Artiklid

Rainer Laurits
kommunikatsioonijuht

Maksu- ja tolliamet (MTA) ning Eesti Pangaliit leppisid kokku, et automatiseerivad andmepäringu MTA-le esitatud eraisiku ametlike palgaandmete kohta, mida võetakse edaspidi arvesse laenuandmisel. Info oma ametliku palga kohta saab iga laenutaotleja tulevikus edastada otse internetipangast laenutaotlust täites.

MTA peadirektori Valdur Laidi sõnul aitab maksuhalduri ja pankade koostöö suunata inimeste tähelepanu sellele, kas nende tööjõumaksud on tasutud. „Eriti oluline on see värskelt tööturule suunduvate ja lähiaastatel laenu soovivate noorte puhul, kes praegu ümbrikupalgale jah öeldes hiljem pangalt laenu küsides eitava vastuse võivad saada,“ selgitas Laid.

Edasi loe emta.ee

Reet Pärgma
reporter

Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringust, milles osales 9067 töötajat ja tööotsijat selgus, et noored soovivad teenida enam kui 1400 euro kätte.

Noorte palgasoov ületab Eesti keskmist palka enam kui 300 euroga – kui noorte keskmine netopalgaootus on 1428 eurot, siis keskmist palka teeniv töötaja saab kätte pisut üle 1100 euro. Palgaootuse kasv on aga noorematel kui 24-aastastel töövõtjatel olnud pigem tagasihoidlik, kasvades aastaga 5%. 24–34-aastaste töövõtjate palgaootus on aastaga kasvanud 8% ja 35–44-aastastel 12%.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Sõltuvalt sellest, kui suured on meie töövõime ja organismi ressursid, suudame ülekoormust mõnda aega taluda. Kui aga taastumine pole piisav, võib ületöötamine viia terviserikkeni.

Loe lähemalt: http://maaleht.delfi.ee/news/tervis/tervis/psuhholoogiadoktor-uletootamisest-keeruliste-ulesannete-lahendamisest-rohkem-vasitab-alla-oma-lati-tegutsemine-ning-enese-kasutuna-tundmine?id=83912149

Dagne Mihkels

Püha ja puutumatu polnud isegi puhkus – tuli ette, et puhkusel viibiv töötaja sai korralduse ilmuda tööle kedagi asendama.

Loe lähemalt: http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaks-oopaeva-jarjest-tool-kuidas-politsei-arestimajas-toojoupuuduse-probleemi-lahendati?id=83913915

Maaleht

Sõltuvalt sellest, kui suured on meie töövõime ja organismi ressursid, suudame ülekoormust mõnda aega taluda. Kui aga taastumine pole piisav, võib ületöötamine viia terviserikkeni.

“Kõik bioloogilised süsteemid elavad vahelduvates töö ja puhkuse tsüklites. Millegipärast aga püüame seda tõsiasja ignoreerida ning “turgutada” ajurakke ainult tööd tegema,” nendib Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port.

Edasi loe maaleht.delfi.ee