Artiklid

Üksikasjad
Lähikuudeks prognoosib palkade langust vaid 3% tööandjatest, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskuse tööandjate värskest uuringust, kuhu andis panuse 589 organisatsiooni esindajat. Enamik tööandjaid (70%) palkasid muuta ei kavatse, 9% plaanib taastada varasema palgataseme ja 5% kavandab palgatõusu. Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2020/07/17/suurem-palgalangus-on-selleks-korraks-moodas?utm_source=copypaste

Üksikasjad

Statistikaameti andemetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti.

Naiste keskmine brutotunnitasu oli 7,10 eurot ja meestel 8,56 eurot. Kõige suurem oli palgalõhe kaubanduse tegevusalal (28,7%), finants- ja kindlustustegevuses (27,1%) ning mäetööstuses (26,5%). Veonduse ja laonduse tegevusala oli ainus, kus naised teenisid meestest rohkem.

 

Lähemalt loe: https://www.stat.ee/pressiteade-2020-087

 

Üksikasjad
Tööandja peab tagama töötajale tervisliku töökeskkonna, kui midagi töökeskkonna juures häirib, tuleks tööandjale probleemid esitada kirjalikult ja võimalike lahendustega. Lugeja küsib: Töötan väikeses poes, kus kulinaaria- ja alkoholileti kõrval asub ka vana taaraautomaat, mille müratase on päris kõrge. Automaadi ja letitöötaja vahel on umbes 1,5 meetrit. Loe edasi: https://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/lugeja-kusib-konsultant-vastab-mida-teha-kui-vaikepoe-taaraautomaadi-mura-hairib-tootajat?id=90496433

Üksikasjad

"Mitmed viimasel ajal avalikuks tulnud juhtumid näitavad selgelt, et tööalasest rikkumisest teada andmine võib inimesele kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Teavitamiskanalite loomine ja seaduse alusel kaitse andmine aitab kaasa läbipaistva ja avatud ühiskonna arengule ning ka ettevõtete jaoks on kindlasti oluline lahendada oma probleemid kiiresti, adekvaatselt  ilma kaasneva mainekahjuta," rääkis justiitsminister Raivo Aeg.

 

Loe lähemalt: ttp://www.pealinn.ee/tagid/koik/tooalastest-rikkumistest-teavitajad-saavad-tulevikus-kaitse-n256032

Üksikasjad

Kogumispensioniga ehk II sambaga liitumine algas 2002. aasta maikuus. Esimese paari päevaga liitus II sambaga 140 inimest. Täna koguvad Eestis kogumispensionit ligi 700 000 inimest ja varade maht II sambas on ligi 4,9 miljardit eurot. Mis on selle 18 aasta jooksul muutunud?

Pensionisammaste eesmärk ei ole muutunud. II samba eesmärk on endiselt suunata töötavate inimeste palgast osa raha nende personaalseks pensioniks. Nii on inimestel lisaks riiklikule I sambale ka enda kogutud täiendav pension. III samba eesmärk on pakkuda inimestele võimalust kindlustada oma vanaduspõlve veelgi paremini lisaks I-le ja II-le sambale, tehes talle sobival ajal ja mahus lisasissemakseid. Küll on aga ajas oluliselt muutunud II samba fondide investeerimisstrateegiad ja tasud.

 

Edasi loe:

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/pensionisambad-said-taisealiseks-mis-on-selle-aja-jooksul-vanaduspolve-kindlustamises-muutunud?id=90480587

  1. Palgahüvitise taotlejate arv langeb kiiresti ja igal elualal
  2. Ukrainast tuleb teisipäeval erilennuga Eestisse 170 võõrtöölist
  3. Kas töömugavus meelitaks inimesed põllumajandusse?
  4. Palk on oluline, avatud suhtlus olulisem