Artiklid

Alanud aastal kehtib uus töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse määr. Töötuskindlustushüvitise maksimumsuuruseks on esimesel sajal päeval 67,30 eurot kalendripäevas ehk 2086,30 eurot 31 kalendripäeva eest ning alates 101. päevast 44,87 eurot kalendripäevas ehk 1390,97 eurot 31 kalendripäeva eest (brutosummad).

Kindlustatule on alati tagatud töötuskindlustushüvitis miinimumsuuruses. Hüvitise minimaalne päevamäär on sel aastal 9,73 eurot. Minimaalne hüvitis 31 kalendripäeva eest on 301,63 eurot.

 

Lähemalt loe: https://www.tootukassa.ee/uudised/tootuskindlustushuvitis-ja-tootutoetus-sellest-aastasa-suuremad

Jõulude või jaanipäeva lähenedes terendab avalikus sektoris töötades enamasti preemia, kuid erasektoris võib sellest unistada vaid edu harjal. Kas preemia või lisatasu peaks kajastuma töölepingus ja seda tuleks töötajate motiveerimiseks igal võimalusel maksta?

 

Lähemalt loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2899/preemia-%e2%80%93-meeldiv-ullatus-voi-osa-palgast

Möödunud reedest ehk uue aasta algusest saavad soovijad esitada avaldusi pensioni teisest sambast lahkumiseks. Esimesed väljamaksed teeb riik tänavu septembris, pensioni investeerimiskontole raha kandmiseks saab avaldusi esitada aprillist.

 

Lähemalt loe: https://www.err.ee/1228768/teisest-sambast-raha-valja-votmisel-tuleb-silmas-pidada-erinevaid-tahtaegu

Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut muutub ajutiselt haiguslehtede hüvitamise kord ajavahemikul 01.01.2021 – 30.04.2021. Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

Uus kord kehtib alates 01.01.2021 alanud esmastele haiguslehtedele. Hoolduslehtede hüvitamise kord ei muutu.

 

Lühemalt loe: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/haigushuvitis-010121-300421

Eesti IKT-sektori suured ja väikesed tegijad laienevad töötajate puuduse kiuste mühinal.

Viimasel ajal on Eesti majanduskasvu mõjutanud paljuski info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor. Ent eriala haridusega spetsialistidest on karjuv puudus ja seda tühimikku ei suuda Eesti koolid ega ümberõppeprogrammid ei lühemas ega ka pikemas perspektiivis täita. Sel aastal koostab kutsekoda OSKA suure IKT valdkonna prognoosi, kuid juba on teada, et puudu on tuhandeid tarkpäid.

 

Lähemalt loe: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/8000-inimest-puudu-uht-suurt-eesti-majanduse-pidurit-ei-eemalda-miski?id=92154151