Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Elan ja töötan maal, järgmise nädala kolmapäevaks on mul linnas kinni pandud aeg notari juurde üheks kinnisvaratehinguks. Notar puhkepäevadel vastu ei võta ja tehinguga on kiire. Kui läksin tööandjaga linna, notarile minekust rääkima, ütles ta, et võta puhkuse arvelt vaba päev ja käi ära. Kas nii peabki või on mul ka mingi muu, parem võimalus?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Puhkuse arvelt vaba päeva küsimine või tasustamata (palgata) puhkuse päevas kokku leppimine on töölepingu poolte omavahelise kokkuleppe küsimus.
Töölepingu seadus (TLS) annab aga töötajale siinkohal veel ühe võimaluse. Nimelt, TLS § 42 tulenevalt on töötajal õigus nõuda vaba aega seaduses (TLS § 38) ettenähtud tingimustel. TLS § 38 kohaselt peab aga tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
Ehk siis lahtiseletatult, ülalnimetatud seaduse kahe sätte koosmõjust tuleneb, et töötajal on õigus teatud, tema isikuga seonduvatel või mõnedel muudel olulistel juhtudel, töölt ära küsides tööajast korda ajada teatud olulised isiklikud asjad ning tööandja maksab sellise töölt puudutud aja eest veel keskmist töötasu.
Millistel juhtudel võiks töötaja nimetatud paragrahvide alusel töölt ära küsida? Seadus sellele otsest vastust ei anna ning vastav kohtupraktika veel puudub. Oluline on, et töötaja poolt töölt ära käimiseks küsitud põhjus oleks mõistlik, niisamuti kui selleks käiguks planeeritud aeg. TLS eelnõu seletuskirjas tuuakse näitena järgmised põhjused: töötaja käib tööajast notariaalset tehingut sõlmimas, arsti vastuvõtul, lähedase matusel vms. Oluline on, et töötaja ei kuritarvitaks taolist seadusega tagatud võimalust ning et tööandja leiaks võimaluse töötaja põhjendatud soovile vastu tulla, ehk et töölepingu pooled käituksid teineteise suhtes mõistlikult.
Lisaks taolistele põhjendatud töölt ära küsimistele esinevad tegelikkuses ka olukorrad, kus töötaja, temast endast sõltumatutel põhjustel (veeavarii kodus, vigastatud perekonnaliikme arsti juurde toimetamine, võtme murdumisel lukuabi ootamine jms), on sunnitud töölt lühiajaliselt ära jääma. Ka nendel juhtudel, peaksid töölepingu pooled tuginema ülalnimetatud TLS paragrahvidele, ehk siis sellise sunnitud töölt puudumise aja eest tuleks tööandjal maksta töötajale keskmist töötasu, milline on arvutatud vastava Vabariigi Valitsuse määrusega (RT I 2009, 31, 193) kehtestatud korras.
Seega on töötajal notari juurde minekuks ka selline võimalus, kus töötaja avaldab oma põhjendatud soovi tööandjale, kes seda mõistlikult arvestades lubab töötajal vajalikul ajal töölt ära käia ning maksab talle selle ära oldud aja eest keskmist töötasu. Hilisemate arusaamatuste vältimiseks on soovitatav taoline kokkulepe sõlmida kirjalikult, ehk siis vastava põhjendatud kirjaliku avalduse esitamisega töötaja poolt ning selle viseerimisega tööandja poolt. Tööandja seisukohast vaadatuna oleks mõistlik, kui taolised (TLS §-dest 38 ja 42 tulenevad) olukorrad oleks lahti kirjutatud ettevõtte töökorralduse reeglites (endistes töösisekorra eeskirjades).
- Üksikasjad
Kogumispensionide seaduse §-i 6 kohaselt laieneb kohustusliku kogumispensioni süsteem ainult Eesti residentidele.
Esineb aga juhtumeid, kus mingil põhjusel mõned Eestis töötavad mitteresidendid liituvad kohustuslike pensionifondidega, ja pensionikeskuse kodulehele www.pensionikeskus.ee ilmuvad andmed selle kohta, et nad on kogumispensioni kohustatud isikud.
Maksuhaldur juhib tööandjate tähelepanu sellele, et vaatamata liitumisele pensionifondiga, ei kuulu maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 deklareeritav mitteresidendi töötasu maksustamisele kohustusliku kogumispensioni maksega.
Tuletame meelde, et residendi mõiste on sätestatud tulumaksuseaduse §-s 6 ning alates aastast 2011 on füüsiline isik kohustatud teavitama maksuhaldurit residentsuse tekkimisest või muutumisest (tulumaksuseaduse § 6 lg 6) rahandusministri kehtestatud vormil.
Maksuarvestuse õigsuse huvides soovitame tööandjatele informeerida sellest oma mitteresidendist töötajaid.
- Üksikasjad
Tööandja pankrot on ainuke põhjus, mis lubab lapsehoolduspuhkusel viibijat koondada, ning oma töökohta pole võimalik tagasi saada ka siis, kui uus omanik ettevõtte üle võtab.
Küsimus: Ettevõte läks pankrotti, hetkel toimib veel nn pankrotipesa. Pearaamatupidajaga, kes on lapsehoolduspuhkusel, lõpetati tööleping TLS § 89 lg 2 p 2 alusel. Samas võeti enne pearaamatupidaja lapsehoolduspuhkusele jäämist tööle raamatupidaja, kes hakkas täitma ka pearaamatupidaja kohustusi. Töölepingud lõpetati kõigi töötajatega, väljaarvatud 6 töötajat, kes jäeti tööle kuni pankrotiprotsessi lõppemiseni, st inimesed, kes vajalikud ettevõtte asjaajamisteks, kuni ettevõte müüdud. Sealhulgas jäeti tööle hiljem tööle võetud raamatupidaja, kes täitis ka pearaamatupidaja kohuseid.
Küsimused järgmised: Kas pearaamatupidajaga töölepingu lõpetamine oli õigustatud? Kui nüüd ettevõte müüakse ära, st koos olemasolevate töölepingutega, siis raamatupidaja, kes tööle jäeti säilitab oma töökoha, ning pearaamatupidaja, kelle töö sisuliselt üle võeti, ei saa midagi teha, et kohta tagasi saada?
Vastus: Kui muudel juhtudel ei või lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat koondada, siis TLS § 93 lg 1 kohaselt on see tööandja pankroti korral lubatud. Ka ei kehti TLS § 89 lg 5 kohaselt tööandja pankroti korral alla 3aastast last kasvatava töötaja tavapärane eelisõigus tööle jäämiseks koondamise korral. Seega oli pearaamatupidaja töölepingu lõpetamine koondamise tõttu lubatud.
Kuna pankrotimenetluse lõppemiseni jäetakse töötajaid tööle just eesmärgiga, et nad oleksid abiks nimetatud protsessis, ei oleks ju ka praktiliselt võimalik eelistada lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat, kes tööülesandeid ei täida ega korralda reaalselt küsimusi pankrotimenetluse ajal.
Kehtiva TLS § 112 lg 4 kohaselt ei kehti ettevõtte üleminekul töölepingute ülemineku regulatsioon tööandja pankroti väljakuulutamisel.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab varem välja võtmata jäänud puhkusepäevade kasutamist.
Küsimus
Asusin tööle 15.03.2010 ja praeguse seisuga olen ära kasutanud 14 puhkusepäeva. Nüüd peame tegema selle aasta puhkuseplaani (28 puhkusepäeva). Kas aastast 2010 kasutamata puhkusepäevi enam kasutada ei saa? Tööandja väitel on mul kõik eelmise aasta puhkusepäevad ära kasutatud, kuigi minu arvutuste kohaselt see nii ei ole.
Vastab tööinspektor-jurist Ann Tiitson
Töölepingu seaduse kohaselt aegub põhipuhkuse nõue aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
2010 aasta eest oli teil õigus saada puhkust perioodi 15 märts – 31 detsember eest, see on kümme kuud. Kuna iga kuu annab 2,33 puhkusepäeva, siis 2010 aasta puhkus oli teil 23 päeva.
Nii on teil eelmisest aastast saamata 9 päeva puhkust ja need puhkusepäevad aeguvad järgmise aasta alguses.
Toimetas: Tarbija24
- Üksikasjad
Äripäev sedastab, et praegune haiguslehe kord soosib haigena töötamist. Meie eilne küsitlus näitas, et tervelt kolm neljandikku meist käib haigena tööl, olles sellega ohtlikud, lausa kahjulikud nii endile, oma kolleegidele, tööandjaile ja lõppkokkuvõttes ka riigile.
Äripäeva arvates vajame üldrahvalikku kokkulepet: kes haige, see tööle ei tule!
Äripäeva arvates vajab see probleem kiiremas korras lahtirääkimist. Me vajame nii-öelda ühiskondlikku kokkulepet, suusõnalist, lihtsat ja üldaktsepteeritavat - kes haige, see tööle ei roni! Et kõik inimesed saaksid üheselt aru - kes haigena tööle läheb, on endale ja ka teistele ohtlik.
Äripäeva arvates on haigena tööl käimine mitmeti halb. Esiteks, kannatab inimene ise. Haigus kurnab organismi ning milleks sedasama haigusega võitlevat organismi veel tööl käimisega piinata? Nii võibki juhtuda, et esimesel päeval kerge külmetusena näiv haigus "kasvab" kopsupõletikuks, toob endaga rängad tüsistused, võib viia südamehaigusteni või koguni töövõime kadumiseni.
Teiseks, kannatavad kolleegid. Kellele meist meeldiks nuuskavad ja köhivad palavikulised kolleegid? Pole just eriti esteetiline vaatepilt. Kui liita siia juurde veel nakkusoht, saame üsna eemaletõukava tulemuse. Lisaks teavad terved kolleegid, et peavad kohe-kohe taas rohkem tööd tegema hakkama - järgneb ju haigestumiste laine.
Kolmandaks, kannatab tööandja. Jah, uue haiguspuhangu esimestel päevadel saab töö küll tehtud. Kuid hiljem, kui enamik kolleegidestki haiged, peab tööandja kogu töö juba üsna väikese tööjõu hulgaga ära tegema.
Neljandaks, kannatab riik. Kõik haigused maksavad midagi. Kui kerge (ja üsna odav) nohu kasvab millekski kangemaks, kasvavad ka riigi ravikulud. Südamehaiguse puhul juba kardinaalselt. Haigestunu surma puhul peab riik aga korstnasse kirjutama kõik tema peale tehtud haridus- jm investeeringud ning suu ka võimalikest tuludest puhtaks pühkima. Puhas kahjum.
Miks siis inimesed ikkagi käivad haigena tööl? Kindlasti, vähemalt suurem osa käib haigena tööl raha pärast. Kui ikka esimese kolme haigusepäeva eest ei saa inimene mingitki hüvitist, tähendab see ju juba järgmisel palgapäeval 10-15% väiksemat sissetulekut. Enamik haigustest on ju lühiajalised, üks-kaks-kolm päeva, ja korras. Äripäevaski töötab inimesi, kes pole pealt 20aastase tööstaaži juures päevagi haiguslehel olnud. Seepärast tundub usinale maksumaksjale haigeks jäädes üsna ebaõiglane, et need esimesed päevad n-ö tühja jooksevad. Justkui topeltkaristus. Kusjuures, tihti pole inimene ise oma haiguses, eriti hooajalises nakkushaiguses, peaaegu üldse süüdi. Inimene pole süüdi, et ta on inimene, nõrk ja vastuvõtlik.
Seepärast võiks Äripäeva arvates selle haigushüvitiste süsteemi peagi ka üle vaadata. Kuid kiirustamata ja ilma liigse populismita. Kainelt arvestades. Kas see süsteem tagab oma praegusel kujul Eesti rahva püsimajäämise? Või tuleks siiski ka esimesi haiguspäevi kuidagi kompenseerima hakata? Või võiks igal inimesel olla õigus paarile-kolmele tasustatud haiguspäevale aastas?
Lihtne retsept. Seniks aga, on üks asi, mille saab riik küll kiiremas korras ära teha - vabastagem töötajate tervise eest hoolitsemine erisoodustusmaksust!
Äripäeva arvates ei ole normaalne, et töötajatele näiteks 10eurose spordiklubi pääsme ostmisel peab tööandja veel umbes 7 euro eest riigimakse maksma.
Allikas: Äripäev
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4945/arv_juhtkiri
Lehekülg 1254 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee