Artiklid

„Näeme, et huvi riigihangete vastu kasvab ja ka hinnakonkurents on kasvanud – pakkujate ring on läinud mitmekesisemaks ja hinnad madalamaks,” ütleb maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juht Merle Siibak. Seetõttu on viimasel paaril aastal ümbrikupalga maksmine riiklikel ehitusobjektidel olnud maksuameti suurema tähelepanu all. Need juhtumid käivad kõigi ameti 111 maksuhalduri laualt aeg-ajalt läbi.

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/uudised/kriis-on-joudnud-ehitussektorisse-umbrikupalgast-voib-saada-suur-probleem-ka-riiklikel-ehitusobjektidel?id=90123945

Põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul tutvustab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson põhiseaduse 29. paragrahvi, mis ütleb, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
See tähendab, et riik ei sekku meie otsustesse elukutse ja töökoha valimisel, aga ka seda, et riik peab looma tingimused, mis soodustaks inimeste majanduslikku aktiivsust. Töötajate õigused olid ühtaegu kajastatud juba nii 1918. aasta Eesti Vabariigi Iseseisvusmanifestis kui ka 1920. aastal vastu võetud esimeses põhiseaduses.

Edasi loe:
https://tv.delfi.ee/uudised/kasulik/peep-peterson-pohiseadus-teenib-eesti-tooinimest-hasti?id=90128217

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta ei mõista, missugust probleemi peaks lahendama rahandusminister Martin Helmelt sotsiaalministeeriumisse Tanele Kiigele teele läinud kiri, mis paneb ette soolise palgalõhe regulatsioonid kaotada.

Edasi loe:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vilja-kusib-liisa-pakosta-kas-soovime-sellist-tookuulutust-votame-toole-postiljone-palk-naistele-uks-ja-meestele-teine?id=90097933

COVID-19 viiruse levik ja sellega seoses kehtinud eriolukord mõjutas oluliselt ka töösuhteid. Nii on paljudel tööandjatel tulnud mõelda, kuidas kulusid optimeerida, sh kaaluda töötajate koondamist, nende töötasu vähendamist või töötasu maksmist ka ajal, kui töötajatele tööd pole pakkuda. Samuti on töötajad sõlminud kokkuleppeid puhkuse kasutamiseks ajal, mil seda oleks muul juhul kasutatud mõnel teisel perioodil aastas.

Suvepuhkuste perioodi algul on paljudel tööandjatel küsimus, kuidas peaks töötajatele maksma põhipuhkuse puhkusetasu ning kui palju puhkusepäevi tuleks töötajatele üldse võimaldada.

 

Lähemalt loe: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2020/06/08/kuidas-parast-eriolukorra-loppu-puhkusetasu-arvestada

Keskmine brutokuupalk oli 2019. aastal 1407 eurot, palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 1317 eurot ja kõikide ametite mediaanpalk 1143 eurot. Elanike kuu keskmine netosissetulek oli 2018. aastal* 752 eurot ja ekvivalentnetosissetulek 1060 eurot. Millest need summad kõnelevad? Mida need mõisted täpsemalt tähendavad ja millal võrdlusi tehes üht teisele eelistada? Statistikaameti analüütikud selgitavad.

Loe edasi:
https://blog.stat.ee/2020/06/09/heidame-pilgu-eesti-elanike-rahakotti-palgad-puust-ja-punaseks/