Artiklid
- Üksikasjad
CV Keskus
Palga läbirääkimistel pidage meeles, et see protsess pole isiklik, vaid lihtsalt äri.
Kui olete veendunud, et väärite kõrgemat palka, peaksite viima ennast kurssi olukorraga tööturul, soovitab CV Keskus.
Palgaläbirääkimisteks on vaja ülevaadet oma valdkonna palkadest, mida samasuguste teadmiste eest ollakse reaalselt valmis maksma. Uurige, millist palka teised ettevõtted samal positsioonil inimestele maksavad, ja kui muudmoodi ei saa, käige töövestlustel, kus tuleb kindlasti ka palga suurus jutuks. Kogu see info on vajalik, et rahulikult ja edukalt ülemusega palgatõusust rääkida.
Läbirääkimistel pidage meeles, et see protsess ei ole isiklik, vaid lihtsalt äri. Tooge konkreetselt esile, mil moel ettevõte teist kasu saab ja miks nad ei tohiks teil minna lasta. Mõjuv põhjus ei ole „olen siin ettevõttes juba nii kaua töötanud, et oleks paras aeg palka tõsta”. Kui ülemus teab, et teile meeldib nii ettevõte, kus töötate, kui ka teie kolleegid, kasutab ta seda teadmist enda, mitte teie huvides. Kui teie viimaseks kaardiks palgaläbirääkimiste laua taga on lahkumisavaldus, olge valmis, et peategi ettevõttest lahkuma. Olge ka valmis, et ülemus ei jaga teie seisukohta väärtustest, mida te ettevõttele pakute. Kui korduvad katsed palgateemal läbi rääkida tulemusi ei anna, asuge uue töö otsingutele.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Töölepingus on töö tegemise koht märgitud Tallinnas tänava ja maja täpsusega. Firma kolimise järel muutub töö tegemise kohaks Peetri küla Rae vallas. Kas töötajal on õigus ettevõtte kolimise tõttu töölepingu muutmisest keelduda ja keeldumise korral hüvitist saada?
Töölepinguseaduse järgi on töö tegemise koht küll töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Samal ajal aga peavad lepingupooled olema teineteise suhtes lojaalsed, täitma oma kohustusi mõistlikult ja heauskselt. Seetõttu tuleks vaadata, mida täpselt töötamiskoha muutus endaga kaasa toob.
Kui asukoha muutus tingib olulisi muudatusi elukorralduses – töölemineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uue kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne, siis on töötajal kindlasti õigus lepingutingimuse muutmisest keelduda. Sel juhul võib kõne alla tulla nii koondamine kui ka töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine. Mõlemal juhul on õigus hüvitusele.
Kui aga uus töötamise koht jääb elukohale hoopis senisest lähemale (Peetri küla asub ju peaaegu Tallinna piiril) või kindlustab tööandja oma inimeste tasuta veo linnast tööle ja tagasi ning töötingimused on senisest paremad jne, siis ei tohiks lepingutingimusse formaalselt suhtuda ning töölepingu erakorraline ülesütlemine ja hüvituste nõudmine on vaieldav.
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab palga maksmisega viivitava tööandja juurest lahkumist.
Küsimus
Tööandja on palga maksmisega viivitatud juba nädala. Kui palju pean tööandjale ette teatama, kui soovin töölt lahkuda tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu?
Vastab tööinspektor-jurist Ann Tiitson
Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Oluliseks rikkumiseks võib lugeda ka töötasu maksmisega viivitamist.
Kui asjaolud on sellised, et lepingu jätkamist pole mõistlik nõuda, siis ei pea lepingu ülesütlemisest tööandjale ette teatama. Selle juures tuleb aga siiski arvestada mõlema poole huvidega.
Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning töötaja peab ülesütlemist põhjendama.
Kui lepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline lepingu rikkumine, siis peab tööandja töötajale ka hüvitist maksma. Hüvitise summaks on kolme kuu keskmine töötasu.
Toimetas: Tarbija24
- Üksikasjad
Millistel pühade-eelsetel tööpäevadel peab tööandja tööaega lühendama?
Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:
Töölepingu seaduse (TLS) § 53 sätestab tööaja lühendamise kolme tunni võrra uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval.
Pühale eelnev tööpäev on päev, mis on enne püha. Seega, seadusest tulenevalt on tööandjal kohustus lühendada seda tööpäeva, mis on pühale eelmisel päeval ehk kui töötaja on tööl ja järgmisel päeval on püha, lühendab tööandja tema tööpäeva. Kui töötaja oli viimati tööl reedel ja püha on esmaspäeval, siis reedest tööpäeva lühendama ei pea.
Seega, kui töötaja on tööl näiteks 23.02, on tema tööpäev sel päeval 3 tunni võrra lühem ning veebruari tööaeg on ka nende tundide võrra lühem. Kui tööandjal on vaja, et töötaja töötaks siiski tavapärase arvu tunde, on seda võimalik teha poolte kokkuleppel. Nimetatud 3 tundi tuleb vaadelda ületunnitööna ja tasustada vastavalt TLS-i § 44 lõikele 6 kas vaba aja andmise või rahalise hüvitusega.
Kui töötaja töötab tööaja summeeritud arvestusega, selgub ületundide olemasolu arvestusperioodi lõpus.
- Üksikasjad
Küsimus: Töötaja naaseb lapsehoolduspuhkuselt 01.11.2012.a. Lapsehoolduspuhkuse ajal puhkuse aegumine peatus. Töötajal on aga kasutamata puhkust 2010.a eest 7 päeva ja 2011.a. eest 23 päeva. Kas need kasutamata puhkused aeguvad 2012.a. lõpuks?
Vastus: Kuigi seadus seob puhkusenõude aegumistähtaja kalendriaasta lõpuga, siis aegumistähtaja peatumise korral pikeneb aegumistähtaeg lapsehoolduspuhkusel viibimise aja võrra.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
Lehekülg 1237 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee