Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu hinnangul saab töötaja lukustatud ruumis mitme inimese poolt survestamist vaadelda töövägivalla ilminguna.

«Töövägivallana mõistetakse füüsilist või vaimset vägivalda töökohal. Seejuures eristatakse organisatsioonisisest ja -välist vägivalda. Organisatsioonisisese töövägivalla all mõistetakse kiusamist töökohal ehk korduvat sellist käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske tervisele ja ohutusele,» selgitas jurist.

Tööandjast lähtuva töövägivalla tulemusel saadud tervisekahjustuse hüvitamise nõudes võib töötaja pöörduda võlaõigusseaduse alusel tööandja ja kohtu poole. Töötaja peab seejuures suutma tõendada kahju tekkimise seose tööandja esindajate käitumisega.

Mis puutub koondamisse, siis peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, võimaldama vajadusel täiendusõpet või muutma töötingimusi. Alles siis, kui töötaja ei ole pakutuga nõus, võib tööandja ta koondada, järgides seejuures seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

Kui töötaja koondamisel ei järgita etteteatamistähtaega, on tal õigus saada iga vähem ette teatatud tööpäeva eest hüvitisena keskmist töötasu.

Kui töötaja leiab, et tema koondamine ei ole põhjendatud, võib ta tööandjalt saadud töölepingu ülesütlemise avalduse vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus 30 kalendripäeva jooksul.

Tööinspektsioon lubab, et täpsustab Postimehe artiklis ametiühingu esindaja poolt viidatud võimalikke seaduserikkumisi Instrumentariumis ja alustab vajadusel tööandja suhtes järelevalvemenetlust.

Sirje Niitra

Üksikasjad

Avaldatud: 13 april 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Kui töötaja avaldab soovi töölt lahkuda ja lepib selles tööandjaga kokku, kuid jätab kirjutamata lahkumisavalduse, on töösuhe seaduse silmis lõpetamata, läheb kirja omavolilise töölt puudumisena ning tööandja saab ise töösuhte üles öelda.

Küsimus: Töötaja, kellel on hetkel katseaeg, ütles, et kirjutab lahkumisavalduse, kuna leidis, et töö ei sobi talle ja tahab avaldusega töölepingu üles öelda. Pidi tulema avaldusega kontorisse, et saaksime kohe vormistada ka töölepingu lõpetamsie lisa. Töölepingu lõpetamine oleks olnud siis 6.03.2011.

Töötaja ise enam meil tööl ei ole ja temaga kontakti ka enam ei saa.
Suuliselt on mõlemad osapooled nõusoleku tötaja lahkumiseks andnud. Kas sellest piisab? Töötaja on kätte saanud ka lõpparve. Aga meile oleks väga vajalik, et oleks olemas töölepingu lõpetamise lisa, mis näitab ära, et mõlemad pooled on nõus/teadlikud/kinnitanud.

Kas saame ise vormistada ilma töötajapoolse lahkumisavalduseta töölepingu lõpetamise lisa, mille lõpetamise aluseks oleks §86 Töölepingu ülesütlemine katseajal ja saata töötajale tähitud kirjana? Või mida peaksime tegema?

Vastus: Kehtiv töölepingu seadus tegelikult ei nõua töölepingu ülesütlemise vormistamist kannete või lisade näol. Samuti pole vajalik töötaja ülesütlemisavalduse jaoks tööandja heakskiit või nõusolek.

Töösuhe lõpeb tööandja poolt ülesütlemisavalduse kättesaamise hetkest või kui tegemist on kokkuleppel lõpetamisega, siis kokku lepitud kuupäeval. Töölepingu lõpetamise kokkuleppe osas seadus vorminõudeid ette pole näinud. Samas nõuab aga seadus, et ülesütlemisavaldus oleks tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine.

Seega võib antud juhul lugeda, et töösuhe polegi lõppenud ja töötaja puudub töölt omavoliliselt, mistõttu on tööandjal õigus töösuhe üles öelda töötajapoolse rikkumise tõttu. Vastava ülesütlemisavalduse võib töötajale saata posti teel.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Lemmi Kann

Üksikasjad

Avaldatud: 13 april 2011

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Tuuli Jõesaar

Paljud pensionärid ei tea, et on maksnud teadmatusest liiga palju tulumaksu.

„Ma ei tea, kui suur see pension peab olema, et maksu võetakse? Minu pension küll nii suur ei ole, et sealt tulumaksu peaks maksma,” ütles 68-aastane Viivi (täisnimi toimetusele teada – toim) esialgu vastuseks küsimusele, kas ta teab, et tal on õigus tulumaksuvabastusele. Täpseid arve uurides avastas Viivi üllatusega, et tema pension ületab tulumaksuvaba miinimumi lausa saja euro võrra ja seega on ta juba mitu aastat maksnud enda teadmata tulumaksu, ise kogu aeg uskudes, et tema sissetulek on selleks liiga väike.

Viivi-sarnaseid pensionäre on Eestis veel kümneid tuhandeid: nad saavad piisavalt suurt pensioni, et sellest saab söönuks ja arvedki makstud, aga suurt enamaks rahast siiski ei jagu. Sotsiaalametisse või pensioniametisse neil asja ei ole, nii et ükski ametnik nendega eraldi tegelema ei pea ja seega ei tutvusta keegi neile nende õigusi. Pensioniinfot ei jõua nendeni naljalt ka kuskilt mujalt – kui ajalehtede tellimiseks pole raha ja internetti kasutada ei oska, on infosulg üsnagi täielik, sest isegi kui raadiost või telerist jookseb läbi mõni vajalik teabekild, siis ei pruugi see sugugi kohe meelde jääda.

Kümned miljonid

Sotsiaalkindlustusameti andmeil on Eestis praegu üle 36 000 Viivi-sarnase pensionäri, kellelt riik on üksnes eelmisel aastal ebaõiglaselt sisse kasseerinud kokku vähemalt 10 miljonit eurot tulumaksu. Kui eelda­da, et enamik neist 36 000 inime­­sest on pensionil olnud kauem kui vaid viimase aasta, siis võib hinnata, et riik on teadmatuses pensionäridelt teeninud mitukümmend miljonit eurot.

Kui inimesed kaotavad pensionis selle tõttu, et nad ei tea oma õigusi, siis milles on viga? Kas on süsteem liiga keeruline või teavitusmeetodid viletsad? Teadmatuid on pealegi märksa laiemas ringis kui üksnes pensionäride seas. Eesti Päevalehe info tulumaksuvabastust mittesaavate pensionäride kohta üllatas inimesi, kes peaksid selle teemaga kursis olema.

„Nii suur tulumaksusoodustuse võimalust mittekasutavate pensioni saavate isikute arv on üllatav,” ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL-i poliitik Margus Tsahkna.

Probleemi püstitus tuli üllatuseks ka sotsiaalminister Hanno Pevkurile, kes vajas enne küsimustele vastamist aega, et asjaga tutvuda. „Täiendav tulumaksusoodustus pensionäridele on kehtinud juba aastaid. Võib eeldada, et valdav osa pensionäre on sellest teadlik. Kahtluse korral tasub nii sotsiaalkindlustusametist või maksuametist enda täiendavaid õigusi üle küsida,” nentis minister lõpuks napisõnaliselt.

Seejuures leidis sotsiaalkindlustusamet kõnealused andmed tulumaksuvabastust mitte taotlenud pensionäride kohta Eesti Päevalehe palve peale mõne tunniga, mis viitab sellele, et see teave on kogu aeg olnud käepärast ja statistiliselt jälgitav, kuid jäänud mingil põhjusel sotsiaalvaldkonna ametnike ja otsustajate tähelepanu alt välja.

Selle valguses ei ole enam üllatav, et info on puudulik ka pensionäride esindusühenduste jaoks, kes võiksid ka justkui seista pensionäride teavitamise eest. Eesti pensionäride ühenduste liidu esimees Andres Ergma ei olnud aga pensionäride tulumaksuprobleemist kuul­nudki. „Meie liidus ei ole sellest küll juttu olnud,” nentis ta. Teavituse puudulikkuse asjus viitas ta sotsiaaltöötajatele. „Teatavasti peaks tulumaksuvabastuse kohta infot andma kohalike omavalitsuste struktuurid. Loomulikult ei oska pensionärid maksuametisse küsima minna, aga sotsiaalalaga tegelevad ametnikud peaks asjaga kursis olema ja selgitama,” ütles ta.

Teavituses näeb põhiviga ka riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. „Tundub, et siin on tegu kommunikatsiooniprobleemiga, mille tulemusel paljud tänased pensioni saavad inimesed ei ole seda võimalust endale teadvustanud. Seega tuleks veel kord läbi viia teavituskampaania,” pakkus ta. Teavituskampaania korraldus on teine kriitiline küsimus. SKA-le ei saa ette heita tulumaksuvabastuse võimaluse mahasalgamist: infot on jagatud, kuid probleem on selles, et see info pole olnud inimeste jaoks piisavalt lihtne ega jõudnud seega küllalt paljudeni. 36 000 ebaõiglase maksumaksjani viinud probleemi alguspunkti võib kõige üldisemalt võttes märkida 2007. aasta aprillikuusse, kui keskmine pension kasvas üle tulumaksuvaba miinimumi ehk ületas 3000 krooni. Ühtäkki oli Eestis palju selliseid pensionäre, kellelt riik hakkas tulumaksu maha võtma. Sotsiaalkindlustusamet korraldas küll teavituskampaania ja tehti isegi otsepostitusi, kuid praegu, mõni aasta hiljem selle tulemusi vaadates tundub, et arvuderohke teavitus kadus infomassi ja selle sisu ei jõudnud iga toonase pensionärini. Eesti Päevalehe poolt artikli tarbeks küsitletud pensionäride hulk oli küll tagasihoidlik, kuid sellestki selgus, et eakatel inimestel ei ole ülevaadet sellest, kas nad peaksid tulumaksu maksma, ja kui ei peaks, siis kas neil on selleks vajalik avaldus tehtud.

Küsitavat alati

Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juhi Elve Tontsi sõnul ei tohiks infopuudus kummitada viimastel aastatel pensionile jäänuid. „Alati küsitakse inimeselt, kas ta soovib teha avalduse maksuvabastuseks,” kinnitas ta.

Seega võib eeldada, et praeguseks 36 000 inimeseni paisunud maksumaksjatest pensionäride põhimassi moodustavad väga ea­kad inimesed, kes on olnud pensionil juba pikka aega ja kellel pole viimastel aastatel pensioniametisse asja olnud. Sotsiaalkindlustusametist meedia va­hen­dusel edastatud teavitused on aga nende silmist-kõrvust kas mööda läinud või olnud liiga keeru­kad. Ei saa eeldada, et napi kooliharidusega ja võib-olla ka juba üle 85-aastased inimesed peaksid kõik aktiivselt lehti lu­ge­ma ja olema võimelised end ar­vuderägas teadetest läbi näri­ma.

Infost ilmajäänute seas on kindlasti ka palju Eesti venekeelse elanikkonna esindajaid: riigikeelt vabalt mittevaldavate eakate puhul on veel tõenäolisem, et sotsiaalkindlustusameti info – isegi kui nad on seda venekeelses meedias näinud või kuulnud – jooksis neil ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Arvata võib, et kolmanda osa pensionäridest maksumaksjatest moodustavad endised töötavad pensionärid, kes majanduslanguse alguses esimesena koondati. Töötava pensionäri eest arvutab maksuvabastust tema tööandja ja ilmselt ei tulnud paljud pärast koondamist omapäi jäänud pensionärid selle pealegi, et peaksid minema pensioniametisse tulumaksuvabastuse avaldust esitama.

Kuidas maksuvabastust taotleda?

•• Eestis on ligi 300 000 vanaduspensionäri, kellest 233 735 on maksuvabastuse saamiseks avalduse esitanud. Avaldust ei ole esitanud 58 419 vanaduspensionäri, kellest 36 273 mittetöötava pensionäri pension on suurem kui 192 eurot – ehk kellel oleks võimalik kasutada maksuvabastust.

•• Peale selle maksavad riigile tulumaksu veel 22 086 pensionäri, kes samal ajal ka töötavad. „Nende puhul tuleb tulumaksuvabastuse küsimusega pöörduda tööandja poole,” rõhutas sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts.

•• Mittetöötaval pensionäril tuleb edaspidi tulumaksust pääsemiseks esitada oma kohalikku pensioniametisse vastav avaldus. „Avalduse võib kirjutada vabas vormis, ent selles peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvestamist. Allkirjastatud avalduse võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia,” selgitas Elve Tonts ja lisas, et SKA kodulehel on olemas ka avalduse blankett.

•• Tulumaksuvabastust soovival pensionäril tasub meeles pidada, et peale selle on igal pensionäril (nii töötaval kui ka mittetöötaval) õigus ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 192 + 144 eurot kuus ehk kuni 336 eurot kuus (4032 eurot aastas). Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis ei ole vaja pärast iga pensionitõusu või uue aasta saabudes uut avaldust esitada.

•• Selle aasta 1. aprilli seisuga on Eesti keskmine vanaduspension 305,44 eurot kuus. Automaatselt arvestatakse sellest tulumaksuvabaks 192 eurot ja maksustamisele kuulub sellest ülejääv osa ehk 113,44 eurot kuus. Tulumaks on 21 protsenti ja arvutus näitab, et ühes kuus võetakse keskmiselt pensionilt tulumaksuna maha 23,8 eurot. Eesti keskmise pensioni saaja maksab seega aastas riigile tulumaksu 285,6 eurot.

Raha tagasi kolme aasta eest

•• Kui pensionär avastab alles nüüd, et on seni teadmatusest riigile liiga palju tulumaksu maksnud, siis ei pruugi olla veel päästmatult hilja, sest maksuamet tagastab ülemakstud raha. Tõsi, seda vaid kolme möödunud aasta eest, sest rohkemat seadus ei luba.

•• Niisiis on päästmatult hilja nende pensionäride jaoks, kes on riigile ülearust tulumaksu maksnud juba varem kui 2008. aastast. „Deklaratsioone saab teha kolm aastat tagantjärele, mida hakatakse lugema deklaratsioonide esitamise tähtajast 31. märtsil. Seega hetkel saab esitada 2008., 2009. ja 2010. aasta deklaratsioone,” ütles maksuameti avalike suhete juht Anne Osvet.

•• Niisiis jäävad lõplikult osast oma rahast ilma pensionärid, kelle pension hakkas tulumaksuvaba miinimumi ületama juba 2007. aastal või veelgi varem. Kui aga pension on tulumaksuvaba miinimumi ületanud hiljem kui 2007. aastal, saavad nad kogu tulumaksuks ülemäära makstud raha tagasi.

•• „Selleks et saada tagasi liigselt makstud tulumaks, tuleb esitada oma tuludeklaratsioon maksuametile,” juhendas Anne Osvet ja lisas, et deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt ID-kaardiga maksuameti kodulehe kaudu, pangaportaali kaudu või maksuameti teeninduskohas kohapeal.

•• Elektrooniliselt on kõik andmed eeltäidetud, tuleb ainult need üle kontrollida ja siis esitada. Elektrooniline menetlus võtab vähe aega ja kui kõik on korras, siis tagastus tuleb nädala jooksul. Teeninduskohas saab juba eeltäidetud andmetega väljatrüki, mis tuleb üle kontrollida, lisada vajaduse korral pangakonto number ja allkirjastada ning jätta MTA teeninduskohta. Selle deklaratsiooni menetlemine võtab kauem aega, aga kahe nädala jooksul peaks olema tagastus käes.

•• Keskmist, 305,44 euro suurust pensioni teeniv inimene saaks ühe aasta kohta tagasi 285,6 eurot tulumaksu. Kolme aasta pealt tagasi saadav maksimumsumma on sel juhul 856,8 eurot.

•• Maksimaalne tagastatav summa ühe inimese kohta on 362,7 eurot ühelt aastalt ehk 1088 eurot kolmelt aastalt. Sellise summa saaks tagasi pensionär, kes on maksnud tulumaksu maksimaalselt maksuvabalt pensionisummalt 192 + 144 ehk 336 eurolt kuus.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 april 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Naine oli veidi rohkem kui poolteist aastat tagasi lapsepuhkusel. Sel aastal läks laps lasteaeda ja tema tööle tagasi. Laps jäi haigeks ja ema oli temaga kodus kaks nädalat. Hiljem selgus, et hooldushüvitis polnud sugugi 80% töötasust, nagu see haige lapsega töölt koju jäädes praegu peaks olema – see oli palju-palju väiksem. Miks?

Ravikindlustuse seaduse järgi ei võeta töövõimetus- ja hooldushüvitise arvutamisel arvesse mitte eelmisel aastal teenitud tulu, vaid ainult sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (ja sedagi juhul, kui maksu tasujaks ei olnud riik või kohalik omavalitsus). Kuna ema oli eelmisel aastal lapsega kodus ega töötanud, puudus tal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Vanemahüvitist sotsiaalmaksuga ei maksustata. Tasud, millelt arvestatakse sotsiaalmaksu ja millelt mitte, on loetletud sotsiaalmaksuseaduses. Kui küsija naisel on arvuti kasutamise võimalus, saab ta nii oma töövõimetushüvitise kui ka sotsiaalmaksu andmeid vaadata aadressilt www.eesti.ee. Selgitusi töövõimetushüvitise kohta saab täpsemalt küsida ka infotelefonilt 16363.

•• Kas õppepuhkuse 20 päeva antakse põhipuhkuse arvelt või saab ühes kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust ja lisaks 30 kalendripäeva õppepuhkust? Kas õppepuhkust saab võtta viie päeva kaupa?

Õppepuhkus ja põhipuhkus on erinevad puhkuseliigid, üht ei võeta teise arvelt. Ühes kalendriaastas on töötajal õigus saada vähemalt 28 kalendripäeva põhipuhkust ja koolitusasutuse teatise alusel taseme- või töö-alaseks koolituseks 30 kalendri-päeva õppepuhkust.

Õppepuhkust võib võtta ka viie päeva kaupa, kuid mitte nii, et laupäev-pühapäev jäävad vahele ja siis jälle viis päeva jne, vaid vastavalt sellele, kuidas õpe ja eksamid-arvestused toimuvad, näiteks viis päeva jaanuari alguses, viis päeva märtsis jne. Kui üks sessioon kestab näiteks kümme päeva, siis tuleb ka õppepuhkus selleks ajaks järjest võtta, puhke-päevi ei saa välja jätta.