Artiklid

Üksikasjad
Tööandja peab korraldama oma töötajatele tervisekontrolle ning töötajal on seadusejärgne kohustus seal käia. Kas tervisekontrolli nähakse tüütu kohustusena ja missugust kasu toob tervisekontroll nii ettevõttele, töötajale kui ka ühiskonnale laiemalt?
Tihtipeale seostatakse tervisekontrolli peamiselt mõõtmise, kaalumise ja nägemiskontrolliga, ent selle tegelik eesmärk on siiski hinnata töötajate terviseseisundit, sh vaimset tervist ja töötingimuste sobivust ning selgitada välja tööst tingitud haigestumise risk. „Tervisekontrollis käimine aitab nii ennetada kui ka avastada võimalikke (kutse)haigusi. Kui töötaja ei külasta töötervishoiuarsti, siis ei saa tööandja ennetada tööst tingitud tervisehädasid. Seega on töötervishoiuarsti soovitusest lähtuv regulaarne tervisekontrollis käimine ka töötaja enda tervise huvides,“ selgitab SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
 

Üksikasjad

Töötaja küsib: soojade suveilmadega tõuseb temperatuur töökohal lausa 30-35 kraadini. Sellises kuumuses ma 8-9 tunniseid tööpäevi teha ei jaksa. Tööandja ütleb aga, et tema ei saa ilma muuta. Mida ma teha saaksin?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha selliselt, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säiliks töötaja töövõime ja heaolu.

Edasi loe:https://www.tooelu.ee/et/uudised/1246/mida-teha-kui-tookohas-liiga-palav

Üksikasjad

Kujuta ette olukorda, kus töötaja on mitukümmend aastat töötanud keevitajana, tõstnud raskeid rauast torusid ja seisnud sundasendis. Nüüd on tal kutsehaigus, mistõttu on tal regulaarsed valud ja ta võtab valuvaigisteid ning istub kodus, sest ei saa enam töötada ega sporti teha. Paraku puudub Eestis ühtne tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteem, mis tähendab nüüd suuremaid kulutusi nii ravimitele kui ka töö kaotuse näol.

Praegu oleme Eestis olukorras, kus tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral peab töötaja õiglase hüvitise saamiseks saavutama tööandjaga kokkuleppe või pöörduma kohtusse. Kohtusse pöördub aga väga väike osa töötajatest. Eelmisel aastal oli neid vaid kolm.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1245/kuidas-jouda-tervena-toolt-koju-arvamusfestivalil-lahkame-terveks-jaamise-ja-saamise

Üksikasjad

Möödunud nädalal alustas mitu tuhat noort ajateenistust Eesti kaitseväes. Selle sündmuse eel analüüsis statistikaamet kaitseministeeriumi tellimusel ajateenistuse läbinute tööturukäitumist ajateenistuse järel. Tulemustest selgus, et ajateenistuse läbinud teenivad hiljem suuremat keskmist kuupalka kui need, kes ajateenistust läbinud ei ole. Ajateenistuse läbinutest on kõige kõrgemad palgad küberväejuhatuses teeninutel.

Statistikaameti analüüs võrdles aastatel 2006–2021 ajateenistuse läbinud mehi vanuses 28–34 aastat samas vanuses meestega, kes ajateenistust läbinud ei olnud. Võrreldi Eesti residente, kelle peamine tegevus ei olnud õppimine ning kellele polnud määratud puuet või töövõimetust. Analüüs uuris nende tööturupositsiooni 2022. aasta detsembris ja palka 2022. aasta jooksul. Ajateenistuse läbinud naisi on nii põhjaliku analüüsi jaoks liiga vähe ja seetõttu naisi analüüs seekord ei käsitlenud.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/milline-palk-ajateenistuse-labinud-meestel

Üksikasjad

Majanduslikes raskustes äriühingud on lahutamatu osa majanduskeskkonnast ning paratamatult tekivad seeläbi ka võlgnevused töötajate ees. Paljud pole aga kuulnud õigusest saada vähemalt osaliselt saamata jäänud raha Eesti Töötukassa kaudu tagasi, kirjutab advokaadibüroos RASK tegutsev pankrotihaldur Maarja Roht.

Klassikalise käsitluse järgi on tööandja maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline olukord ei ole ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata pikemaajaliselt tema kohustusi. Viimasel juhul arvestatakse kohustustena ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120309422/pankrotihaldur-selgitab-kas-tootaja-voib-nouda-tootasu-maksejouetult-tooandjalt

  1. Enam kui miljon kandideerimist paljastavad kõrgeima ja madalaima konkurentsiga ametikohad
  2. Marika Raiski: on oluline, et töötajad keerulistest teemadest ka päriselt midagi aru saaks
  3. Taristufirma juht koondas pea pooled töötajad ja soovitab riigil eeskuju võtta
  4. Analüütik: miinimumpalka teeniva inimese jaoks on iga euro arvel