Artiklid

Kui keset aastat töölt lahkuv inimene on kasutanud ära kogu kalendriaasta puhkuse ning lõpparve on väiksem kui puhkusetasu tasaarvestus, saab tööandja esitada töötaja vastu nõude töövaidluskomisjonile või kohtusse.

Küsimus: Kalendriaastapõhisele puhkusearvestusele üleminek on tinginud selle, et kui töötaja kasutab kogu kalendriaasta puhkuse ära enne aasta lõppemist ning läheb siis ootamatult töölt ära kas siis omal algatusel või tööandja algatusel, ei ole tööandjal kuskilt oma rahasid kinni pidada.
Kuidas peaks tööandja sellisel juhul käituma, mida tegema ning milliseid õiguslikke regulatsioone peab sellisel puhul arvestama (nt täitemenetluse seadustiku §132 jne)?

Vastus: Juhul, kui töötaja lahkub aasta keskel töölt ning on ära puhanud väljatöötamata puhkuse, võib tööandja selle töötajale makstavast töötasust TLS § 78 lg 3 alusel kinni pidada. Sel juhul tuleb tõepoolest arvestada täitemenetluse seadustikus sätestatud piirangutega. Meie hinnangul ei rakendu need piirangud juhul, kui kinnipidamine toimub muude töötajale makstavate hüvitiste või summade arvel, mis ei moodusta töötasu.

Kui lõpparve ei ole piisavalt suur, et kogu tööandjal saada olevat hüvitist kasutatud, kuid väljatöötamata puhkuse eest tasaarvestada, on tööandjal võimalik esitada nõue töötaja vastu töövaidluskomisjonile või kohtusse. Nõude esitamise vormiks on vastavalt avaldus või hagiavaldus.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Lemmi Kann

Agne Narusk

Parim kirjatüüp arvutiekraanilt lugemiseks ja sinna tippimiseks on Verdana ning parim kirjasuurus 10–12 punkti, edastasid Vision Ergonomics Research Laboratory uurijad juba aasta eest. Uuringu (mille rahastajaks oli Microsoft) autorid väitsid, et õiget fonti kasutades saab vältida ebameeldivaid vaevusi, mis kaasnevad arvuti vaatamise sündroomiga (CSV-sündroom ehk Computer Vision Syndrome). Techeye.net andmetel on Verdana disaininud Matthew Carter. Kuid Verdanast ja Carterist vähem on räägitud sellest, kas nimetatud CSV-d ehk eesti keeles AVS-sündroomi on või-malik ka muul moel vältida.

Peamised AVS-i tunnused on väsimus, kipitavad, kuivad ja punased silmad, pea-, õla- ning kaelavalu, valu silmades ja nende ümber, valgustundlikkus, udune ja ebaselge nägemine, kirjeldab www.ksa.ee.

AVS-i põhjustab see, et silmad ja aju reageerivad trükitud tähtedele-sümbolitele teisiti kui arvutiekraanilt loetule. Silmadel on seetõttu raske fookust säilitada, silmalihaste pingutamine põhjustab nende väsimist.

Esmalt likvideeri terav kõrvaline valgus, soovitavad asjatundjad. Näiteks aknast sisse paistev päike ja eredad valgustid siseruumis ei sobi arvutitööga kokku. Vähenda läikimist (seinad, ekraan), säti arvutiekraani heledust ja kontrastsust. Viimane on mõttekas sättida võrdlemisi suureks, et taust ja sümbolid selgelt eristuksid. Pilguta silmi sagedasti, vaata aknast välja. Ja vaheta Times New Roman Verdana vastu välja.

Helve Toomla, jurist

•• Olen ettevõttes töötanud üle kolme aasta, juunis jään rasedus- ja sünnituspuhkusele. Palun täpsustage minu õigusi ja kohustusi kahel alljärgneval juhul: 1) kasutan väljateenitud puhkuse ära enne dekreeti jäämist; 2) ei kasuta puhkust ära. Mis mind tööle naastes ees ootaks: kas mul on pärast 1,5-aastast lapsehoolduspuhkust õigus korralisele puhkusele või mitte ja kas see sõltub ikka sellest, kuidas enne dekreeti oma asjad korraldan?

Erinevus võib tulla eelkõige puhkusetasus, kuna keskmise päevatasu arvutamise viis võib olla erinev – enne rasedus- ja sünnituspuhkust lähtutakse viimase kuue kalendrikuu töötasust, vahetult pärast lapsehoolduspuhkust aga töölepingus kokkulepitud palgast, mis võib olla ka indekseeritud alampalkade suhtega. Küsija saab ise arvutada, kui suurt puhkusetasu ta ühel või teisel juhul saaks. See arvutatakse valitsuse 11. juuni 2009 määrusega nr 91 kehtestatud „Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra” järgi.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg arvatakse puhkuseõigust andva aja hulka, lapsehoolduspuhkust aga mitte. Samas ei lähe lapsehoolduspuhkuse aeg aegumise aja hulka, st pärast seda saab kasutada puhkust, mis on välja teenitud enne lapsehoolduspuhkust.

Küsimusele, kas pärast lapsehoolduspuhkust on õigus korralisele puhkusele, on raske vastata, kuna see sõltub mitmest asjaolust – kas ja kui palju on puhkust välja teenitud, kas ja kui palju on tööandja nõus puhkust avansina andma. Töölepinguseaduse kohaselt on naisel õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust. Seega on valida kolme võimaluse vahel ja küsijal tuleb otsustada, kas ta soovib puhata enne lapse sündi või pärast seda.

22. veebruari rubriigis läks lühendamise käigus kaduma vastuse õige mõte. Vabandan lugejate ja Helve Toomla ees ning avaldame küsimuse ja vastuse tervikteksti siinkohal uuesti. Agne Narusk

•• Soovin valmis kirjutada ja ära kaitsta rahvusvahelise instituudi poolt korraldatava koolituse lõputöö. Olen nelja-aastase koolituse, mida viiakse läbi ka Eestis, läbi teinud juba aastaid tagasi, kuid toona jäi litsentsi saamiseks vajalik lõputöö isiklikel põhjustel tegemata. Praegu töötan täistööajaga mittetulundusühingus. Kas ja millistel tingimustel on mul võimalik õppepuhkust saada?

Õppepuhkust antakse täiskasvanute koolituse seaduse alusel taseme-, tööalases ning vabahariduslikus koolituses osalejale. Küsija puhul võib kõne alla tulla tööalane koolitus, kui on tegemist kutse-, ameti- ja/või eri-alaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise ning täiendamisega või ümberõppimisega. Kõiki asjaolusid täpselt teadmata ei julge ma öelda, et küsijal on lausa õigus nõuda tööalaseks koolituseks mõeldud õppepuhkust. Kui aga tööandjast mittetulundusühing leiab, et tema töötaja omandatav litsents on ühingule kasulik ja vajalik, siis võidakse ka omavahel õppepuhkuses kokku leppida, nii nagu tööalaseks koolituseks on ette nähtud – kuni 30 kalendripäeva kalendriaastas, sellest 20 päeva keskmise töötasu säilitamisega. Alati on võimalik taotleda palgata puhkust. Täiskasvanuharidusega tegeleb haridus- ja teadusministeerium (www.hm.ee), sealsete spetsialistidega tasub nõu pidada.

Agne Narusk

Summade suurus on jäänud valdavalt samaks või ümardatud ülespoole.

Eurotsooni minek muutis kõikide summade vääringut ka kehtivates seadustes ning määrustes, sealhulgas töölepinguseaduses (TLS) ja teistes tööõigus-aktides. Summade suurus on jäänud samaks või ümardunud töötajale soodsamaks.

Ümberarvestamist tehti – nagu muudelgi juhtudel – euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi (15,6466) alusel ning arvestades euro kasutusele võtmise seaduses sätestatud ümardamisreeglit. Et õigusaktides on mustvalgelt kirjas teised arvud ning kiires „tõlkes” kipuvad vead sisse lipsama, tasub töövõtjatel ja -andjatel alltoodud põhilised, igapäeva(töö)elu puudutavad eurosummad meelde jätta.

Alates jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 1,73 eurot (enne 27 krooni) ja alampalk 278,02 eurot (enne 4350 krooni). Vabariigi valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu täistööajaga töötajale maksta ei tohi, rõhutab tööinspektsioon. Emade-isade pangakontole, kel on õigust saada kolm kuni kuus päeva täiendavat lapsepuhkust, laekub riigilt 4,25 eurot päeva eest (miinus tulumaks, vt TLS § 135). Varem oli see riigieelarvest hüvitatav summa 66 krooni tööpäeva eest.

Välismaale komandeeringusse sõitja peab sel aastal saama päevaraha vähemalt 22,37 eurot. Maksuvaba on tööandjale kuni 32 eurot päevas. Majutuskulu hüvitis on maksuvaba kuni 77 eurot riigisisesel lähetusel ning välislähetusel kuni 128 eurot.

Töövaidluskomisjoni võib pöörduda rahalise nõudega kuni 10 000 eurot. Suurema nõude korral tuleb minna kohtusse.

Trahvid ja sunniraha

Kui tööandja jätab täitmata tööinspektori ettekirjutuse, võib teda oodata kuni 1300 eurot sunniraha. Töötervishoiu ja töö-ohutuse nõuete rikkumise eest võib sunniraha olla 2600 eurot, tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude selleteemaliste rikkumise eest 2000 eurot. Nii määrab töötervishoiu ja -ohutuse seadus.

Kui aga tööandja jätab täitmata talle seadusega pandud töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohustuse või esitab valeandmeid, on trahv 3200 eurot.

Füüsilisele isikule rikkumiste eest määratava rahatrahvi baas-osa on neljaeurone trahviühik senise 60 krooni asemel.

Uuri rohkem:

•• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
•• Töötajate usaldusisiku seadus
•• Töölepinguseadus
•• Karistusseadustik
•• Euro kasutusele võtmise seadus
•• www.riigiteataja.ee; www.rmp.ee; www.ti.ee

Küsimus:
Millisele TLS §-le viidata, kui ilmneb, et töötaja ei vasta talle esitatud nõuetele?
Antud juhul on tegemist olukorraga, kus tööandjale sai teatavaks, et turvatööötajale on määratud karistus kuriteo eest (Turvaseaduse §23lg1p2 kohaselt on keelatud sellisel juhul turvatöötajana töötamine).
TLS §88 lg 1 minu arust sobivat alust ei paku. Kuidas peaks Tööandja sõnastama TL ülesütlemise alust, kui seadus otseselt sellist sõnastust ei paku?

Vastus:
TLS § 88 lg 1 üldalus on see, et töötajast tuleneval mõjuval põhjusel ei ole võimalik töösuhet jätkata. Kuna alapunktides on näitlik, mitte ammendav loetelu, siis on võimalik töölepingut lõpetada ka viitega üldalusele, põhjendades töölepingu lõpetamist.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Lemmi Kann