Artiklid
- Üksikasjad
Arvamusliider ja Bolti juht Markus Villig teatas, et kodukontor on kahtlane värk ja mõjub töötulemustele laastavalt. Kas see paneb teisi ettevõtteid oma senist kodukontoriusku ümber hindama? Pigem mitte.
„Hullumeelsus, et inimesed teevad kaugtööd sellistest kohtadest nagu Bali, saab lõpu. See on puhkus, mitte see, milleks me nad tööle võtsime,“ teatas Bolti asutaja ja juht Markus Villig oma poolavalikus otsekoheses kirjas ettevõtte töötajatele. Edaspidi peavad Bolti töötajad viibima kontoris vähemalt kahel päeval nädalas ja 12 päeval kuus. Töö tulemused on nii paremad, oli Villigu sõnum.
- Üksikasjad
Väga paljud tippjuhid otsivad tööd ja on näiteid, kus ühele kohale on üle saja sooviavalduse.
Tammiste Personalibüroo juhatuse liige ja värbamisspetsialist Ilona Viilu tõdeb, et tippjuhi kohale on alati olnud rohkelt kandidaate, kuid praegu on kohe eriti palju.
Edasi loe: https://www.aripaev.ee/saated/2024/10/25/tippjuhid-otsivad-tood-uhele-kohale-ule-saja-avalduse
- Üksikasjad
Eile kogunes Helsingis 70 Boldi taksojuhti protestima selle vastu, et pärast Boldi tasude mahaarvamist ei jää neile endale peale sõidurõõmu suurt midagi, kirjutab Äripäev.
Boldi taksojuhid nõuavad paremat palka ja läbipaistvamat hinnastamist, kirjutas Yle uudisteportaal.
Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8120507/taksojuhid-nouavad-boldilt-korgemat-palka
- Üksikasjad
Oleme jõudnud pärast haridustöötajate streiki haridusleppeni. Täidetud on 1/3 lubadustest: karjäärimudel ja natuke õpetajate tööajast. Õpetajad läksid streikima palganõudega aga kollektiivlepingust, kus on toodud pikk perspektiiv kuidas jõutakse 2027. aastaks poliitikute poolt lubatud 120 protsendini riigi keskmisest palgast, pole veel juttugi.
Kuidas vaadata õpetajate streigijärgset tulemust – kas olla rahul, oleme poolel teel või oli streikimine mõttetu?
- Üksikasjad
Õnnetused, mille tulemusi tööinspektsiooni tööõnnetuste uurijad päevast päeva näevad, on üsna räiged, kuid suures osas ärahoitavad, kirjutab Kaire Saarep.
Me ei mõtle iga päev verdtarretavatele sündmustele. Nii on lihtsam. Pealkirjad uudistes jäävad tihti liialt pealiskaudseks – hukkus meesterahvas, keegi kukkus viljakuivatisse, jäi traktori alla või varises kaevikus muld inimesele peale. Need uudised ei tekita emotsionaalset sidet ega tunnet, et midagi sellist võiks minu või minu lähedasega juhtuda. Ja ei juhtugi. Kuni juhtub. Ja siis on hilja.
Edasl loe: https://www.err.ee/1609498324/kaire-saarep-tooonnetused-on-suures-osas-arahoitavad
Lehekülg 17 / 1647