Eesti töömaailm on 20 aastaga totaalselt muutunud. Kohal pidi käima kellapealt, aga töö produktiivsus oli madal, paindlikkuse asemel unistati mobiiltelefonist, pikast puhkusest ja 13. palgast. Toonast tööelu argipäeva meenutavad 20 aastat tagasi Eestis tegevust alustanud personalifirma Manpower töötajad.
Värskelt Euroopa Liiduga liitunud Eestis oli keskmine palk 466 eurot, Harjumaal 550. Praegu on keskmine palk umbes neli koda kõrgem, aga ostujõud keskmise palga eest umbes kaks korda suurem kui aastal 2004. Ümbrikupalk oli pigem tavaline, kõik inimesed tundsid kedagi, kelle palgalt makse ei makstud. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmete põhjal sai toona ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest ehk iga seitsmes töötegija. Kõige sagedamini küsiti ja pakuti ümbrikupalka ehituses, põllumajanduses ja horeca sektoris.
Euroopa andmekaitse järelevalveasutused on selle aasta esimese kuue kuuga määranud GDPR nõuete rikkumiste eest 107,3 miljonit eurot trahve. Sel aastal määratud trahvid pakuvad väga head ülevaadet levinud probleemidest andmekaitse valdkonnas.
Kindlasti on täna teadlikkus suurem ja olukord inimeste andmete kaitse valdkonnas palju parem, kui veel mõned aastad tagasi, kuid sel aastal määratud trahvid näitavad ilmekalt, et arenguruumi on. Näiteks tugevad andmeturbe meetmed on täna võtmesõna ning mitmed tänavused trahvid tulenesid eelkõige ebapiisavate turvameetmete rakendamisest.
Mustikate hinnad Soomes on korjajate vähesusese tõttu hüppeliselt tõusnud, mistõttu suudavad nobedaimad marjulised teenida ühe päevaga endale ligi 1000 euro suuruse maksuvaba teenistuse, kirjutab Ilta-Sanomat.
Soome metsadesse on sel suvel ja sügisel oodata rekordiliselt vähe võõrtööjõudu. Sel teisipäeval teatas Soome migratsiooniamet, et marjakorjajatele on selleks hooajaks välja antud vaid 900 tööga seotud elamisluba. Veel paar aastat tagasi oli sama arv 4000.
Soomes on hakanud tööandjad järjest enam eelistama vanemaid töötajaid, kuna kolmekümnendates aastates töötajad ei suuda tihti eakamatega enam sammu pidada.
Lisaks sellele, et kolmel korral aastas tuleb töötajate kogumispensioni makse tasumise kohustust kontrollida, tuleb raamatupidajatel kord aastas hakata kontrollima ka töötaja töötasule rakenduvat teise samba makse määra.
Nüüd võimaldatakse teise sambaga liitunud isikutel soovi korral tõsta oma 2% kogumispensioni makse määra 4%-le või 6%-le. Selleks tuleb esitada vastav avaldus pensioniregistri pidajale (Pensionikeskus) või kontohaldurile (LHV Pank, Luminor Bank, SEB Pank, Swedbank, Tuleva Fondid). Avaldusi võetakse vastu kuni 30. novembrini 2024. Avalduse esitamise tähtpäevani on võimalik avaldust muuta, esitades uue makse määra muutmise avaldus. Kehtima jääb viimasena esitatud avaldus. Kui avaldus on hiljemalt 30. novembriks registripidajale või kontohaldurile laekunud, hakkab uus makse määr kehtima 1. jaanuarist 2025.
Lehekülg 24 / 1635
