Artiklid
- Üksikasjad
Tööinspektsiooni juhend töösuhetega kaasnevate Töötamise registri kannetega seotud küsimuste lahendamiseks
Töötamise registri (TÖR) kannete õigsuse eest vastutab esmajärjekorras tööandja, sest maksukorralduse seaduse kohaselt on just tema kohustus teha töötamise registrisse kanne töötaja tööle asumise ehk töölepingu sõlmimise, töösuhte peatumise (näiteks lapsehoolduspuhkuse ajaks või poolte kokkuleppel toimuva pikemaajalise tasustamata puhkuse ajaks) ning töölepingu lõppemise kohta.
Töötamise registri kandega on seotud mitmed inimese jaoks oluliste õiguste tekkimised, sh õigus ravikindlustusele, õigus vanemahüvitisele, aga ka õigus töötuks jäämisel ennast töötuna arvele võtta ja taotleda töötushüvitisi. Oluline on, et töösuhte lõpetamine toimuks tegelikule põhjusele vastaval alusel. Mitte kõik töösuhte lõpetamise alused ei anna õigust eelnimetatud hüvedele. Üksi töötamise registri kanne neid õigusi ei taga, kuid koos teiste oluliste dokumentidega võib see olla määrava tähtsusega.
Paraku tekib elus olukordi, kui ebaõige TÖR kanne saab inimesele takistuseks näiteks seadusega ettenähtud hüvede ja sotsiaalse kaitse saamisel. Alljärgnevalt lühike käitumisjuhis, kuidas sellistes olukordades tuleks käituda ning kelle poole ja millises järjekorras pöörduda:
Lähemalt loe:
https://www.ti.ee/et/uudised/kelle-poole-poorduda-kui-tootamise-registri-kanne-ei-ole-oige
- Üksikasjad
„Kolmandatest riikidest pärit töötajate sissesõidu piiramine halvendab tunduvalt kontserni majanduslikku olukorda, mõnel juhul oleme koguni sunnitud loobuma uute lepingute sõlmimisest ning katkestama aastateks 2020-2021 kavandatud projektide elluviimise, kuna sinna on kaasatud teiste riikide tippspetsialistid,“ ütleb Goihinberg.
„Paraku kiputakse võõrtöölisi samastama odava tööjõuga. Oleme korduvalt rõhutanud, et tegemist on sedalaadi erialaoskustega spetsialistidega, keda Eesti tööjõuturul naljalt ei leia ning vaevalt, et neid lähiajal juurde tuleb. Eestis töötavate välismaalaste palgatase on oluliselt kõrgem kui Eesti keskmine palk, kõigil neil on omandatud asjakohane haridus või kutsetase. BLRT-s töötavate inimeste puhul valdavalt Ukraina kõrg- või kutseharidusasutustes,“ kinnitab ta.
Loe lähemalt:
- Üksikasjad
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) arvab, et riik on välismaa meremeeste suhtes liiga leebe, kuna erinevalt marjakorjajatest ja lüpsjatest ei pea kolmandatest riikidest pärit meremehed Eesti lipu all sõitmiseks tööluba taotlema.
"Me räägime kolmandate riikide kodanikest, kellele Eesti meile täiesti arusaadamatutel põhjustel väga liberaalselt andis võimaluse siseneda isegi ilma registreerimata Eesti laevadele tööle. Probleemiks on meremehed, kellel on viimase pooleteise kuu eest töötasu saamata. Kuna registreerimisnõuet ei olnud, palgalipikuid, mingeid tõendeid, need on kõik puudulikult vormistatud. Nii, et meil on täna juba paaril laeval võõrtööjõuga probleem üleval," rääkis ametiühingu juht Jüri Lember.
Lähemalt loe
https://www.err.ee/1110690/eesti-meremehed-torjuvad-laevadelt-tooloata-ukrainlasi
- Üksikasjad
Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on vale ja töötuid stigmatiseeriv tänase Maalehe artikli „Eesti töötu on kaelani võlgades ja nõuab kohtutäituritest pääsemiseks ümbrikupalka“ pealkiri ja sõnum. „Ühe põllumehe isiklik kogemus laiendatakse meelevaldseks valeväiteks, mis kahjustab töötute enamuse väljavaateid tööturule naasta,“ ütles ametiühingujuht. „Töötute enamus on suutnud raskuste kiuste oma võlasuhted korras hoida ja soovivad asuda korrektselt vormistatud alalisele töökohale,“ täpsustas Peterson.
Lähemalt loee:
http://www.eakl.ee/seisukoht-tootute-stigmatiseerimine-lohub-eesti-tooturgu
- Üksikasjad
Lehekülg 389 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee