Artiklid

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson leiab, et Eestis eirab nii riik kui ka osa tööandjaid selgelt inimeste põhiõigusi. Väiksemaid rikkumisi paneb tema hinnangul toime 80% tööandjatest, osa teadlikult, osa teadmatusest.

On kohti, kus see tõesti on nii. Tajume, et tööandjad kardavad, võtavad seda kui isiklikku umbusaldusavaldust. Nad ei saa aru, et töötajad võivad ka rahulikult kõnelda oma lepingute üle, ja nii toodetakse müüti, et ametiühingud lõppevad nende jaoks halvasti. Aga peab ütlema, et tugevasti üle poole ettevõtjatest mõistab, et ametiühingutesse organiseerumine on inimeste põhiõigus.

 

Edasi loe: https://majandus24.postimees.ee/7102460/peterson-tooandjad-kasutavad-inimeste-peal-juriidilist-vagivalda

Sotsiaalministeerium koostas töölepingu seaduse muudatused, mis muu hulgas sisaldavad ka koja ettepanekut lihtsustada 13-14-aastaste noorte tööle võtmise reegleid. Samas sisaldab eelnõu aga ka selliseid muudatusi, mis võivad tööandjatele kohustusi hoopis juurde tekitada.

Lihtsustub 13-14-aastaste noorte tööle võtmine
Selleks, et võtta tööle 7-14-aastane laps, peab tööandja kehtiva seaduse kohaselt küsima tööinspektorilt luba. Kaubanduskoda tegi juba 2016. aastal riigile ettepaneku muuta noorte töötamise regulatsioon paindlikumaks, vaadata ümber tööinspektorilt nõusoleku saamise menetlus nii, et see oleks vähem bürokraatlik. Koda tegi ettepaneku kaotada tööandja kohustus hankida tööinspektorilt luba alaealise noore tööle võtmiseks. Kuigi asjakohane muudatus võeti tol ajal arutlemisele ja lisati isegi eelnõusse, ei ole see tänaseks seadusesse siiski jõudnud.

 

Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/koja-toovoit-noorte-toole-votmine-muutub-lihtsamaks

6. novembril jõustuvad seadusemuudatused, mille järel muutub raha kogumine teises sambas uuest aastast vabatahtlikuks. Lisaks küsimusele, kas sambas raha koguda või mitte, tekib juurde teisigi valikuid. Kõik uued võimalused on vabatahtlikud.

 

Edasi loe: https://tarbija24.postimees.ee/7101815/teine-sammas-on-lastud-vabaks-mis-muutub-pensionile-mineja-jaoks

Kuidas oma töötulemust ja sellele seatavaid ootusi katseajal objektiivselt hinnata? Eriti valdkonnas, kus hinnang võib olla paljuski subjektiivne ning lähtub tööandja ja töövõtja erinevatest arusaamadest?

Kas silmad on sinised või hallid? Rohelised või meresinised? Selle üle võib vaielda, niisamuti nagu teemal puhtus. Mõnele tähendab tolmukord riiulil räpakust, teisele häirimatut elu osa. Korra ja puhtuse taju võib olla kontrastselt erinev nagu vastandvärvid, ent samas valitseb ka üldine hinnanguline kriteerium, mida tähendab üks või teine. See omakorda sõltub paljudest erinevatest aspektidest, kuid eelkõige tuleks igaühel endal välja selgitada, kuivõrd tema hoiak üldlevinud tõekspidamistega sobitub. Sel juhul on lihtsam kõrvutada ootusi tegelikkusega ning vältida kulukaid vaidlusi, mis lisaks töökaotusele võivad tekitada rahakotti liigse augu.

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2843/kas-kahelda-katseaja-tulemustes

Ühepoolselt pole võimalik tähtajatut töölepingut tähtajaliseks muuta. Kui tööandja seda teeb, siis ei pea töötaja olukorraga leppima, vaid oma õiguste eest seisma. Ka siis, kui ta kardab võimalikku konflikti tööandjaga.

Suvepuhkuse lõppedes taas tööle minnes avastas klassiõpetaja Anet üllatuslikult, et direktor oli tema tähtajatu töölepingu tagaselja, teda ennast eelnevalt teavitamata, omaalgatuslikult tähtajaliseks muutnud. Seda enam, et paari kuu eest oli koolijuht kinnitanud, et tema tööleping jätkub tähtajatun

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2840/toolepingut-ei-saa-uhepoolselt-muuta