Artiklid

Kliimaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad kohtusid Eesti laevaomanike liidu ja Eesti meremeeste sõltumatu ametiühinguga. Üheskoos kaalutakse merenduse tööseadusandluse ühtlustamist rahvusvaheliste standardite ja praktikatega, et toetada Eesti laevandussektori konkurentsivõimet ja luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks ning olemasolevate säilitamiseks.

Edasi loe:https://arileht.delfi.ee/artikkel/120312721/kliimaministeerium-veab-meremeestega-labiraakimisi-toolepingutingimuste-ule

Töötaja küsib: Töötan puiduettevõttes ja vahetevahel tuleb mul töötada ka ketassaepingil. Sellel töötades tunnen ohtu, et sõrmed võivad sattuda vastu saeketast. Ketta kohal on küll kaitsekate, mille küljes on saepuru eemaldamiseks toru, aga see kaitsekate on nii kõrgel, et võin sellegipoolest kogemata sõrme lõigata. Ülemus ütleb, et seda katet ei tohi madalamale lasta, sest siis koguneb töölauale liiga palju saepuru.

Digirändlus ehk töötamine välisriigist on põnev elamise viis, millest ka tööandjad võiksid profiiti lõigata, kirjutas Äripäevas kolumnist, kommunikatsiooniekspert, tööelu kogemusnõustaja ja meditatsiooniõpetaja Heleri Michalski.

Digirändlus (diginomaadlus), kaugtöö, workation ning muud koroonajärgsel ajastul hoogu saanud töönähtused tekitavad järjest enam diskussiooni. Seda nii tööõiguse vaatenurgast, aga ka näiteks seepärast, et nende kohta ei ole veel kujunenud üheseid termineidki.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/30/tootudimus-tulpimus-ja-igavus-kuidas-neile-leevendust-leida

Eelmise aasta lõpus istusin kohvilaua taga ühe riigiameti juhiga. Ta vabandas, et tal on mõtted hajali, sest järgmisel päeval pidi ta minema ühe asutuse töötaja töölepingut lõpetama. „Koostöö ei laabu ja ta ei tee enda ülesandeid ära,“ lausus riigiasutuse juht. „Aga kuna ta inimtüüp on selline, kes endal viga ei näe, siis võib kindel olla, et ta kaebab kõigile. Ka teile kindlasti.“

Vallandamine (ka koondamine) on mõlemale osapoolele traumeeriv. Koondamine toimub enamjaolt majanduslike põhjuste tõttu. Vallandamine viitab pigem koostöö mittelaabumisele. Sellel on tihtilugu mitu põhjust. Vahel ei klapi isikuomadused, vahel on inimene alamotiveeritud, vahel ei saa ametnik talle pandud ootuste ja tööga hakkama. Selles pole mitte midagi haruldast.

Edasi loe: https://www.ohtuleht.ee/1111860/koondamised-ja-rasvased-huvitised-dannar-leitmaa-kummi-venitavaid-ametnikke-ei-saa-lahti-lasta-ega-toole-panna

Peaaegu poolel töötajatest on igav, töötamine tundub neile tüütu ning tööpäeva lõpuks on nad tülpinud ja tüdinud – nii on selgunud mitmest ameeriklaste hulgas viimastel aastatel tehtud uuringust.

Näiteks 2023. aasta uuringus osalenud 2000 töötavast USA täiskasvanust ütles 46%, et neil on igav vähemalt kolmel päeval töönädalas. Eesti inimesi kimbutavad tüdimuse ja tülpimuse kõrval ärevus, muretsemine, frustratsioon ja töökurnatus.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/30/tootudimus-tulpimus-ja-igavus-kuidas-neile-leevendust-leida: