Üksikasjad

Avaldatud: 03 märts 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab suulise töölepingu kehtivust.

Küsimus

Läksin suve alguses tööle ning töötasin pea oktoobrini. Soovisin teha töölepingut, kui seda ma ei saanud. Hiljuti avastasin, et minuga on siiski leping tehtud. Nagu ma nüüd asjatundjalt teada sain, siis on võimalik ka suuline tööleping.

Nüüd hakkasin mõtlema, et kui mul oli suuline tööleping, siis oleks tööandja pidanud minu pealt ka makse maksma. Maksu- ja Tolliameti kodulehelt vaadates ei ole aga minu pealt sel perioodil sotsiaalmaksu makstud. Kuidas ma käituma peaksin?

Asi on selles, et ma sain palga iga tööpäeva lõpus sularahas kätte ja palgast olid tööandja sõnul ka maksud maha võetud. Nüüd kahtlen ka selles, kas makse ikka maksti. Mõtlesime tihti, et miks me saame palka, millest on maksud maha võetud, kuigi pole kirjalikku töölepingut.

Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava

Tööleping on sõlmitud ka siis, kui töölepingu kirjalikku dokumenti pooled allkirjastanud ei ole või tööandja pole lepingut töötajale esitanud. Tööleping hakkab kehtima töötaja tööle asumisega. Asjaolu, et Teil töölepingu kirjalikku dokumenti ei ole, ei välista töösuhte ehk töölepingu olemasolu.

Töötajal on võimalus tööandjalt tööleping kirjalikul kujul igal ajal välja nõuda, pöördudes näiteks e-kirja või tähtkirjaga tööandja poole. Kirjaliku töölepingu võib allkirjastada või esitada alati, ka tagantjärele.

Tulumaksuseadusest tulenevalt on tulumaksu maksjaks füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Seega tulumaksu peate Te ise ära maksma, kui tööandja seda Teie töötasult maksnud ei ole.

Kui Teie töötasult on sotsiaalmaks maksmata ja Teil tekib kahju näiteks sellest, et haigestumise korral ei maksta Teile haiguskindlustushüvitist, siis on Teil võimalus tekkinud kahju tööandjalt maakohtu kaudu välja nõuda.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 03 märts 2011

• TULUMAKSUSEADUS
• Maaleht

Maksumaksjad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, kui nad olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus. Abielu tähendab endiselt ametlikult registreeritud abielu.

Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni võib esitada üleelanud abikaasa, kui üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist.

Ühise tuludeklaratsiooni võib 2010. aasta kohta esitada ka siis, kui üks abikaasa oli Eesti resident ja teine abikaasa mitteresident, kes sai oma kogutulust vähemalt 75% Eestist, või kui mõlemad on mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi residendid ja said oma pere kogutulust vähemalt 75% Eestist.

Abikaasa tulu välismaalt

Kui üks abikaasa sai näiteks kogu oma aastase tulu välismaalt ja abikaasad tahavad esitada ühisdeklaratsiooni, tekib küsimus välismaal töötanud abikaasa residentsusest.

On võimalik, et pikalt välismaal töötanud inimene ei muutu seejuures mitteresidendiks. Siis saab seaduse järgi 2010. aasta kohta ühisdeklaratsiooni esitada: mõlemad abikaasad on olnud Eesti residendid vaatamata sellele, et üks neist teenis tulu välismaal.

Kui mõlemad abikaasad on olnud kogu aasta Eesti residendid, korrutatakse 2010. aasta ühisdeklaratsiooni puhul kõiki Eesti tulumaksuseaduse 4. peatüki mahaarvamisi kahega. Kui aga üks abikaasadest (või mõlemad) käis ka välismaal tulu teenimas, on olukord keerulisem. Välismaal viibinu tulust saab 4. peatüki mahaarvamisi teha ainult proportsionaalselt tema Eesti residendiks oldud kuudele ka ühisdeklaratsiooni korral. Jällegi küsimus sellest, kas välismaal tulu teeninu oli Eesti resident või mitteresident.

2011. aasta kohta kehtima hakanud muudatused teevad keerulisemaks ka ühisdeklaratsiooni esitamise, sest see on seotud uue valikupõhimõttega, kui üks või mõlemad abikaasad töötavad välismaal.

Uuest aastast keerulisem

Muudatus ei puuduta aga ühisdeklaratsiooni esitamist juhul, kui mõlemad abikaasad saavad tulu ainult Eestist.

Tulu deklareerimisel saavad välismaal tulu teeninud abikaasad ka ühisdeklaratsiooni esitamise korral teha valikuid ja seejuures kumbki eraldi. Üks võib näiteks valida tulumaksuseaduse §-i 45, mispuhul tehakse 4. peatüki mahaarvamisi, arvestades §-is 282 piiranguid proportsionaalselt residentsuse kuudele, ja teine valida uue, tulude osakaalu meetodi. Täiendav maksuvaba tulu ülalpeetavate laste eest jagatakse erandina vanemate vahel võrdselt.

Mitteresidentide jaoks on ühisdeklaratsiooni esitamise võimalus endiselt seotud 75% tulude Eestist saamisega. 2011. aasta kohta aga ei saavatki ka residendid ühisdeklaratsiooni esitada, kui üks residendist abikaasa sai kogu oma tulu välismaal ja seda meil § 13 lõike 4 järgi ei maksustata ning inimene ei taha uue arvestusvõimaluse asemel valida § 45 rakendamist.

Põhjus: siis pole sellel abikaasal Eestist võimalust tulumaksust midagi maha arvata ega tagasi saada.

Sellest aastast on seotud isikute mõiste sätestatud varasemast erinevalt.

Elukaaslane seotud isikuks

Seotud isikutele pannakse teatavasti pahaks, kui nad teevad omavahel tehinguid kas väga odavalt või ülearu kallilt, kuidas just mingi kasukohustuste nihutamiseks sobivam on. Varem oli tulumaksuseaduse §-is 8 ammendav loetelu seotuks loetavatest isikutest, nüüd on aga öeldud, et isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Lisaks on loetelu nendest, keda igal juhul käsitatakse seotud isikutena.

Pisiettevõtluse seisukohast on põhimõtteline uuendus siin ennekõike elukaaslaste seotuks lugemine. Ei, perekonnaseadust ei ole muudetud ja vabaabielu ei ole endiselt midagi ametlikku. Ühise tuludeklaratsiooni saavad esitada ikka ainult ametlikus abielus olevad inimesed. Kas ja kuidas see rakenduma hakkab, näitab elu. Tulumaksuseaduse muutmise seletuskiri peab siin oluliseks selliseid maksupettusi, kus omavaheliste turuväärtusest erineva hinnaga tehtud tehingute kaudu üritatakse elukaaslaste kontrolli all olevatest äriühingutest kasumit maksuvabalt välja viia.

Eluaseme maksuvabale müügile seati piirang: kahe aasta jooksul on maksuvabalt võimalik müüa ainult üks elukoht. Tihedamini elukohta vahetades tuleb müügikasult maksta tulumaksu. Kahjuks ei kaotatud seadusest sätet, et eluruumi ettevõtluses kasutatud pinnaosa läheb ka muidu maksuvabal müügil tulumaksu alla.

Ühine tuludeklaratsioon

- Ühise tuludeklaratsiooni võivad esitada isikud, kes olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus.

- Ühisdeklaratsiooniks loetakse abikaasade eraldiseisvaid deklaratsioone, millel mõlemal on märgitud, et abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni.

- Kui üks abikaasadest suri maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist, võib lesestunud abikaasa samuti esitada ühisdeklaratsiooni.

- Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui: üks abikaasa on Eesti resident ja teine abikaasa on Euroopa Liidu teise liikmesriigi resident, kes on saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis; kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu liikmesriigi residendid, kelle kogutulust vähemalt 75% on saadud Eestis.

Allikas: EMTA

Üksikasjad

Avaldatud: 03 märts 2011

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Ibrus

Riigile pole selge, kas firmadele mullu makstud palgatoetus tõi üldse püsivad töökohad.

Töötukassa maksis mullu palgatoetusena firmadele 8,7 miljonit eurot ja tööpraktika eest veel 1,8 miljonit eurot, et ärgitada firmasid töötuid tööle võtma. Samal ajal aga puudub töötukassal ülevaade, kui pikaks ajaks riigi toetusega tööle võetud inimesed tööle jäid või kas neile üldse püsivat töökohta pakuti. Amet selgitab, et inimene ei pea neile teada andma, kuidas tal läks, ja toetuse tulemuslikkuse väljaselgitamine on liiga keeruline töö.

Eesti Päevalehele on tulnud mitmeid vihjeid, et tööandjad kasutavad seda süsteemi ära, võttes inimese tööle vaid mõneks kuuks ja leides siis mingi põhjuse, miks ta vallandada. Seejärel võetakse tema asemele töötukassa vahendusel uus töötu koos uue toetusega. Firma saab töötukassalt iga töötu eest maksimaalselt miinimumpalga ehk 4350 krooni kuus või pool palgast, mida ta ise töötule maksab. Toetust võib firma saada kuni kuus kuud.

Palgatoetustele jooksid firmad mullu igatahes tormi, sest kui veel 2009. aastal sõlmiti selline tööleping vaid 160 inimesega, siis mullu juba 10 772-ga.

Põhimõtteliselt võib tööandja küll võtta inimese tööle määramata ajaks, sõlmides temaga tähtajatu lepingu, aga samal ajal on tal õigus see leping kehtiva töölepinguseaduse alusel lõpetada, kui töötaja on eiranud „tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi”, ei ole „tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu” ning mitmel muul põhjusel, mida hindab tööandja ise.

Mis neist ligi 11 000-st mullu töötajaks saanud töötust saanud on, ei ole töötukassal aimugi. Nad ei tea sedagi, kui pikaks perioodiks inimesed neisse firmadesse tööle võeti ja millised lepingud nendega sõlmiti.

Palgatoetust saanud tööandjate nimekirja tipus troonib Kadrioru Park, kuhu tekitati Tallinna linna sotsiaalsed töökohad – 155 inimese nn palk maksti pooleks töötukassast ja linnakassast.

Kõik ei jää tööle

Teisel kohal asub esimese erafirmana AS OG Elektra, kellele kuulub toidupoodide kett Grossi Toidukaubad. Mullu palkas firma töötukassast saadud palgatoetusega 76 inimest. Küsisin firma personalijuhilt Toivo Murakalt, kui pikaks ajaks nende inimestega lepingud tehti ja kui pikaks ajaks nad tööle on jäänud, kuid ei saanud konkreetset vastust – Murakas tähendas vaid, et enamik veel töötab. Personalijuht märkis ka, et neil on kavas tänavugi jätkata koostööd töötukassaga ja uusi töötajaid palgatoetusega tööle võtta. Samuti kinnitas ta, et nemad süsteemi kuidagi halvasti ära ei kasuta ja kedagi toetuse lõp-pedes niisama minema ei saada.

Seejärel saatis e-kirja firma nõukogu liige Rita Tehvo. „Meie ettevõttesse töötukassa palgatoetusega 2010. aastal tööle võetud inimestest töötab ka hetkel enamik. Kellele töö pole sobinud, on omal soovil lahkunud. Palgatoetusega tööle asunud inimesel on samasugune õigus tööleping üles öelda nagu ilma palgatoetuseta tööle asunud inimesel. Lahkumised on toimunud erinevatel aegadel,” teatas ta.

Firmade nimekirja esiotsas figureerib ka mitu koristusfirmat. Ühe neist, SOL Eesti OÜ personaliosakonna juht Signe Ronimois ütles, et kõigi töötajatega on neil sõlmitud tähtajatu tööleping. „Eelmisel aastal võtsime palgatoetusega tööle 51 töötajat, kellest täna on meil tööl 34 inimest,” ütles ta.

Töötukassa on toetuse tagasi nõudnud 60 korral

•• Palgatoetuste tagasinõudmise algatas töötukassa mullu 60 korral, kusjuures mitme firmaga tuli tegemist teha korduvalt. Need firmad olid töötukassa poolt toetuse saamiseks esitatud nõudeid rikkunud ja pidid toetuse tagasi maksma.

•• Töötukassa pressiesindaja selgitas, et kui tekib kahtlus, uurivad nad firmasid väga põhjalikult ja alustavad siis menetlust. Niisama nad aga nende töötajate käekäiku ei jälgi, kellega lepingud on sõlmitud.

•• Kuigi töötukassa on sätestanud tingimused, millisel juhul tuleb toetus tagasi maksta, on võimalik neile läbi sõrmede vaadata. Näiteks: kuigi on seatud nõue, et tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks, saab tööandja soovi korral sõlmida ka tähtajatu lepingu. Ja kuigi sel puhul peaks tööandja justkui toetusraha tagasi maksma, kui ta laseb töötaja lahti enne ühe aasta möödumist, on erandiks töölepinguseaduse § 88, mis laseb tööandjal ise otsustada lahtilaskmise üle – nii et kui tööandja vallandab selle paragrahvi alusel, siis ei pea ta raha riigile tagasi maksma.

•• Teine suurem toetuse liik, mida töötukassa maksab, on tööpraktika toetus. Praktika eest saab tööandja iga päeva kohta 13,84 eurot, töötaja ise aga vaid 3,84 eurot (ehk 60 krooni) ja sõidukompensatsiooni. Selle toetuse mõte peaks olema, et inimene õpetatakse tööd tehes välja ja tal on hiljem võimalik endale samal alal töökoht leida. Tööpraktikal osales mullu 3152 inimest ja koos sõidutoetusega läks see töötukassale maksma üle 1,8 miljoni euro. Töötukassa andmetel said umbes pooled osalenutest samasse firmasse ka tööle.

Palgatoetus

Suuremad toetuse saajad:

•• Kadrioru Park – 155 lepingut
•• Aktsiaselts OG Elektra – 71 lepingut
•• SOL Eesti OÜ – 63 lepingut
•• OÜ Merinvest – 49 lepingut
•• FN Grupp OÜ – 44 lepingut
•• Pakendihai OÜ – 39 lepingut
•• AS ISS Eesti – 34 lepingut
•• Tallinna Kalmistud – 33 lepingut
•• Printex AN OÜ – 29 lepingut
•• AS Järle – 28 lepingut

Üksikasjad

Avaldatud: 02 märts 2011

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ütles Tarbija24-le antud kommentaaris, et ministeerium on põhimõtteliselt valmis kaaluma teise pensionisamba sissemaksete süsteemi muutmist isikupõhiseks.

«Esiteks peab rõhutama, et vanemahüvitise saamise ajal maksab riik teise samba sissemakseid ühepoolselt. See on erand, sest reeglina teeb riik teise samba sissemakseid sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult ja koos töötaja panusega,» selgitas Tõniste. Kui lapsevanem on lapsehoolduspuhkusel, maksab riik teise pensionisambasse ühe protsendi vanemahüvitisest.

Kindlustuspoliitika osakonna juhataja lisas, et kõrgendatud sissemaksete periood neile, kes esitasid eelmisel aastal sissemaksete jätkamise avalduse, on välja töötatud elusündmuste suhtes neutraalselt.

«Sel perioodil ei võeta arvesse inimese erinevaid elusündmusi, näiteks lapse sündi, töötust või töö leidmist, välismaale elama minemist, palgatõusu või langust, aga ka inimese surma. Süsteem on selles suhtes ehitatud üles lihtsal põhimõttel – teatud aastatel on sissemaksed külmutatud või madalamad ja teatud aastatel kõrgemad. Kusjuures teise sambasse minev summa sõltub vastaval perioodil saadavast töötasust,» ütles Tõniste.

«Põhimõtteliselt on ministeerium valmis kaaluma muudatusi ja ka isikupõhist lähenemist,» möönis ta lõpetuseks.

Eger Ninn