Artiklid

Üksikasjad

Viimased 20 aastat on Eestile olnud imelise majanduskasvu aeg. Keskmine palk on 20 aastaga tõusnud viis korda ja seetõttu on väga hoogsalt kasvanud ka riiklik esimese samba pension. Tulevikus võib kasv aga olla aeglasem.

Kui keskmine palk kasvaks meil 20 aastaga uuesti viis korda, oleks keskmine kuupalk 2039. aastal umbes 7000 eurot. Euroopa Komisjoni ennustuse kohaselt on see aastal 2039 aga pigem 3274 eurot.

Pension suureneb indekseerimise tulemusel igal aastal. Pensionitõusu kõige suurem mõjutaja on see, kui palju kasvab sotsiaalmaksu laekumine riigieelarvesse. Seda mõjutab omakorda palgatõus, aga ka töötavate inimeste arv.

Edasi loe epl.delfi.ee

Üksikasjad

Tööintervjuu on koht, kus tööandja või värbaja suure tõenäosusega kandidaadi üle lõpliku otsuse langetab. Kuna kohtumisel on endast võimalikult hea mulje jätmiseks vaid loetud minutid, tuleks selle nimel alati pisut pingutada.

Vahel võivad värbajad küsida kandidaadilt aga üpris keerulisi küsimusi, mis aitavad neil rohkem inimese „sisse” piiluda ning millele vastamine ei pruugi sugugi lihtne olla.

Edasi loe maaleht.delfi.ee

Üksikasjad

Ivar Soopan

Teisest pensionisambast raha välja­võtmise võimalus paneb proovile inimeste kaine mõistuse. Reformi mõjust pole täit aimu selle arhitektidel ega kriitikutel ja tagajärjed avalduvad alles aastate pärast.

Reformi üks olulisemaid vastamata küsimusi on, kui paljud inimesed otsustavad teisest pensionisambast kogu raha välja võtta, maksed peatada või kanda raha oma investeerimiskontole ning hakata ise oma tuleviku eest vastutama.
Pensionikogujate käitumist on võimatu ennustada, kuigi septembris enne eelnõu valmimist püüab rahandusministeeriumi tellitud analüüs sellele küsimusele vastata. Eelnõu sisus see aga midagi ei muuda.
Kui kas või ainult ühest kogumispensionifondist lahkub vaid tuhat inimest oma kogutud 10 000 euroga, siis tähendab see fondi vara vähenemist kümne miljoni euro võrra, mis võib juba mõjutada fondi tulevast tootlikkust ja teises sambas jätkavate rahakogujate tulevase pensioni suurust.

Edasi loe /maaleht.delfi.ee

Üksikasjad

Möödunud nädalavahetusel avaldasime ühe tööandja arvamuse selle kohta, et tema arvates on Eestis lapsehoolduspuhkus ebanormaalselt pikk ja selles võib süüdistada ka seda, et naistel on tööturul raskem. Oma kommentaari selle loo peale saatis ka digilahenduste agentuuri ADM Interactive tegevjuht Riho Pihelpuu.

Edasi loe
https://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/ettevotte-tegevjuht-emapuhkuse-ajaks-asendaja-leidmine-voib-tekitada-teatavat-ebamugavust-kuid-sageli-on-probleem-hoopis-juhtimises?id=87271013

Üksikasjad

Igal teisel töötajal esineb rahamurede tõttu pinget ja stressi.
Vaatamata kiirele palgakasvule ei ole töötajate hinnangul nende majanduslik toimetulek aastaga paranenud. Lisaks esineb enam kui igal teisel töötajal rahaga seotud murede tõttu pingeid ja stressi, selgus enam kui 9000 töötaja osalusega värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud uuringust. 

Loe lähemalt: https://majandus24.postimees.ee/6763588/uuring-kiire-palgakasv-pole-parandanud-tootajate-toimetulekut?_ga=2.207062035.1848496601.1566979416-1667673634.1559723378

  1. Tööjõukulud survestavad ettevõtteid
  2. Kaire Uusen: palgapäeval plaksub 1400eurone magus piits
  3. Millised maksud tuleb tasuda tööandjal, kui töötaja töötab töölepingu alusel osakoormusega ja on Tartu Ülikooli päevase õppevormi üliõpilane?
  4. Keskmine palk oli teises kvartalis 1419 eurot