Artiklid

22. novembril jõustus ametiühingute seaduses ja töötajate usaldusisiku seaduses muudatus, mis paneb tööandjale kohustuse anda usaldusisikule tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka juhal, kui tööandja juures tegutseb mitu usaldusisikut.

Kui tööandja juures tegutseb kaks või enam ametiühingu usaldusisikut või töötajate valitud usaldusisikut, siis on edaspidi tööandjal kohustus võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses. Usaldusisikud lepivad neile ülesannete täitmiseks tagatud aja kasutamise korra omavahel ise kokku.

Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/vaata-millised-seadusemuudatused-joustusid-seoses-ametiuhingute-voi-tootajate

Lugeja küsib: Tööandja soovib, et ma oleksin talle ja klientidele igal ajal kättesaadav. Minu tööaeg on 8-17ni, kuid tihtipeale helistavad kliendid peale tööpäeva lõppu, ma pean kõnele vastama ja kliendile pakkumuse saatma. Tööandja ütles, et valveaeg on töölepingu seaduses lubatud ja ma olen kohustatud kõnedele vastama ka peale tööpäeva lõppu. Kas ma pean olema peale tööpäeva lõppu kättesaadav? Kas selle aja eest saan ka töötasu?

Saksa kaubanduskett Lidl tahab palgata Eestis 800 töötajat ning lubab värbamiskampaanias, et maksab turu keskmisest suuremat tasu. Konkurent Maxima väitel eeldab Lidl suurema tasu eest töötajatelt ka suuremat panust.

Lidli poehooned on valmis, kuid millal kauplused avatakse, kett veel avalikustada ei soovi.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608409079/konkurent-lidl-eeldab-korgema-palga-eest-tootajailt-ka-suuremat-panust

Tööõnne uurija ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa rääkis hommikuprogrammis, et pandeemiaga kaasnenud muutuste mõjul on paljudes organisatsioonides pohmellilaadne seisund - tüdimus, apaatsus ja huvi kadu. Samuti on distantsilt töötamisega kahanenud juhtide kontakt oma töötajatega ehk nad ei teagi, kuidas neil läheb.

Tema sõnul kohtab endiselt töötaja omamise ja orjastamise soovi, mille tulemusel inimesed läbi põlevad. Ta jagas ka soovitusi, kuidas juhid keerulisel ajal oma töötajaid ja ka enda

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/saated/2021/11/19/tooonne-uurija-parisorjus-on-loppenud-aga-paljud-juhid-ei-tea-seda

 

Noored on tihtilugu ametis teenindussektoris, kus pole võimalik kaugtööd teha.

Koroonapandeemia on 24-aastast saarlast Mirge Arget nöökinud ja ta tööta jätnud juba kaks korda. „Esimese koroonalaine ajal olin just asunud tööle spaa teenindusjuhina, kui kõik kinni pandi. Päevapealt ei olnud mul enam midagi teha. Juhid otsustasid, et kõik peame hakkama koristama,” rääkis Arge. Kuna ta oli just saanud uue positsiooni, jäi ära ka tema väljaõpe. „Koristusspetsialistiks oleksin võinud siis minna!” naerab ta nüüd.

Tõsiasi, et pandeemia on tähendanud Eesti noortele tööhõive kriisi, selgus ka mõttekoja Praxis äsja avaldatud uuringust. Ilmnes, et noored said kriisi ajal tööturul rohkem kannatada kui teised vanuserühmad.  Teistest rohkem kannatasid tööturul noored mehed ning Tallinna ja Ida-Virumaa noored. Märkimisväärselt on suurenenud pikaajaliste noorte töötute ja mitte-eestlastest NEET-noorte (noorte, kes ei õpi, tööta ega osale koolitustel) osakaal.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95160269/pandeemia-niitis-noortel-jalad-alt-kadusid-tookohad-ja-vaimne-tasakaal