Artiklid

Merje Viljapuu on tegus ja positiivse ellusuhtumisega 32-aastane naine. Kuigi Merje on üles kasvanud ning suure osa oma haridusest omandanud Tallinnas, siis on elu viinud naist elama mitmesse erinevasse maailma paika. Näiteks kaks ja pool aastat elas ja töötas ta palava päikese all Küprosel, mis naise sõnul oli tema jaoks suurepäraseks katsumuseks, mis õpetas talle, kuidas üksi võõras kultuuris hakkama saada. Merje tõdeb, et just Küprosel elades koges ta, kuidas loota saab vaid iseendale ning ainus võimalus edu saavutamiseks on sihikindel töö. Viimased neli aastat on ta töötanud juhiabina projekteerimisettevõttes Insero.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/06/03/merje-viljapuu-juhiabi-too-ei-ole-enam-ammu-vaid-nii-oelda-kohvi-keetmine

 

Mõttekoja Praxise värske analüüs näitab, et viirus tõi kaasa koduste tööde mahu kasvu, mis traditsioonilistes peredes tähendab lisakoormust just naistele.

Viirus saatis lapsed lasteaedadest-koolidest koju ja isad-emad kodukontorisse. Kes valmistab lõunad? Kes õpetab, kes mängib, kes viib õue jalutama? 

Praxise värske analüüs näitab, et pandeemia tõi just naistele kaasa palju suurema töökoormuse kui meestele. Loe katkeid naiste intervjuudest!

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/93693829/alustan-pool-viis-hommikul-ja-lopetan-kell-23-ohtul-pandeemia-vajutas-naiste-selga-raskema-koorma-kui-meestele

 

Statistikaameti andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 9443 vaba ametikohta, mis on 10% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 7000 inimest.

Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 630 683. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1365), töötleva tööstuse (1243) ning hariduse (1138) tegevusaladel.

 

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/vabad-ametikohad-ja-toojou-liikumine-i-kvartal-2021

Võib üsna kindel olla, et ükski inimene siin maamunal ei kulge läbi elu ilma ühegi ebaõnnestumiseta. Igaühel tuleb ette hetki, kus tunneme, et oleme ebaõnnestunud, et mitte öelda läbi kukkunud. Olgu selleks siis mõni kohtumine või esinemine, mõni tööalane projekt, mõne ürituse korraldamine või kasvõi kogemata väga valele adressaadile e-kirja saatmine. Olgu tegemist surema või väiksema ebaõnnestumisega, emotsionaalselt tundub tihti tegemist maailma lõpuga.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/06/10/ebaonnestumine-tool-kuidas-valja-tulla

 

Värskelt koolitatud spetsialistide nappus tööturul puudutab nii õdesid kui ka õpetajaid, IT-spetsialiste ja insenere. Riik, tööandjad ja haridusasutused on juba aastaid ühiselt pingutanud, et leida Eestis, kus rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb, tasakaal riigi toimimiseks vajalike erialade õpetamisel. Ehkki arenguruumi veel on, näitavad arvud seniste jõupingutuste esimesi vilju.

Ühiskonna nõrkade kohtade leevendamiseks on enamasti vaja valdkondadeüleseid kokkuleppeid. Haridussüsteem üksi ei saa lahenda kõiki probleeme, ka mitte tööjõupuudust ühes või teises valdkonnas. Koolitusmahu suurendamine meie õppeasutustes ei võrdu piisava hulga spetsialistide siirdumisega Eesti tööturule. See võib tähendada hoopis koolist väljalangevuse suurenemist, kuna napib motiveeritud ja võimekaid sisseastujaid.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/93678043/indrek-reimand-voime-odesid-koolitada-aga-mis-neid-eestis-kinni-hoiaks