Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2011

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Anneli Ammas

Tuhandete töötute suhtlemine töötukassaga muutub järgmisest kuust osaliselt internetipõhiseks ja jõustuvad seadusemuudatused soodustavad ka lühiajalist töötamist. Samas karmistuvad nõuded loidudele tööotsijatele ja pankrotistunud ettevõtete töötajaile hüvitiste määramisel.

1. maist tekib eelkõige uutel töötutel, kes otsivad aktiivselt tööd ja suudavad arvutikeskkonnas suhelda, võimalus anda tööotsingute tulemustest töötuse esimestel kuudel konsultandile teada iseteenindusportaali kaudu.

«See muudatus puudutab umbes 5000 töötut ehk umbes kümnendikku tööotsijaist, kes on kas äsja töö kaotanud või osalevad tööturuteenustel,» ütles töötukassa juhatuse liige Pille Liimal. «Äsja töö kaotanud inimene saab pärast pikemat silmast silma vestlust konsultandiga võimaluse kolme kuu jooksul suhelda töötukassaga iseteenindusportaali kaudu, kuhu saab sisse logida ID-kaardiga.»

Sama portaali saavad kokkuleppel konsultandiga kasutada ka teised tööotsijad, kui nad osalevad koolitusel, praktikal või teistes töölesaamiseks vajalikes teenustes.

Et innustada töötuid ka lühiajalisi tööpakkumisi vastu võtma, kaob 1. maist nädalapikkune ooteaeg töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saamiseks, kui inimene on lühiajalise töö lõppedes uuesti töötuks jäänud.
«Seda juhul, kui ta jääb korduvalt töötuks aasta jooksul ning töötushüvitise või töötutoetuse saamise päevadest on osa kasutamata,» selgitas Liimal. «Praegu hakkab ta vahepealse töötamise järel uuesti hüvitist või toetust saama nädal aega pärast töötuna arvele võtmist.»

Karmimaks muutub töötukassa töötute suhtes, kes jätavad vähemalt kord kuus kokkulepitud kohtumisele konsultandiga tulemata ega soostu ka pakutud võimalustega tööle asuda, osaleda tööpraktikail või -harjutustel. Uue korra järgi jääb töötu, kes on aasta jooksul kaks korda järjest töötuna arvelt maha võetud, kuna ta on korduvalt nõudeid rikkunud, kolmeks kuuks ilma õigusest end taas töötuna arvele võtta. Töötuid, keda see puudutab, võib töötukassa andmetel olla umbes 700.

«Pigem on need töötud, kes töötuhüvitist või toetust ei saa ehk siis muudatusega nad otseselt rahast ilma ei jää, kuid kaotavad kolmeks kuuks võimaluse saada töötukassast töölesaamist toetavaid teenuseid ning ka ravikindlustuse,» ütles Liimal.

Senise korra alusel võib ka korduvalt töötukassa nõudeid eiranu kas või järgmisel päeval pärast töötustaatuse katkemist end uuesti arvele võtta. Uus kord ei kehti tagasiulatuvalt, vaid arvestama hakatakse 1. maist alates juhtuvaid rikkumisi.

Uue korra järgi saab töötukassa pitsitada ka skeemitavaid pankrotistunud ettevõtteid. Umbes viie protsendi makseraskustesse sattunud ettevõtete puhul on töötukassal olnud seni põhjust kahtlustada, et lähisugulastega on sõlmitud eriti soodsaid palgaleppeid, mille eesmärk on taotleda töötukassalt võimalikult suur hüvitis.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 april 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Iga õppeaasta algul muutub koolis õpetajate töökoormus, mille kohta märgitakse töölepingu lisasse ainetundide arv, klassijuhataja tasu jms. Kas töölepingu lisas võib olla kokkulepe ka ületundide kohta või peab selleks olema eraldi lepe? Palun ka põhjendust.

Ületunnitöö eeldab üldjuhul eraldi kokkulepet, töölepingus seda teha ei ole õige. Tööleping sõlmitakse pikemaks ajaks (seaduse terminoloogia järgi on see kestvusleping) ja seal lepitakse kokku püsivates tingimustes. Näiteks täistööajaga õpetaja üldtööaeg on seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas ja sellisena võib see kesta ühe ja sama lepingu alusel aastakümneid. Muuta saab lepingutingimusi ainult poolte kokkuleppel ja need vormistatakse lepingu lisas.

Ületunnitöö on ajas pidevalt muutuv, selle vajadust ja mahtu ei saa tööandja ega töötaja tavaliselt ette näha. Sellepärast peab igaks konkreetseks juhuks olema kokku lepitud, millal ja kui palju ületunde tehakse ning kuidas ja millal need hüvitatakse. Töötajal on võimalik ületundide tegemisest keelduda, v.a juhul, kui selle vajadus tuleneb ettenägematutest asjaoludest, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunde ei saa töötaja ka omatahtsi teha.

•• Meil on töölepingus kirjas kindel tunnitasu, mis eelmisel aastal alandati kuueks kuuks miinimumini ja hiljem pikendati seda veel poole aasta võrra. Veebruaris anti taas ette paber, kus palk on alandatud miinimumini 1. jaanuarist kuni 31. maini. Kas võib sellisel moel ja nii pikaks ajaks palka vähendada?

Tõenäoliselt on see paber töölepingu lisa ja arvatavasti kirjutasid töötajad alla uue ajutise töötasu tingimusele, olles seega töötasu vähendamisega nõus. Poolte kokkuleppel on alati võimalik töölepingu tingimusi, sh töötasu muuta, ka vähendada.

Küsija ja teisedki, kes sellises olukorras on, võiksid ühiselt tegutseda, valida oma esindajad, luua ametiühingu, sõlmida kollektiivlepingud, nõuda tööandjalt ülevaadet tegeliku majandusliku olukorra kohta ja töötasu vähendamise põhjendamist. Kõik need ja muudki töötajate õigused ja tööandja kohustused on seadustes (töötajate usaldus­isiku seadus, ametiühingute seadus, kollektiivlepingu seadus) olemas, kuid kahjuks on vähe neid, kes ühiselt oma huvide ja õiguste eest suudaksid või tahaksid seista.

•• Minu töölepingus on ette nähtud 28 kalendripäeva puhkust. Tööandja ei luba kunagi kogu puhkust korraga välja võtta, vaid annab seda nädala või kahe kaupa aasta jooksul. Kas tal on selleks õigus? Tahaksin puhkust juunis, kuid tööandja ei ole nõus.

Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta puhkust osakaupa anda ja ühe katkematu puhkuseosa kestus peab kokkuleppe korralgi olema vähemalt 14 kalendripäeva. Töötajal on õigus nõuda korraga kogu puhkust, kuid puhkuse aja määrab siiski tööandja, arvestades võimaluse korral töötaja soove. Ainult töölepinguseaduses (§ 69 lg 7) toodud juhtudel on töötajal õigus puhkuseaega valida ja tööandjal kohustus just siis ka puhkust anda.

Hiljemalt 31. märtsiks peab tööandjal olema koostatud ja töötajatele teatavaks tehtud selle aasta puhkuste ajakava. Kui seal on ilma töötajaga kokku leppimata näidatud puhkus osakaupa, tuleks kohe nõuda ajakava muutmist seadusele vastavaks. Ajakava puudumise korral võib küsija võtta puhkust nii, nagu soovib, st juunis, teatades sellest tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kirjalikult või meili teel) 14 kalendripäeva ette.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 26 april 2011

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kaire Talviste

Töötu pelgab konsul­tandi küsimusi ja ootab rohkem teavet oma võimaluste kohta.

Töötuks olemise aega võib oma elus tagantjärele hinnata kui uue ja ehk isegi võimalusterohkema lehekülje pööramist. Ometi pole see staatus, mida keegi endale sooviks: ühtäkki on inimene um­mikus enesehinnanguga, teisalt uue olukorraga, mille käitumisreegleid ta ei tea.

Suheldes väitsid paljud pikaajalised töötud, et nad ei teadnud oma õigusi, võimalusi ja variante edasiseks tegutsemiseks. Kõlama jäi etteheide, et kui ise töötukassast koolitust, nõustamist, karjääriplaani tegemist jms küsida ei oska, siis ei paku ka konsultant omal algatusel midagi. Kurdeti, et mõne ametniku juures satub töötu justkui ülekuulamisele: esitage loetelu kohtadest, kuhu olete kandideerinud, ja põhjustest, miks need kohad pole sobinud.

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste selgitab, kuidas asi käib.

•• Milleks peaks töötu valmis olema, kui ta teie poole pöördub?

Töötuna arvelevõtmine annab õiguse näiteks töötuskindlustushüvitisele ja ravikindlustusele. Vajaduse korral avab see võimalusi karjäärinõustamiseks, tööklubis või koolitusel osalemiseks. Samal ajal kohustab see töötut ka ise aktiivselt tööd otsima. Levinud on arvamus, et töötukassas peab toetuste ja ravikindlustuse saamiseks käima vaid nägu näitamas, seepärast võib tulla ootamatu üllatusena, kui konsultant varasema tööelu vastu huvi tunneb või töö otsimise kohta sisulisi küsimusi esitab. Praegu tuleb siiski arvestada sellega, et teid töötuna arvele võttev konsultant küsib varasema tööalase tausta ja oskuste kohta. Eelnevat teadmata on peaaegu võimatu tööpakkumisi vahendada ja vajaduse korral kandideerimist toetavat abi pakkuda.

Töö leidmist toetavat abi, nt koolitust, praktikat, psühholoogilist nõustamist, tugiisikuga töötamist või muud ei paku konsultant tõesti kõigile. Tema ülesanne on aru saada, kas tööotsija suudab iseseisvalt töö leida või vajab selleks mõnda toetavat teenust. Tasub läbi mõelda, millist tööd soovite leida ja mis on selle leidmise eeldused. Selge ettekujutuse puudumist ei peaks varjama, sest vaid siis saavad nii konsultant kui ka karjäärinõustaja teid aidata.

Et töö leidmise üks olulisemaid eeldusi on selle aktiivne otsimine, ootab konsultant töötult jõukohaseid pingutusi. Näiteks võib konsultant teiega kokku leppida, et osalete tööotsingu töötoas, karjäärinõustamisel või kandideerite konkreetsele töökohale. Selleks et aru saada, mis takistab töö leidmist, kas ja mis abi on vaja pakkuda, võib konsultant tõesti küsida senise kandideerimise kohta. Seda ei maksa karta ega rünnakuna võtta.

•• Mitu töötut ütlesid, et töötukassa on koht, kus peab käima oma nägu näitamas nagu kriminaal. Kulutad oma niigi nappi sissetulekut sõidu peale, mis mõnel puhul päädib vaid uue kokkusaamisaja kirjapanekuga. On see nii?

Kohustus töötukassas isiklikult kohal käia tuleneb tööturuteenuste ja -toetuste seadusest ning sel on selge eesmärk ja sisu. Töötukassas pole võimalik ega vajalik lihtsalt nägu näitamas käia. Töötukassasse pöördumise eesmärk on konsultandiga arutada, kuidas otsingud on läinud, ning vajaduse korral leppida kokku edasine tegevus. Isiklikku pöördumist on vaja, et vältida ka selliseid kahetsusväärseid juhtumeid, kus inimene pole mõistnud töötuna arvel oleku tingimusi ja töötab mitteametlikult mõnes naaberriigis või ka Eestis. Selliseid eksimusi pole massiliselt, aga kui need ilmnevad, võivad need kliendile kaasa tuua rahalisi nõudeid. On oluline, et töötukassa konsultandid avastaksid sellised eksimused võimalikult ruttu.

•• Milline on töötukassa konsultandi roll töötute nõustamisel? Millised ootused on liiast?

Töötukassa konsultant annab teavet vabadest töökohtadest, motiveerib klienti neile kandideerima, nõustab tööotsingutel ja korraldab vajaduse korral täiendavat abi (praktikat, vabatahtlikuna töötamist, koolitust, võla- või psühholoogilist nõustamist jne). Seejuures lähtub ta põhimõttest, et takistused ja abivajadus selguvad ainult töö otsimise käigus, ning hoolitseb selle eest, et nõustamine toetaks maksimaalselt kliendi aktiivsust ja iseseisvust.

Kui tööotsingud pole hoolimata pingutustest edukad, on konsultandi ülesanne saada aru, mis takistab töö leidmist, ja otsida koos kliendiga lahendusi. Inimeste ootused ja vajadused on erinevad. Enamiku puhul pole põhjendatud see, et konsultant teeks nende eest CV ja motivatsioonikirja ning saadaks selle tööandjale. See oleks tarbetu ettehooldus. Samal ajal on olukordi, kus tööle saamine nõuab ulatuslikumat konsultandi toetust ja juhtumikorraldust, sh se­da, et konsultant võtab kliendi eest tööandjaga ühendust ja ai­tab kliendil tööandjaga suhelda.

•• Kas vastab tõele, et osaleda saab vaid eelneva tööga seotud koolitustel taseme tõstmiseks, mitte enda täiendamiseks muus huvipakkuvas valdkonnas?

Töötukassa lähtub koolituste pakkumisel eesmärgist aidata ini­me­ne kiiresti tööle. Pakume koolitust juhul, kui see on seotud töö otsimise ja tööle saamise võimalustega. Kui koolitus pole töösooviga seotud ja on pigem huvikoolitus, ei saa sellel töötukassa rahastusel osaleda. Sellisel koolitusel osalemiseks tasub vaadata haridus- ja teadusministeeriumi pakutavaid tasuta võimalusi, mille leiab veebiaadressilt www.rajaleidja.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2011

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot (27 000 krooni) aastas ehk 144 eurot (2250 krooni) kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot (36 000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot (63 000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kuus.

Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud.

Kui pensioni summa on:

* kuni 2304 eurot (36 000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kalendrikuus, siis:
o töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
o mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.

* rohkem kui 2304 eurot (36 000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kalendrikuus kuni 4032 eurot (63 000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kalendrikuus, siis:
o töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot (2250 krooni) kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
o mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

* üle 4032 euro (63 000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kalendrikuus, siis:
o töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
o mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.

NB! Summad kroonides kehtisid aastatel 2008–2010.

Seda, kas avaldus on pensioniametile esitatud, palume täpsustada Sotsiaalkindlustusametiga infotelefonil 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.ensib.ee. Samuti soovitame esitada avaldus pensioniametile, kui Te ei ole seda teinud.

Need isikud, kes peavad/soovivad esitada tuludeklaratsiooni, saavad seda esitada tagantjärgi 3 aasta eest (2008–2010. a). Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti
kodulehelt http://www.emta.ee/tuludeklareerimine,
infotelefonilt 1811 või
e-posti aadressilt .