Artiklid

Töötaja küsib: «Tööandjal on kombeks küsida abi kontoris olijatelt asjadega, mis ei lange konkreetselt ühegi töötaja vastutusalasse. Näiteks pöördutakse pidevalt meessoost töötajate poole, kui on vaja saabuvat kaupa vastu võtta ja ära paigutada. Kui väljendasin, et see segab minu töö tegemist ja küsisin, et miks tööandja pöördub alati meessoost alluvate poole, vastas ta, et kuna tegemist on meestetööga ja naissoost konsultandid aitavad muude nendele kohaste ülesannetega, näiteks kastavad kontoris lilli. Kas see on normaalne?»

Vastab tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva:

Milliseid ülesandeid või korraldusi töötaja peab konkreetse töösuhte raames täitma, oleneb eelkõige sellest, millised on kokkulepitud tööülesanded. Samas kõiki tööga seonduvaid ülesandeid ei saa töölepingus ega ametijuhendis kirjeldada, seega tuleb arvestada, et täita tuleb ka korraldusi, mis on tööga mõistlikus seoses ja mille täitmine on mõistlikult eeldatav (tööiseloomust tulenevaid ülesandeid)..

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8010418/lugeja-kusib-kas-vaikeste-lisaulesannete-jagamine-stereotuupide-alusel-on-diskrimineerimine

Üle 400 inimesega Microsoft on Eesti üks parimaid palgamaksjaid. Siiski pole ettevõtte juhi teatel nende töötajad palgaga rahul.

Edasi loe: https://www.aripaev.ee/saated/2024/04/29/ka-korgelt-tasustatud-microsofti-tootajad-pole-palgaga-rahul

Juhtidel on oluline teadvustada meeste ja naiste enesehinnangu erinevust ning pöörata suuremat tähelepanu just naiste palkadele, eriti kui naised ise palgatõusu ei küsi.

Tänapäeval peaks inimeste võrdne kohtlemine olema iseenesestmõistetav, ent millegipärast pole see nii palgapäeval. Sooline palgalõhe ei ole müüt ega statistiline viga. Tänavu saabus võrdse palga päev, mil naised olid välja teeninud samaväärse palga nagu mehed eelmise aasta lõpuks, 5. märtsil. See tähendab, et samaväärse keskmise palga teenimiseks pidid naised töötama 45 tööpäeva meestest rohkem.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120288936/ilmar-pohjala-soolise-palgalohe-karpimisega-laheb-eestis-alles-nuud-pariselt-keeruliseks

Swedbanki Balti pealinnade perede elamiskulude uuringust selgub, et viimase kolme aastaga on netopalk kõige rohkem kasvanud Vilniuses, kuid 1708 euroga on endiselt kõrgeim keskmine netopalk Tallinnas. Kuigi Eestis jääb peredele palgast kätte suurim summa, siis on Tallinnas võrreldes Riia ja Vilniusega ka kõige kallim elada.

Swedbank võrdles uuringus Tallinna, Riia ja Vilniuse keskmise leibkonna sissetulekuid ja nende kolme peamist püsikulu, et saada aimu, millises Balti riigi pealinnas jääb perele pärast toidu, kommunaalkulude ja ühistranspordi eest tasumist kõige rohkem raha kätte. Uuringu aluseks oli pealinnas renoveerimata korrusmaja 70-ruutmeetrises korteris elav pere, kus on kaks alaealist last ja mõlemad vanemad teenivad pealinna keskmist palka.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609327305/uuring-balti-riikide-palgatousu-nullib-ara-kiiresti-kasvanud-elukallidus

Kinnisvara palga TOPi esikolmikusse jõudsid kinnisvara ettevõtted, kelle juures ületas kuupalk tabeli kolmveerandi oma kahekordselt. Kuid on ka neid ettevõtteid, kelle palk hoopiski langes.

Seekordse kinnisvaravaldkonnaga seotud ettevõtete palga pingerea esimeseks tõusis ärikinnisvara arendaja Harju KEK AS, kirjutab Äripäeva teemaveeb kinnisvarauudised.ee. Harju KEKis oli eelmise aasta viimases kvartalis brutopalk 7987 eurot. Aastaga kasvas see 27,51% ehk 1723 euro võrra.