Artiklid

Siiri Liiva

Terava tööjõuprobleemi kiuste usuvad kohalikud, et hea elukeskkond kaalub ääremaa miinused üles.

Põlvamaa majanduselu juhivad puidu-, põllumajandus- ja kaubandusettevõtted. „Nii huvitav, kui see ka ei ole, tegelikult kõik kolm – Põlva-, Valga- ja Võrumaa – erinevad üksteisest. Nii inimeste ettevõtlikkuse kui ka maakonna edukuse poolest,” ütleb neis maakondades tegutsev suurettevõtja Raul Jeets (44). Talle kuuluvad firmad Põlva Agro ja Peri Põllumajanduslik OÜ on Põlvamaa suurimad põllumajandusfirmad ja ühed suurimad maksumaksjad. „Kui me vaatame tootmisettevõtteid, siis on neid Põlvas rohkem kui Valgas, nende areng on olnud kiirem ja nad on suuremad,” põhjendab Jeets, kes arvab, et selle taga on kindlasti olnud ka poliitikute otsused. Samal ajal rõhutab ettevõtja, et kolme maakonna tasemete vahed jäävad aasta-aastalt väiksemaks, sest Lõuna-Eesti piirkond tervikuna hoiab kokku. „Kui kõik on koos, pakub Lõuna-Eesti Harjumaale tugevamat konkurentsi kui maakonnad eraldi,” on Jeets veendunud.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Argo Ingver
Siiri Liiva

„Põlvamaa püsib suurelt jaolt metsanduse ja puidu najal. Terve Kagu-Eesti tegelikult,” ütleb üle 20 aasta Räpinas ja selle lähiümbruses tegutsenud palkmajatootja Hobbiton OÜ juhatuse liige ja müügijuht Ragner Lõbu (48). Ta viitab äsja avaldatud Kagu-Eesti 500 parima palgamaksja edetabelile, mille eesotsas ongi puiduettevõtted. „See annab siinsetele inimestele väga palju tööd ja on mõnes mõttes üks väheseid tööstusharusid, mis tegelikult ka hoiab elu maal,” lisab Lõbu.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Tuleva nädala esmaspäeval kogunevad koalitsiooniparteide juhid muu hulgas arutama pensionireformi üle. Koosolekul tuleb tõenäoliselt arutlusele, kas viia reform läbi mitmes etapis või ühes osas ehk kas lahendada korraga teisest pensionisambast lahkumise küsimus ja kogutud raha välja maksmise küsimus või võiks neid ka eraldi käsitleda.

Koalitsioon moodustas pensionireformiga tegelemiseks töögrupi, kuhu kuulub igast parteist üks minister ja ametnikud peamiselt rahandus-, kuid ka sotsiaalministeeriumist. EKRE-st kuulub töögruppi rahandusminister Martin Helme, Isamaast välisminister Urmas Reinsalu ja Keskerakonnast sotsiaalminister Tanel Kiik. Tuleva nädala esmaspäeval peaksid parteide esimehed töögrupi senise tööga tutvuma.

Edasi loe err.ee

Argo Ingver
Siiri Liiva

„See aasta on olnud huvitav. Muidu meil on erinevaid sorte ja nüüd olid jaanipäevaks valmis ka hilised,” kirjeldab Põlvamaal 15 aastat maasikakasvatusega tegelenud Joosepi talu peremees Hillar Lillo (54), näidates suuri maasikapõlde, mis Ahja kandis laiuvad. „Ja kui korjajaid ei ole, mis sa teed?” küsib põllumees.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Seekordseks saatekülaliseks on Eestis üks esimesi tööandja brändingu valdkonna tegijaid - Kersti Vannas. Kersti on Eesti esimese tööandja brändinguagentuuri Instar EBC asutaja ja tegevjuht. Tal on kuhjaga kogemusi, kuna on tegelenud tööandja brändingu strateegiliste, visuaalsete, digitaalsete ja kommunikatsiooni lahendustega nii era- kui ka avalikus sektoris alates 2007. aastast nii Eestis kui Soomes.

Kersti Vannas ütleb, et tööandja bränd on ikkagi lubadus. „See on lubadus, mida organisatsioon kuvab endast väljapoole. Nii nagu me omistame igale teenusele või tootele teatud brändilubaduse - a la, et kui ostad selle joogi, siis saad hea tunde näiteks - samamoodi tegelikult käib tööandja brändi juurde lubadus või lubadused selles ettevõttes töötamise kohta.

Traditsiooniliselt kiputakse rääkima keskmisest kõrgemast palgast või siis koolitus- ja arenguvõimalustest või siis heast meeskonnast, mis kõik on kindlasti olulised baastegurid, kuid samas ei aita ettevõtetel tagada oma tööandja brändi eristuvust. Neid nimetatud nö lubadusi saaksid põhimõtteliselt pakkuda väga paljud ettevõtted. See aga ei erista. Miks mina töövõtjana peaksin valima just sind ja mitte kedagi teist?" räägib Vannas.

Edasi loe arileht.delfi.ee