Artiklid

Tööinspektsioon vastas lugejaküsimusele, milles päriti, kui pikalt peab tööandjale ette teatama soovist võtta õppepuhkust.

Tööinspektsioonile kirjutas lugeja, kes rääkis, et minevikus on tema leivaandja juures töötajaid lubatud õppepuhkusele siis, kui neil on selleks vajadus tekkinud. Etteteatamise aegu järgitud ei ole. Sel aastal märkisid paar töötajat puhkuste ajakavasse ka õppepuhkuse, mis on tekitanud olukorra, kus kevadel on ootamatult palju õppepuhkuse soovijaid. Lisaks laekus veel ühe töötaja avaldus, kes soovis juba ülejärgmisest päevast õppepuhkusele jääda. Nii jääks kirjutaja kontor päris tühjaks. Seepärast tundiski ta huvi, et kas õppepuhkusele jäämise puhul võib nõuda vähemalt 14 päevalist etteteatamist.

Edasi loe:
https://tarbija24.postimees.ee/6902190/kui-pikalt-peab-oppepuhkuse-soovist-ette-teatama

Kiire elutempo ja soov olla edukas sunnib justkui pidevalt tegema rohkem, saavutama rohkem, olema rohkem. Latt on seatud kõrgele ja to-do list venib iga päevaga pikemaks. Tihti petame end püüdes teha palju korraga ja hoida end pidevalt tegevuses, sest tundub, ja ka teistele meie ümber jääb mulje, et oleme väga produktiivsed. Jah, toimekad oleme nii küll, aga kas ka tulemuslikud? Oma mõtteid jagab facilitator ja coach Lea Kalda.

Edasi loe:
https://www.sekretar.ee/uudised/2020/02/17/kuidas-end-rooprahklemise-eest-kaitsta

Mullu vähenes töötute arv 2018. aastaga võrreldes 6400 võrra ja neid oli kokku 31 300, teatas statistikaamet.

Vähenes ka pikaajaliste töötute arv, mis oli 6200. Pikaajaliseks töötuks peetakse 12 kuud või kauem tööd otsinud isik. Pikaajalisi töötuid loetakse ka suurima vaesusriskiga töötuteks, sest tööturult eemalolek võib mõjutada isikute tööoskusi ja tööharjumust.

Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/tootute-arv-vahenes-mullu-enam-kui-6000-vorra?id=88933185

Rohkem kui 10 000 töötaja ja tööotsija seas korraldatud uuringust selgus, et tööandja valikul on kõige olulisem tegur juhtide usaldusväärsus. CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suures tööturu-uuringus tõi tervelt 73% töövõtjatest välja, et juhtide sõnad ja teod peavad olema kooskõlas selleks, et ettevõte tööandjana kõnetaks.

Edasi loe:
https://www.sekretar.ee/uudised/2020/02/13/10-koige-olulisemat-tegurit-tooandja-valikul

Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 68,4% ja töötuse määr 4,4%. Tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv 2019. aastal oli 702 600, hõivatud oli 671 300.

Täisajaga töötas 2019. aastal 586 200 isikut. Osaajaga töötajaid oli 85 100, neid on võrreldes 2018. aastaga veidi rohkem. Enamik osaajaga töötajatest olid naised, kelle puhul peamisteks osaajaga töötamisel põhjusteks olid isiklikud või perekondlikud põhjused. Mehed töötasid osaajaga peamiselt seetõttu, et ei soovinud töötada täisajaga.

Edasi loe:
https://www.stat.ee/pressiteade-2020-018