Artiklid

Streik on ebameeldiv ja ebamugav, aga ei ole katastroof. Isegi siis, kui streigivad nii tähtsad tegelased nagu õpetajad, ei tähenda see kogu ühiskonna stressi viimist ega paljusid muid emotsionaalseid asju, mida ütlevad poliitikud, kellele see streik praegu sobib.

Streik on tööriist läbirääkimistel, aga ilmselgelt mitte lihtne vikat, vaid pigem ikka keerukas relvasüsteem. Kusjuures avaliku sektori töötajate streikide puhul võideldakse alati valijate südamete pärast ja pole sugugi garanteeritud, et nood hoiavad streikijate poole.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120263874/marti-aavik-opetajate-ametiuhing-hakkab-voitlust-sudamete-parast-kaotama

 

Iga lapsevanem peab toetama õpetajate streiki, sest õpetajatel ei ole peale enda ja meie kedagi teist. Ja seda kõike on vaja, et maandada konkurentsivõime- ja turvariske Eesti riigile, kirjutab Priit Salumaa.

Õpetajad on juba 30 aastat alamakstud ja ületöötanud. Nende palgamure juur on mujal kui riigieelarves ja poliitikutes. Põhjus on selles, et Eesti ühiskond ei hinda pedagooge. Õpetajate keskmine palk, see rahanumber ütleb otse, palju me ühiskonnana neid hindame. Eriti võrreldes teiste elualadega.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609227201/priit-salumaa-koige-rohkem-vajavad-opetajate-streiki-lapsevanemad

Lõppev aasta on Eesti majanduse jaoks osutunud arvatust raskemaks ning majanduslangus kestab varem oodatust kauem. Ettevõtete müügivõimalusi koduturul on piiranud inimeste ebakindlus tuleviku suhtes ja sellest põhjustatud kokkuhoid ning säästmise suurenemine. Müüki välisturgudele on aga takistanud meie peamiste eksporditurgude viletsam käekäik võrreldes Euroopa majandusega tervikuna ning vahetuskursi kallinemine Põhjamaadega. Olulist rolli on mänginud ka tootmiskulude tõus ning sõjast tulenevalt mitmete seniste tarneahelate katkemine ja ärimudelite hääbumine. Ebakindlad olud ja kõrgemad intressimäärad pole soosinud ka uute investeeringute lisandumist.

Kõik algas justkui hästi. Residentuuriaastate astronoomilisi töötunde iseloomustab Martin sõnadega „äge“ ja „lahe“. „Oli tunne, et kus meie ikka teeme tööd!“ meenutab ta. Pärast residentuuri otsustas ta doktorantuuri astuda. Seejärel pakuti talle tööd arstina. Kuna tulevane ülemus oli ühtlasi tema doktoritöö juhendaja, lootis ta ravi- ja õppetöö mõistliku koormusega ühitada. Tegelikkuses oli tal nüüd kaks töökohta.

Kandes vastutust arsti, doktorandi ja õppejõuna, hakkasid Martini töötunnid kuhjuma. Lisaks valve- ja teadustööle tuli tal nüüd tagada õppekvaliteet. Lõpuks venisid ka valvevälised päevad varaste hommikutundideni. Seejärel Martin haigestus, aga haiguslehte ei võtnud. Ta sisestas endale, et varsti tuleb tema osakonda mingi resident ja küllap siis saab ta hetkeks hinge tõmmata. Ent võimalust töötunde vähendada ei tekkinud. Seevastu lisandus oodates veel teinegi haigus.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120256665/eriarst-tukk-aega-ei-naeratanud-ma-enam-uldse-uha-rohkem-eesti-arste-viskab-oma-kitli-varna

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, mis on püsinud muutumatuna juba 2016. aastast.

Praegu on välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Kaubanduskoda palub tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda põhjendab, et sellises määras kasv arvestab nii senist inflatsiooni kui ka prognoosi ning lähtub senisest praktikast, kus piirmäära tõstetakse võrdlemisi harva.

Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/praegune-valislahetuse-paevaraha-maksimaalne-maksuvaba-piirmaar-ei-vasta-enam-ettevotjate