Artiklid

Teisipäeval, 5. oktoobril kinnitasid sotsiaalpartnerid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit üleriigilise alampalga kokkulepe 2022. aastaks, mille tulemusena tõuseb alampalk võrreldes tänavuse aastaga 70 euro võrra ehk 654 euroni ning tunnitasu 3,86 euroni.

„Kui eelmisel aastal otsustasime alampalga kriisi tõttu külmutada, siis tänu majanduse oodatust kiiremale taastumisele saame 2022. aastal planeerida uuesti alampalga tõstmist. Tavapärasest kiirem palgakasv järgmisel aastal kompenseerib tänavuse alampalga külmutamise, ühtlasi peegeldab see meie sotsiaalset vastutustunnet ja pingelist olukorda tööturul,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Edasi loe: https://www.eakl.ee/tooandjate-keskliit-ja-ametiuhingute-keskliit-leppisid-kokku-alampalga-tousus-654-euroni

Raamatupidamise Praktiku lugejate küsimustele vastab Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektor Maret Güldenkoh.

Töötaja puhkas 12. juulist 28. juuli 2021. Sama aasta jaanuaris maksti töötajale boonust eelmise aasta tulemuste eest (2020. aasta eest).

Küsimus: kas jaanuaris makstud boonus 2020. aasta tulemuste eest oleks pidanud puhkusetasu arvestusel kuue kuu keskmise töötasu arvesse minema?

Loe pikemalt: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2021/10/05/lugeja-kusib

 

Nii, ülemusega on räägitud. Kuid ikkagi tuleb sul veel päevi või isegi nädalaid firmas edasi töötada. Mida selle ajaga peale hakata?

Kohmakas tunne on tööl käia, kui tead, ja kõik teavad, et sa ära lähed. Samas on see kriitiline aeg, kuna viis, kuidas sa ettevõttest lahkud, jätab viimase ja lõpliku mulje nii bossidele kui ka kolleegidele.

Juba aastakümne jooksul töölt lahkumisi uurides on mulle silma jäänud, et lahkuvad töötajad kipuvad tavaliselt selle järelejäänud perioodi raskusi alahindama. Nad on kõvasti mõelnud ja juurelnud, kas lahkuda ja kuidas see teatavaks teha, kuid pole eriti kaalunud, kuidas tulla toime emotsioonidega, mida see samm üles õhutab – või sellega, kuidas reageerivad kaaslased.

Edasi loe: https://wallstreetjournal.postimees.ee/7353625/wsj-lahkumisavaldus-esitatud-kuidas-kaituda-kuni-oled-veel-tool#_ga=2.182749094.1686152675.1633596774-518806748.1594120248

Eestis on praktikas kujunenud tavapäraseks, et töötajad kasutavad tööandja domeeniga e-postiaadresse muuhulgas ka oma erakirjade saatmiseks ja saamiseks, kui tööandja ei ole kehtestanud muid reegleid töökorraldusele. Tööandjal on õigus kehtestada nõue, et tööandja domeeniga e-posti ei või töötajad kasutada isiklike e-kirjade saatmiseks.

Loe pikemalt: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2021/10/04/kas-tooandjal-on-oigus-lugeda-minu-e-kirju

 

Transpordiametist on tänavu lahkunud rekordiliselt palju inimesi. Kui mullu kogu aasta jooksul lahkus transpordiametiks liidetud allasutustest omal soovil 41 inimest ja 2019. aastal 27, siis ainuüksi tänavuse üheksa kuuga on 47 inimest ise lahkumisavalduse lauale pannud.

Peale selle on transpordiamet tänavu varasematest aastatest märkimisväärselt rohkem inimesi koondanud. 2019. aastal koondati transpordiametiks koondunud asutustest 18, mullu 19 ja tänavuse üheksa kuuga 28 inimest.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94763441/read-horenevad-kiiresti-riigiametist-on-uheksa-kuuga-lahkunud-poolsada-tootajat