Artiklid

Üksikasjad

Lugeja küsib: Tööandja rääkis lõunalauas kolleegi töölepingust, keda meiega ei olnud. Kas tööandja selline käitumine on lubatud?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Töötaja ja tööandja vahelise töösuhte aluseks on lojaalsus ja viisakus – töösuhtest tingitud kohustusi tuleb täita hea tava kohaselt ja teise osapoole õigusi riivamata.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1150/kas-tooandja-voib-minu-tootingimustest-teistele-tootajatele-raakida

Üksikasjad

Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel on kättesaadav streigiga seonduv põhiinfo lapsevanematele, õpetajatele, koolijuhtidele ja kooli pidajatele. Täpsemat teavet iga õppeasutuse töökorralduse kohta jagab õppeasutus ise oma kooliperele ja lapsevanematele.

Eesti Haridustöötajate Liit on teatanud, et üldhariduskoolide õpetajate tähtajatu streik algab 22. jaanuarist ning alusharidus-, kutseharidus- ja huviharidusasutuste töötajate kuni kolmepäevane toetusstreik toimub 24. jaanuarist. Vaatamata streigile tuleb koolijuhil koos kooli pidajaga tagada, et koolid oleksid avatud ning laste õigus haridusele ei saaks streigi tõttu kahjustatud.

Edasi loe https://www.tooelu.ee/et/uudised/1149/opetajate-streigiga-seotud-pohiinfot-saab-haridus-ja-teadusministeeriumi-kodulehelt

Üksikasjad

Majandus- ja infotehnoloogiaminister allkirjastas määruse muudatused, millega on elektritööde valdkonnas edaspidi võimalik kompetentsust tõendada vaid kutsetunnistusega ning senine pädevustunnistus kaob. Kaob dubleerimine kahe erineva süsteemiga. Uued nõuded elektri- ja käidutööde tegijatele hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2031.

„Kutsetunnistustele üleminek aitab ühtlustada elektritööde kvaliteeti ja toob selguse, milliseid töid konkreetse tasemega tunnistuse omanik teha võib. Peamine on, et kutsesüsteem väärtustab kõrgelt haridust ja paralleelselt omandatud töökogemust,“ selgitas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1147/elektritoode-valdkonnas-minnakse-kahelt-tunnistuste-susteemilt-ule-uhele

Üksikasjad

15. jaanuaril alustab Tööinspektsioon sihtkontrolli ettevõtetes, kus on suurem oht puutuda kokku kantserogeensete ainetega. Nende hulgas on mööbli ja puittoodete tootjad, plasttoodete tootjad, keemiatoodete tootjad, veesõidukite remontijad ja hooldajad, elektronkomponentide tootjad ning sõidukite tehnoülevaatuspunktid.

Euroopa Liidus diagnoositakse igal aastal hinnanguliselt 120 000 vähijuhtu, mis on põhjustatud töökohal kantserogeenidega kokkupuutest. Eestis diagnoositakse aastas kõikidest vähidiagnoosidest umbes 800 kutsevähi juhtu, mida võib seostada töökeskkonna ohuteguritega. Kuidas kaitsta end tööl kokkupuutes kantserogeenidega?

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1148/algab-kantserogeensete-ohutegurite-sihtkontroll-enneta-toost-pohjustatud-vahki

Üksikasjad

15. oktoobrist 2022 jõustus töölepingu seaduse muudatus, mille kohaselt võib vastutada alltöövõtu tellinud isik alltöövõtja töötasu maksmise kohustuse eest võlaõigusseaduse käenduse sätete alusel käendajana.

Selle sätte saab kohaldada siis, kui alltöövõtja töötaja teeb hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid ning tööandja (alltöövõtja) ei maksa talle töötasu. See tähendab, et alltöövõtu tellinud isik kohustub vastutama tööandja (alltöövõtja) töötasu maksmise kohustuse täitmise eest töötaja ees.

Edasi loe https://www.tooelu.ee/et/uudised/1146/millal-voib-alltoovotu-tellinud-isik-vastutada-alltoovotja-tootasu-maksmise-kohustuse

  1. Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja ei kannaks tööl sõrmuseid?
  2. Esmakordselt avalikustab Tööinspektsioon nimekirja ettevõtetest, keda sel aastal kontrollima hakatakse
  3. Uuel aastal suurenesid mitmed Eesti Töötukassa toetused ja hüvitised
  4. Mida tuleb arvestada, kui töölepingus on töötasuks määratud alammäärale vastav töötasu?