Artiklid

Tööinspektsioon avalikustas selle aasta alguses esmakordselt ettevõtete nimekirja, mida tööinspektor külastab. Selle eesmärk oli suurendada tööandjate teadlikkust ja ettevalmistust kontrollideks ning parandada üldist tööohutuse taset. Kuidas on see töökohti ja tööandjate suhtumist mõjutanud?

Tööinspektsioon tegi sel aastal avalikuks ligikaudu 4000 ettevõtte nime, kuhu aasta jooksul kontrollima minnakse. See on toonud märkimisväärseid muutusi Eesti töökeskkonnas. Näiteks on valimis olnud ettevõtetest tänaseks töökeskkonna riskianalüüsi koostanud 1334 ettevõtet, kel seda algselt ei olnud ehk kolmandik ettevõtetest. Kõige enam on riskianalüüse laekunud ettevõtetest, kes tegutsevad ehituses, kaubanduses, töötlevas tööstuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Edasi loe: https://www.ti.ee/uudised/kuidas-tooinspektsiooni-valimi-avalikustamine-tookeskkondi-mojutanud

Peaminister Kristen Michalit (Reformierakond) nõustab peaministrit sisepoliitilistes küsimustes Kätlin Atonen (RE), palk 3600 eurot, kommunikatsiooni valdkonnas Elisabeth Valdmann (RE), palk 3600 eurot

Edasi loe: https://www.delfi.ee/artikkel/120320895/tabel-ministrite-nounike-palgad-kuundivad-4000-euroni

Milliseid oskusi tuleks tööturul konkurentsis püsimiseks omandada ja kuidas tulevikuks valmistuda? Statistikaameti koolituse uuring annab neile küsimustele vastused.

„Ettevõtjad on uuringus välja toonud töötajate oskused ja pädevused, mis on neile ettevõtte edasiseks arenguks lähiaastatel eriti olulised,“ selgitas statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg. 

Selgub, et Eesti ettevõtete jaoks on olulised järgmised töötajate oskused ja pädevused.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/3-oskust-mida-eesti-ettevotted-peavad-tootajate-juures-oluliseks

Töötaja küsib: Olen paar nädalat uues töökohas tööl olnud. Töötan tootmisettevõttes, kus sõidavad ka tõstukid. Kuna meil ei ole väga palju ruumi, siis olmeruumidesse minemiseks pean kõndima seal, kus tõstukid ka sõidavad. Tõstukid sõidavad päris kiiresti ja ma kardan, et nad ei pane mind tähele. Ma ei saa ka kuskilt mujalt minna, et tõstukitega mitte kokku puutuda. Kas võib nii olla, et inimesed kõnnivad ja tõstukid sõidavad samas kohas?

Tööga seotud seaduste selgus ja arusaadavus on iga töötaja põhivajadus, et kaitsta oma õigusi ja tagada endale õiglane kohtlemine töökohal. Eestis, kus ligikaudu 400 000 elanikku räägib vene keelt ja moodustab olulise osa tööjõust, on hädavajalik jätkata tööga seotud seaduste tõlkimist eesti keelest vene keelde. See mitte ainult ei paranda venekeelsete töötajate teadlikkust oma õigustest, vaid aitab ka ennetada töövaidlusi ning tõhusamalt töiseid konflikte lahendada.

Töösuhetes on töötaja sageli nõrgem osapool

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask, kes on üle 20 aasta ametiühingu liikmeid nõustanud, kinnitab seda oma kogemusele tuginedes: „Olen jurist ning tean, et töölepingud ja seadused on tihti keerulised ja sisaldavad õiguslikku terminoloogiat, millest venekeelne töötaja ilma tõlketa aru ei saa.“

Edassi loe: https://eakl.ee/ametiuhingud-tooga-seotud-oigusaktide-tolkimisega-jatkamine-vene-keelde-kaitseb-tootajaid-tooandja-omavoli-eest