Artiklid

Põllumeeste esindusorganisatsioonid on valitsuse esmaspäevase otsusega väga rahul, ütles põllumajandus- ja kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo Vikerraadio saates "Uudis+".

Valitsuskoalitsioon leppis esmaspäeval kokku, et hooajatöödeks vajalik võõrtööjõud lubatakse Eestisse, samas kehtestatakse senisest karmimad palga- ja tervishoiunõuded. Kõrge nakkuskordajaga riikidest saabujad peavad jääma 14 päevaks karantiini ning seni tööd teha ei tohi.

 

Lähemalt loe:

https://www.err.ee/1109768/pollumehed-on-voortoojou-riiki-lubamisega-vaga-rahul

 

Töötukassa maksis kolme kuuga ehk aprillist juuni lõpuni 17 472 asutuse 136 709 töötajale kokku 231,7 miljonit eurot töötasu hüvitist. Keskmise hüvitise suurus oli 703,2 eurot ning enim toetust said majutuse ja toitlustuse ning töötleva tööstuse valdkonna töötajad.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul leevendas hüvitise esimene periood järsku majanduslangust ja pehmendas šokki tööturul.

 

Lähemalt loe:

https://www.err.ee/1109794/tootukassa-maksis-kolme-kuuga-231-7-miljonit-eurot-tootasu-huvitisi

Euroala töötuse määr kasvas tänavu mais kuuvõrdluses 0,1 protsendipunkti võrra 7,4 protsendini.

Euroopa Liidus (EL) tervikuna kasvas töötuse määr mais kuuga 0,1 punkti 6,7 protsendini, selgus Eurostati andmetest. 

EL-i statistikaameti hinnangul oli liidus tänavu mais 14,3 miljonit töötut, kellest 12,1 miljonit olid euroalal. Seda on aprilliga võrreldes 253 000 inimest enam EL-is ja 159 000 võrra enam eurolalal. 

 

Lähemalt loe:

https://www.err.ee/1109214/euroala-tootus-tousis-maikuus-7-4-protsendini

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 2019. aasta ümbrikupalkade maksmise leviku uuringu kohaselt võis ümbrikupalkade tõttu mullu saamata jääda ligikaudu 127 miljonit eurot maksutulu.

 

Täna jõustuvad perehüvitiste seaduse kolm muudatust, mis muudavad vanemahüvitiste ja -puhkuste süsteemi paindlikumaks ning võimaldavad töö- ja pereelu paremini ühildada.

Edaspidi saab vanemahüvitise maksmist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata. Lisaks hakatakse maksma isa täiendavat vanemahüvitist, millega kaasneb 30-päevane isapuhkus. Tõuseb ka järjestikku sündivate laste vanusevahe piir 2,5-aastalt 3-aastale, mil säilib eelmise lapsega saadud vanemahüvitise summa, kui uue lapse vanemahüvitise suurus on väiksem kui eelmise lapsega.

„Kui siiani maksti vanemahüvitist lapse pooleteise aastaseks saamiseni, siis nüüd tekib vanematel võimalus hüvitise saamise aega vastavalt oma pere vajadustele planeerida,“ tutvustas muudatusi sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Marjana Lazarenkov. Vanemahüvitise saamist saab edaspidi kalendrikuude kaupa peatada ja uuesti jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.