Artiklid

Valitsus kinnitas seaduseelnõu, millega ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitlev konventsioon. Sellega lubab Eesti austada, mõista ja soodustada igaühe õigust vägivalla ja ahistamise vabale töömaailmale.

Edasi loe::https://www.tooelu.ee/et/uudised/1242/valitsus-kiitis-heaks-rahvusvahelised-pohimotted-tookeskkonnas-vagivalla-tokestamiseks

Selgitamaks välja, kuhu kulub Eesti haridusraha, kas senine kulude struktuur on asjakohane ning millised on võimalused haridussektori eelarve otstarbekamaks kasutamiseks, algatas haridus- ja teadusminister hariduskulude analüüsi, mille koostamist vedas Jaak Aaviksoo.

Edasi loe: https://www.ohtuleht.ee/1110674/video-kristina-kallas-tuleb-leida-lahendused-kuidas-opetaja-palgakulude-osatahtsust-kogukuludest-kasvatada

Kui töötaja ei saa puhkuse ajal tegelikult puhata, tähendab see, et ettevõtte töös on puudujääke juhtimises, koostöös ja planeerimises, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi.

Ikka ja jälle kuuleb suvise tipphooaja alguses siit-sealt, et rahulikult puhkama minna ei saa. Küll on ülesandekuhi mäekõrgune või soovib juht pidevat valvelolekut. Puhkusele minek ei ole aga midagi iseenesest mõistetavat – see on nagu iga teine juhi, tiimi ja inimese vaheline töökorraldus ning ka see vajab planeerimist.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/09/kaija-teemagi-laske-inimestel-puhata

Meie töö muutub aina projektipõhisemaks, tsüklilisemaks ja probleemikesksemaks. See soodustab kaugtöö tegemist ning peamine küsimus pole enam, kas kaugtööd pakutakse, vaid kuidas ja millises mahus. Kontoritesse tagasi sundimine tegelikku probleemi ei lahenda.
 
Iga viies organisatsioon Eestis pakub täna paindliku töö võimalust kõikidele oma töötajatele – nii ütlevad Palgainfo Agentuuri küsitluse tulemused. Mida aeg edasi, seda enam muutub inimeste töö iseloom ja töötamise viis. Rohkem osaletakse erinevates projekti- või töörühmades, keskendutakse tulemuslikkusele ehk konkreetsete probleemide lahendamisele, sageli töötatakse ka mitme tööandja heaks. Kui siia lisada veel pea kõiki valdkondi hõlmav kvalifitseeritud tööjõu puudus, siis näeme tegelikult väga selgelt, et tööelus tuleb leida paindlikumaid viise.

Keeleseadus eeldab, et tööleping sõlmitakse eesti keeles, kuid kas seda on lubatud teha ka mõnes muus keeles?

Keeleseadus eeldab, et tööleping sõlmitakse eesti keeles, kuid on lubatud töölepingu sõlmimine ka mõnes muus keeles, kui pooled lepivad selles kokku. Oluline, et mõlemad töösuhte pooled saavad töölepingu sisust ühtemoodi aru. Töötajale on oluline, et ta saab tööks vajaliku informatsiooni ning see on temale selge ja arusaadav.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/09/tooandja-kusib-mis-keeles-peab-valismaalt-tulnud-tootajaga-suhtlema