Artiklid

Registreeritud töötus kerkis detsembris 8,3 protsendini, suurim osakaal töötuid oli jätkuvalt Ida-Virumaal. Kõige enam võttis töötukassa kriisiaastal arvele inimesi, kes olid töö kaotanud koondamise tõttu. Töötukassas registreeriti kogu aasta jooksul 110 942 töötut, mida on 30,6 protsenti enam kui aasta varem. Edasi loe: https://www.err.ee/1608096499/too-kaotamise-levinuimaks-pohjuseks-oli-loppenud-aastal-koondamine

„Kolme päeva jooksul esitatud 1358 avaldust ja toetust küsitud 9810 töötaja kohta. Keskmiselt 7,2 töötajat asutuse kohta,” ütles töötukassa pressiesindaja Lauri Kool. FIEsid on nende hulgas olnud 146. Harjumaalt on märgatavalt suurem hulk taotlusi esitatud kui Ida-Virust.

Kõige rohkem ongi taotlejaid majutus- ja toitlustussektorist. Sealt on esitatud 721 avaldust, mis puudutavad kokku 6713 töötajat. Teisel kohal on kunst, meelelahutus ja vaba aeg, kust on esitatud 376 avaldust, mis hõlmavad 2161 töötajat.

 

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/92463767/tootukassalt-on-uut-tootasu-toetust-kusitud-juba-ligi-10-000-tootajale-suurim-taotleja-on-spaa

Viimastel päevadel on Maksu- ja Tolliameti (MTA) poole pöördunud paljud tööandjad küsimusega, miks nad said meeldetuletuse esitamata tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) esitamise kohta, kui nad töötajatele tegelikult väljamakseid teinud ei ole. MTA tulu- ja sotsiaalmaksu kohustuse täitmise teenusejuhi Külli Külm-Kivistiku sõnul peab tööandja töölepingu seaduse §33 lg 1 kohaselt maksma töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Seetõttu eeldab MTA, et töölepinguga töötajale tehakse kalendrikuus töötasu väljamakseid, mis tuleb deklareerida TSD lisal 1 või 2. Edasi loe: https://palk.taavi.eu/administrator/index.php?option=com_content&view=article&layout=edit

Koroonapandeemiast tingitud stress mõjutab kõige rohkem ettevõtte keskastme töötajaid, kuid selle vastu on ka lahendused, ütles HeBa kvaliteedijuht ja töötervishoiuarst Karin Sarapuu.

Sarapuu rääkis Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis, kuidas hea juhtimine aitab keerulisel ajal töötajatel paremini pingega toime tulla.

 

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/saated/2021/02/04/koroonastress-niidab-koige-tugevamalt-keskastme-tootajaid

 

Kui oma kodus elades peab igakuise pensioniga hakkama saama, siis miks ei saa sellesama raha eest hooldekodus ära elatud?

Küsimus tekib kõigil, kes viivad oma kalli lähedase hooldekodusse, kus voodikoha eest tuleb tasuda ligi tuhat eurot ja rohkemgi. 60+ uuris, mida kohatasu sisaldab.

Viljandi valla Kärstna Hooldekodus tuleb elamise eest maksta 780 eurot või 820 eurot kuus. 820eurone kohatasu on kehtestatud mähkmeid kasutavale, suure hooldusvajadusega ja dementsele inimesele.

Hooldekodu juht Ly Kirt selgitab, et nende hooldekodu suur hooldusvajadus tuleneb sellest, et enamikul on viinaviga. „Peame oma hoolealuseid pidevalt valvama, kantseldama ja uitamiselt tagasi tooma. Pood asub meie majast kahe ­kilomeetri kaugusel ja nende meie hoole alla toomine on väga õigustatud, sest kusagil keset alevit ja poe kõrval elades need inimesed oma eluga hakkama ei saakski,” kõneleb hooldekodu juht.

Võtame 820 eurot tükkideks

 

Edasi loe: 

https://60pluss.postimees.ee/7171824/miks-hooldekodus-elades-keskmise-pensioniga-toime-ei-tule?utmsource=smaily&utmmedium=uudiskiri&utmcampaign=60plussuudiskiriveebruar21&utmcontent=7171824