Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse.

Edasi loe: https://www.employers.ee/uudised/alates-22-novembris-joustuvad-uued-kollektiivlepingute-laiendamise-kriteeriumid/