Artiklid

Lugeja küsib: Meile tuli tööle uus töötaja, kellega pean enamuse ajast koos töötama. Ta on suitsetaja ning käib tihti suitsu tegemas, mina aga pean seetõttu rohkem tööd tegema ega saa minna pausile siis, kui soovin või vajan, sest korraga tööpostilt lahkuda ei tohi. Kas suitsetajatele on ette nähtud nn suitsupausid lisaks puhkepausidele? Lisaks on tal tagasi tulles tugev suitsuhais juures ning mul on väga ebameeldiv tema läheduses olla. 

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Pauside korraldamisel tuleb arvestada, et samasugust tööd tegevad töötajad saaksid ühepalju puhata. Eraldi suitsupauside andmise kohustust ei ole ning pole ka õiglane, et suitsetajad saaksid igas tunnis suitsetamiseks lisapause oma tervise kahjustamiseks. 

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2910/kas-suitsetajatele-on-tool-ette-nahtud-lisapausid

 

Mis juhtus?

36- aastane töötaja, ettevõttes töötanud aasta.

Töötaja pidi trukimasinaga paigaldama poolkombinesoonile truki. Töötaja asetas truki pooled pressile ja hoidis kombinesooni käes sest töölaual ei olnud selle jaoks ruumi. Kuna riie oli suur siis see ulatus põrandale. Põrandal, laua all, asus jalgpedaal, millel ei olnud katet peal. Kui töötaja sättis riiet pressi vahele astus ta juhuslikult riide varjus oleva jalgpedaali peale, mis käivitas pressi. Press surus trukid kokku ning töötaja sõrm jäi pressi vahele. Tulemuseks töötaja raske tervisekahjustus - luumurd, küünt haarav nahahaav, töövõimetus 120 päeva

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2909/tooonnetus-trukipressiga

Tavapäraselt võtab aasta alguses töövõimetuslehtede eest tasumine rohkem aega nende inimeste puhul, kes haigestusid või kellele väljastati sünnitusleht jaanuaris. Põhjuseks on detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TDS) esitamise tähtaeg, mis oli eile, 11. jaanuaril.

Hüvitist 2021. aastal avatud töövõimetuslehtede eest arvutatakse 2020. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab haigekassale Maksu- ja Tolliamet. Kuna detsembri TDS esitamise tähtaeg on 11. jaanuaril, peaksid 2020. aasta maksuandmed laekuma haigekassale eeldatavasti jaanuari keskel. 

 

Lähemalt loe: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-ootab-jatkuvalt-haiguslehtede-maksmiseks-andmeid-0

Erinevas vanuses inimeste aktiivsus tööturul on Eesti taasiseseisvumise perioodil oluliselt muutunud. Sellega seoses on pidamata arutelu tööea mõiste üle, mis mõjutab oluliselt hinnanguid tööturu olukorrale tulevikus.

Maailm meie ümber on pidevas muutumises. Ometi on meie ümber aspekte, mille muutumist me ei märka ja üheks selliseks on mõiste tööiga, millel puudub ühene, igas maailma paigas kehtiv definitsioon. Eestis mõistetakse tööealiste all kõige sagedamini 15–64-aastaste vanuserühma. Sageli vaadatakse tööealistena ka vanusrühma alates 16-aastastest kuni pensionieani. Eesti tööjõu-uuring käsitleb tööealistena aga 15–74-aastaseid.

 

Lähemalt loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kas-tooea-moiste-ajale-jalgu-jaanud

 

 

Sellest aastast on rahval valikuvõimalusi jalaga segada, sest uuenenud pensionisüsteem lubab viis aastat varem pensionile minna. Kolm aastat varem pensionile saab aga nii vana kui uue süsteemi järgi. Kumb on kasulikum, arvutage ise.

Kuna ametlik pensioni-iga on tänavu 64 aastat, siis saavad head võimalust viis aastat varem vanaduspensionile jäämiseks kasutada need inimesed, kes on juba 59-aastased või saavad sel aastal 59-aastaseks ehk 1962. aastal sündinud isikud.

 

Lähemalt loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92223113/iga-59aastane-ei-paasegi-esimese-samba-pensionirahale-ligi