Artiklid

Toimetas: Kaja Koovit

Tööandajad soovivad, et töötajad oma teadmisi jagaksid. Uuringud on kinnitanud, et niimoodi suureneb loovus, kasvab innovatsioon ning paranevad nii töötajate, meeskondade kui organisatsiooni tulemused. Töötajad aga ei kipu oma teadmisi teistega jagama. Nad mängivad rumalat, teesklevad teadmatust või lubavad küll teadmisi jagada, kuid ei tee seda kunagi. Miks see niimoodi on?

Edasi loe arileht.delfi.ee

Aastaks 2025 lisandub tööturule palju Z-generatsiooni noori. Ootused agiilseks lähenemiseks ja tihedamaks koostööks on tõusuteel. Samal ajal suureneb ka vajadus uuendusliku tehnoloogia kasutamise järele. Kaks näidet, mida võiks esile tõsta, on virtuaalreaalsuse ja liitreaalsuse kasutamine töökeskkonnas. Nutitelefonid ja tahvelarvutid ei ole 2025. aastal enam boonus, vaid standard

Edasi loe sekretar.ee

Haigustest rääkimisel saab märkimisväärset tähelepanu eelkõige vähk, mis on väga asjakohane, kuid jätab ühtlasi mulje, justkui oleks tegu peamise suremuse põhjusena Eestis. See ei ole nii: Terviseinfo.ee andmetel sureb Eestis vähki igal aastal 3800 inimest ja südamehaigustesse üle 8000.

Südamehaigusi tekitavad liigsed pinged ja stress, mis toovada kaasa ülekoormuse tunde, unetuse ja ärrituse, mis võib viia vererõhu tõusmiseni. Kõrge vererõhk on omakorda insuldi, müokardiinfarkti, südamepuudulikkuse, neerukahjustuse, kognitiivsete häirete ja enneaegse surma oluline riskitegur.

Edasi loe epl.delfi.ee

Kaja Koovit

Maailma kõige kõrgemat palka teenib Singapuri peaminister Lee Hsien Loong, kelle aastapalk on 1,8 miljonit eurot ehk 150 482 eurot kuus, selgub 24/7 Wall Streeti maailma poliitikute TOP20 edetabelist.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Halvast juhist on saanud üks naljakas tegelane tänapäeva filmides ja teleseriaalides. Töötamine halva juhi alluvuses on aga naljast kaugel, kirjutab Tööheaolu.
http://www.tööheaolu.ee/jutunurk/-halb-juht-on-tervisele-sama-kahjulik-kui-passiivne-suitsetamine

Harvardi ja Stanfordi ülikoolide teadlased viisid läbi enam kui 200 teadusliku uuringu metaanalüüsi, et paremini mõista tööstressi mõjusid. Näiteks muretsemine töökoha kaotuse pärast tõstab terviseprobleemide tõenäosust 50%. Kui aga töö nõuab pidevat pingutamist, on 35% suurem tõenäosus psüühiliste haiguste tekkeks.

Edasi loe arileht.delfi.ee