Artiklid
- Üksikasjad
Aasta jooksul on Rapla maakonnas töötukassa kaudu tööpraktikat alustanud rohkem kui sada töötut. Lõviosa neist on selle teenuse kaudu ka endale töökoha leidnud.
Tööpraktika on tööturuteenus, mida pakub registreeritud töötutele Eesti Töötukassa koostöös tööandjatega. Eesti Töötukassa teenusejuhi Imbi Musta sõnul lähtutakse tööpraktika korraldamisel sellest, mis töötu töölesaamist soodustab või takistab.
„Kui inimene pole tööd leidnud, sest töölesaamine eeldab tööalaste oskuste või teadmiste täiendamist või praktilise töökogemuse omandamist, on tööandja juures kohapeal läbiviidav praktiline väljaõpe seUeks hea võimalus," sõnas Must.
Alates 2010. aasta jaanuarist kuni selle aasta veebruarini alustasid töötukassa Raplamaa osakonnas registreeritud töötud tööpraktikat 104 korral 56 tööandja juures. Sealjuures teenuses osalemise katkestas 16 inimest. Katkestamise põhjustest rääkides märkis Must, et sageli katkestatakse praktika seetõttu, et inimene saab tööle juba praktika kestel.
„Та võib juba enne praktika lõppu samasse ettevõttesse tööle rakenduda siis, kui tööandja leiab, et tema teadmised-oskused on juba piisavale tasemele jõudnud," lisas Must.
Kõrvuti katkestajatega jälgib töötukassa maksu- ja tolliameti andmeid kasutades ka seda, kui paljud tööprakti-kantidest rakenduvad tööle pärast praktika lõppemist. Töötukassa Raplamaa osakonna kaudu on ajavahemikul 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta märtsini kuu lõpetamisele järgneva kuu jooksul tööle rakendunud 89% praktikal osalenutest.
Tööpraktika suurt nihverdamisruumi ei jäta
Kuna tööandja tööprakti-kandile praktikal oldud aja eest töötasu ei maksa, võib üles kerkida küsimus, ega tööandjad töötuid nn odava tööjõu saamiseks ei kasuta. Musta sõnul ei ole seUine suhtumine kindlasti vastuvõetav, pealegi piiravad tööandjaid töötukassa esitatud nõudmised.
„Kui tööandja pöördub töötukassa poole, et inimest tööpraktika abil tööle võtta, siis jälgime, kas tööandjal on täidetud järgmised nõudmised: tööandjal peab olema vaba töökoht, kuhu töötu-kassal ei ole kohe pakkuda sobivaid kandidaate, aga on töötu(id), kes sobiksid sellele tööle pärast tööpraktika läbimist; töötul peab olema võimalik selle tööandja juures tänapäevasel ja konkurentsivõimelisel tasemel omandada töölesaamiseks vajalikke os-kusi-teadmisi; kui tööandja on varem tööpraktika teenust kasutanud, siis peab keskeltläbi olema vähemalt pool praktikantidest tema juures tööle asunud, välja arvatud juhul, kui praktikandid ei asunud tööle mõjuval põhjusel (nt tervise tõttu)," selgitas Must. Ka praktikandid on motiveeritud tööpraktikal osalema, kuna üldjuhul on neil võimalik pärast praktika edukat sooritamist saada ettevõttes töökoht.
„Kui tööandja hindab, et praktikant puudub põhjendamatult, siis tuleb tööandjal sellest töötukassat kohe teavitada.
Juhul, kui praktika käigus selgub, et inimene ei sobigi antud töökohale, saame tööpraktika lepingu lõpetada," ütles Must.
Lisaks külastatakse vajadusel tööpraktikaid korraldavaid tööandjaid ja selgitatakse, kas tööpraktika täidab oma eesmärki.
Timberston Ehitus OÜ on kasutanud tööpraktika teenust ligi kaks aastat ja ettevõtte juhatuse liikme Mart Tilga sõnul on seUe aja jooksul väljaõppel käinud neli inimest, kellest kolmega on praktika lõppedes sõlmitud ka tööleping.
„Kui panna kaalukausile ajakulu nõudva vajaliku töötaja otsimine kuulutuste kaudu ja tööpraktika, siis kaalukauss langeb tööpraktika kasuks," ütles Tilk.
Seda, et üks inimene neljast nende ettevõttele sobilikuks ei osutunud, ei pea ta negatiivseks näitajaks, kuna põhieesmärk on siiski see, et inimene leiaks talle sobiva töö ja tööandja sobiva töötaja.
* Tööpraktika kestab kuni neli kuud. Praktikant võib praktikal osaleda kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 16-17aastane praktikant tohib praktikal osaleda kuni 35 tundi nädalas.
* Praktikal osaletud päevade eest maksab töötukassa praktikandile kord kuus osavõtugraafiku alusel stipendiumi 3.84 eurot päevas.
* Praktikal osalemise ajal maksab töötukassa praktikandile kulude hüvitamiseks sõidutoetust juhul, kui praktikandi elukoha ja praktikakohaks oleva ettevõtte vahemaa on 500 meetrit või üle selle.
* Tööandja saab tööpraktika ajal juhendamistasu. Esimesel kuul on juhendamistasu 13.84 eurot, teisel kuul 10.38 eurot ning kolmandal ja neljandal kuul 6.92 eurot päeva eest.
* Nii tööandja kui ka praktikant peavad pidama osalus-graafikut, mille esitavad töötukassale iga kuu hiljemalt 5. kuupäevaks.
- Üksikasjad
Küsimus: Õppejõu tähtajaline tööleping lõppeb 02.04.2011. Inimene kandideeris avalikul konkursil ning osutus uuesti valituks samale ametikohale. Kas ma võin temaga sõlmida töölepingu lisa, millega pikendan lepingu tähtaega või pean lõpetama praegu kehtiva lepingu, maksma välja puhkusehüvituse ning sõlmima uue lepingu?
Vastus: Seadusest ei tulene nõuet, nagu peaks kehtiva lepingu lõpetama ja alles siis sõlmima uue, vaid kirjeldatud olukorras on põhjendatud töölepingu tähtaja pikendamine lepingu muudatusena ning puhkuse arvestuse jätkumine.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kas kõigile välismaal töötajatele peab tööandja maksma päevaraha?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni Pärnu töövaidluskomisjoni juhataja Ilona Küüts:
Antud küsimusele saab vastused TLS §§ 21 ja 40 ning Vabariigi Valitsuse poolt 25. juunil 2009 kehtestatud määrusest nr 110 töölähetuse päevaraha maksmise korra ja tingimuste kohta.
Päevaraha peab maksma üksnes välistöölähetuses oldud aja eest.
Mitte igasugune töötamine välisriigis, s.t. väljaspool Eesti Vabariiki, ei ole töölähetus.
Töölähetuse mõiste saab tuletada TLS § 21 lg 1, selle alusel on töölähetus töötaja lähetamine tööandja poolt tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Seega kui töötaja (näiteks rahvusvaheliste vedude autojuhi) töölepingus on töötamise kohaks kokku lepitud Euroopa Liit, ei ole ta õigustatud päevaraha saama sõitude eest Euroopa Liidu maades (sealhulgas Soomes, Rootsis, Leedus, Lätis), kuna ta ei tööta väljaspool töölepinguga kokkulepitud tööpiirkonda. Samas tuleb päevaraha maksta siis, kui sõit viib läbi muude riikide (näiteks Venemaa jt mitte Euroopa Liidu maade). Samamoodi ei näe seadus päevaraha maksmist ette ehitustöölistele Soomes ja Rootsis, kui nende tööpiirkonnaks on töölepingus kokku lepitud need riigid.
- Üksikasjad
Sama rikkumise eest ei saa töötajat üheaegselt hoiatada ja töölepingut lõpetada, kuna hoiatuse mõte on anda töötajale võimalus oma käitumist muuta, selgitab advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Küsimus: Tahaksime lõpetada töötajaga töölepingu, kuna töötaja on viibinud töökohal joobes olekus ja ilmselt on teinud seda ka varem. Töötaja oli nõus kirjutama seletuskirja. Praeguse seisuga ei ole veel teada, kas tööandja tegi ka hoiatuse. Kui hoiatust ei ole tehtud, kas siis seletuskirja saab panna hoiatuse aluseks või tuleks ikka kirjalikult vormistada hoiatus? Kas see on võimalik, et töötajat on teavitatud, et seda ei tohi olla ja töötaja on nõus olnud ning on siis kirjutanud ka seletuskirja ja seda võetakse hoiatusena?
Tahaksime töötajaga töölepingu lõpetada, 15 klp etteteatamisega (teate andmisega), seoses töökohal joobes oleku viibimisega. Töötaja on tööl olnud alla ühe aasta.
Kas töölepingu lisana lõpetamise aluseks võib olla nii: §88 lg 1 Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel või oleks vaja seda paragrahvi täpsustada?
Vastus: Hoiatamise mõte on see, et töötajal on võimalik peale hoiatust oma käitumist muuta ning sel korral tema töösuhet ei lõpetada. Seega ei saa sama rikkumise eest ühtaegu nii hoiatada kui ka töölepingut üles öelda.
Kuigi töötaja hoiatamisele ei ole vorminõuded ettenähtud, on selguse mõttes soovitav hoiatada kirjalikult. Kui töötaja on ka varasemalt viibinud tööl joobes ning talle on peale seda tehtud suuline hoiatus, siis uuesti tööl joobes viibimise puhul on tegemist juba töölepingu rikkumisega vaatamata tööandja hoiatusele. Sel juhul peab vaidluse korral tööandja suulist hoiatamist tõendama. Tõendiks võivad olla tunnistajate ütlused, aga ka töötaja enda kinnitus selle kohta, et teda on varasemalt hoiatatud.
Kui töötajat on varasemalt hoiatatud töölepingu rikkumise eest ning ta on uuesti töölepingut rikkunud, siis on tegemist TLS § 88 lg 1 p-s 3 nimetatud töölepingu ülesütlemise alusega.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab õppepuhkusel viibimist ja selle eest saadavat töötasu.
Küsimus
Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt makstakse töötajale ja avalikule teenistujale tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Saan seaduse mõttest aru, et minu keskmine töötasu peaks õppepuhkusel olemise ajal säilima.
Ometi sain ma reaalsuses viit õppepuhkuse päeva kasutades kahe tööpäeva võrra vähem tasu, kui oleksin saanud tööl olles. Ettevõtte raamatupidaja põhjendas seda puhkusetasu arvutamise korraga. Haiguslehel ma olnud ei ole, seega ei tohiks ka minu keskmine töötasu isegi juhul, kui võtta arvesse kuue viimase kuu keskmist töötasu, kuidagi väiksemaks muutuda. Samas ei ole kehtivas seaduses viidet arvutamise korra kohta, küll aga oli sellekohane viide eelmises redaktsioonis. Kuidas on õige?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal
Selgitan, et «keskmine töötasu» puhkuse ajal ei saa säilida. See arvestatakse välja iga kord lähtuvalt eelnenud kuue kuu jooksul välja teenitud töötasude järgi. Kuna õppepuhkust antakse kalendripäevades, tuleb töötajale maksta ka keskmist töötasu kalendripäeva põhiselt.
Keskmise töötasu arvutamist puhkusetasu ja ka õppepuhkuse tasu maksmisel reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord» (https://www.riigiteataja.ee/akt/13191217).
Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse viimasel kuuel kuul töötasuna teenitud summad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Päevade arvu vähendatakse aja võrra, mil töötajale ei arvestatud töötasu, näiteks puhkusel ja haiguslehel viibimise aeg.
Juhin tähelepanu, et töölepingu seaduse järgi ei arvata rahvuspüha ja riigipühi üksnes põhipuhkuse arvestamise aluseks olevate kalendripäevade hulka. Õppepuhkuse tasu arvutamisel jäävad aga nii rahvuspüha kui ka riigipühad arvestuse aluseks oleva eelneva kuue kuu ja ka puhkuse kalendripäevade hulka. Seega erineb õppepuhkuse keskmise kalendripäeva töötasu ka põhipuhkuse kalendripäevatasust.
Toimetas: Tarbija24
Lehekülg 1244 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee