Artiklid

 

Euroopa Liidu nõukogus esmaspäeval heakskiidu saanud platvormitöö direktiivile andis toetushääle ka Eesti, kes varem oli sellele vastu seisnud. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Liisa Pakosta nimetas Eesti meelemuutust ootamatuks, peaminister Kaja Kallase sõnul võeti direktiivist Eestile sobimatud tingimused välja ja seega oli see loogiline samm.

EL-i praegune eesistujamaa Belgia teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et EL-i nõukogu võttis vastu platvormidirektiivi, mis toob paremad töötingimused neile, kes toovad inimestele toidu koju. Direktiiv sätestab selgemad reeglid platvormitöö tegijate töötajateks liigitamisele ning sellega kaasnevate sotsiaalsete garantiide saamisele.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609279224/eesti-muutis-toidukullereid-puudutava-el-i-direktiivi-osas-ootamatult-meelt

Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit alustavad aprillis läbirääkimisi sõitjateveo üldtöökokkuleppe pikendamise, palga ning töö- ja puhkeaja muutmise üle. Sotsiaalpartnerite eesmärk on pikendada 2020. aastal sõlmitud ja eelmisel aastal muudetud üldtöökokkulepet leppides kokku töötasu alammäärades ja tööpäevasisese vaheajatingimustes.

„Kuivõrd järgmisel kevadel praegune üldtöökokkuleppe lõppeb, siis on oluline jõuda kokkuleppele selle pikendamises, et tagada etteplaneeritav konkurentsikeskkond bussiettevõtetele“, sõnas Autoettevõtete Liidu juhatuse esimees Andrei Mändla. „Möödunud aastal leppisime kokku nii uutel riigi ja omavalitsuste tellitavatel bussiliinidel rakenduvas töötasu alammääras alates 2025. aastast kui ka varem kehtivate palgamäärade tõstmises. Algavatel läbirääkimistel soovime leppida kokku selle praktikaga jätkamises“, lisas Mändla.

Edasi loe: https://www.eakl.ee/algavad-bussijuhtide-tootasu-labiraakimised

Kui töötaja saab tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on reeglina tegemist tööõnnetusega.

Tööõnnetusi on kergemaid ja raskemaid. Kergemate tööõnnetuste korral suhtleb tööandja peamiselt lisaks kannatanud töötaja ja tema lähedastega ka tööinspektsiooniga.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/03/12/kui-juhtunud-on-tooonnetus

Kuidas arvutada puhkusetasu, millised on erinevad meetodid ja kuidas töötajat puhkusetasuga motiveerida, selgitavad asjatundjad.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti ( TLS § 70 lg 2 ). Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse päevad rahas ( TLS § 71 ). Tööinspektsiooni seisukohast lähtuvalt makstakse töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse päevad välja kahe komakoha täpsusega.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/03/12/poora-puhkusetasu-tootaja-huveks-kasutades-ausat-valemit

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile avaliku teenistuse seadusemuudatused, mis näevad muu hulgas ette keskastme juhtidele tähtajalise teenistussuhte ja tippjuhtidele maksimaalselt kahekordse ametiaja. Samuti ühtlustatakse ametniku ja töötaja teenistustingimusi, mis toob muudatusi värbamisse, asendamisse, töö- ja palgakorraldusse.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Kaur Kajaki sõnul on hetkel kehtiv seadus kümme aastat vana ja vajab uuendamist. „Paljuski tuleneb muutmisvajadus valdkondlikust praktikast, näiteks on hakanud hägustuma töötaja ja ametniku roll ning puudub vajadus nende seniseks rangeks eristamiseks,“ märkis ta.

Edasi loe: https://www.fin.ee/uudised/uuenev-avaliku-teenistuse-seadus-toob-muudatusi-ka-juhtimisse