Artiklid
- Üksikasjad
Töösuhte lõppemisel on nii tööandja kui ka töötaja huvitatud, milliseid hüvitisi tuleb lisaks lõpparvele (saamata jäänud töötasu, väljavõtmata puhkuse kompensatsioon) töötajale tasuda. Millised need, on, kirjutab advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat Alo Noormets.
Olenevalt töölepingu lõppemise alusest on töölepingu seadusega (TLS) ette nähtud järgmised hüvitised:
1. töölepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel (TLS § 79) ei näe seadus tööandjale ette töötajale hüvitise maksmise kohustust – kõikvõimalikud hüvitised lepitakse vajaduse korral kokku töölepingu lõpetamise kokkuleppes;
2. töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja algatusel töötajast tuleneval põhjusel (n-ö töötaja poolt töökohustuse oluline rikkumine, TLS-i § 88 lõike 1 punktid 3–8) ei pea tööandja maksma töötajale hüvitist ning viimasel puudub õigus seda saada ka riigilt, v.a juhul, kui tööleping on üles öeldud töötaja töövõime vähenemise tõttu (TLS-i § 88 lõike 1 punktid 1 ja 2), mille korral on töötajal õigus saada riigilt töötuskindlustushüvitist;
3. töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja algatusel tööandjast tuleneval põhjusel (n-ö koondamine, TLS-i § 89 lõige 1) peab tööandja maksma töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, samuti saab töötaja riigilt töötuskindlustushüvitist; juhul kui töötaja on tööandja juures töötanud üle viie aasta, maksab riik tööandja avalduse alusel töötajale ka eraldi koondamishüvitist;
4. töölepingu erakorralisel ülesütlemisel töötaja algatusel peab tööandja maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid seda üksnes juhul, kui töötaja ütles töölepingu üles tööandjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu (TLS-i § 91 lõige 2), mille korral on töötajal õigus saada ka riigilt töötuskindlustushüvitist;
5. kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem aega, kui seaduses on ette nähtud (TLS-i § 97 lõige 2), on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
Alo Noormets
advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat
- Üksikasjad
Puhkusegraafikutel peab tempel all olema märtsi lõpuks ja seega läheneb aeg suviste plaanide tegemiseks. Puhkuse planeerimisel tasub aga mõelda sellele, et olenevalt kuust võivad puhkuserahade summad oluliselt erineda.
Vahe tavapärase sissetulekuga võib mõnes kuus olla kümneid eurosid nii üles- kui allapoole, sõltuvalt kuu pikkusest ja sellest, kas puhkuse aega jääb riiklikke pühi. Seda seepärast, et puhkuseraha makstakse päevatasuna, igakuist palka aga ikka samas suuruses, olenemata sellest, kui palju on kuus päevi. Riiklikud pühad mõjutavad puhkuseraha suurust seepärast, et neid puhkuse- ega tööpäevadeks ei loeta, seega ei maksta nende pealt ka tasu.
Parim kuu on märts
Mida enam kalendripäevi on kuus, seda soodsam on puhata. Seda ennekõike seepärast, et võttes kogu puhkuse ühes kalendrikuus välja, mõjutab sissetulekut see, kas selles kuus jääb lisaks puhkusele järgi ka mõni tööpäev. Nii on kuu sissetulek tänavu kõige väiksem, puhates veebruaris ja kõige suurem märtsikuistel puhkajatel.
Kui võimalik, siis on soovitatav puhata kord aastas ja mitte jupitada. Kuigi töö- ja puhkusepäevade arvestus ei too alati kaasa väiksemat tasu, on turvalisem pangaarvel näha harjumuspärast sissetulekut. Ka seadus käsib vähemalt kaks nädalat korraga välja võtta.
Haigus viib osa rahast
Paljusid üllatab ka see, et puhkuseraha suurust arvestatakse mitte inimese tänaselt sissetulekult, vaid arvestusele eelneva kuue viimase kuu palgalt. Nii ei mõjuta uuest aastast saadud palgatõus puhkuseraha suurust, kui otsustate puhata nüüd, talvel. Kui aga kannatate suveni, on puhkuseraha arvestuse aluseks juba sellel aastal töötatud kuud ning puhkusetasu suurus tuleb samaväärne uue palganumbriga.
Samal moel mõjutavad puhkusetasu suurust haiguslehel või puhkusel viibimine viimase kuue kuu jooksul. Nii kujuneb puhkusetasu päevaraha kuue kuu töötasu jagatisena antud perioodil töötatud päevade arvuga, milles pole arvestatud pühasid, haigus- ja puhkepäevasid. Puhkusetasu väljaarvutamiseks tuleb päevatasu korrutada puhkusepäevade arvuga.
Enam infot puhkuse planeerimise kohta leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee või raamatupidamis- ja maksuinfo portaalist www.rmp.ee.
Piret Suitsu
- Üksikasjad
Agne Narusk
Oma tööraamatu saab nüüd sotsiaalkindlustusametisse hoiule anda, piirkondlikku pensioni-ameti klienditeenindusse võib selle tuua nii tööraamatu omanik kui ka tööandja.
Töölepinguseaduse paragrahv 134 kohaselt ei ole tööandjal enam kohustust tööraamatuid pidada. Raamatut, mis praegu on tööandjate käes, hoitakse seal seni, kuni selle omanik töölt lahkub.
Kui töötaja või teenistuja pole aasta jooksul pärast töö- või teenistussuhte lõppemist tööraamatule järele tulnud, võib tööandja selle sotsiaalkindlustusametisse hoiule anda.
Tööraamatut ära visata ei tasu kohe kindlasti: selle andmeid on vaja nii enne 1999. aastat omandatud pensioniõigusliku staaži kui ka erijuhtudel hiljem töötatud perioodide kindlaks tegemiseks veel paljude aastate pärast.
Tööraamatu võib hoiule anda, aga ei pea. Hoiule ei võeta tööraamatuid, mille alusel on vanaduspension juba määratud.
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab hooletuse tõttu tekkinud kahju ja seda, kas tööandja võib seetõttu inimese palgast teatud summa maha võtta.
Küsimus
Kas tööandja võib töötaja hooletuse tõttu tekkinud vea töötasust kinni pidada? Töötaja sisestas valesti ostudokumendi programmi, kuid sellega rahalist kahju tööandjale ei tekkinud. Tööandja parandas ise vea programmis ära, kulutades selleks enda tööaega. Kuidas ja mis alustel võib tööandja töötaja töötasust vea parandamise kinni pidada? Kas töötaja võib teha avalduse, kus annab oma nõusoleku teha tööandjal tasaarveldus ehk palgast summa kinni pidada. Millise summa võib tööandja kinni pidada?
Vastab tööinspektsiooni jurist Sirje Aava
Selgitan, et tulenevalt seadusest ei ole töötasust kinnipidamise teostamine ilma töötaja nõusolekuta lubatud, seda näiteks kahju hüvitamise nõude korral või töötajale ilma õigusliku aluseta ülekantud summade tagasinõudmisel.
Töötajapoolne nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Siinjuures on oluline rõhutada, et töötaja nõusolek tasaarvelduseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi ning kehtiv on vaid nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist.
Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal võimalus esitada töötaja vastu nõue töövaidlusorgani kaudu.
Sellise regulatsiooniga välistatakse võimalus leppida tasaarvestamises kokku juba töölepingu sõlmimisel. Põhjuseks on tagada töötaja kaitse kokkulepete eest, mille suhtes tal puudub mõistlik võimalus asjaolusid ette näha. Samuti toetab vastav regulatsioon töötaja töötasu puutumatuse põhimõtet.
Tööandjal on lubatud ilma töötaja nõusolekuta töötasust kinni pidada vaid tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ning seda vaid töölepingu lõppemisel ning töötajale tehtud ettemakse, mille puhul on töötajal tagasimaksmise kohustus. Ilma töötaja nõusolekuta on tööandjal lubatud töötasust kinnipidamisi teostada ka muudel seadustes ettenähtud juhtudel, näiteks elatisnõude korral.
Tööandja otsustab iseseisvalt mille osas tal töötaja vastu nõue tekib, samuti nõude suurus üle. Tööinspektor-juristil puudub pädevus tööandja otsuseid hinnata.
Toimetas: Tarbija24
- Üksikasjad
Aasta algusest on töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonnal kolm klienditeenindust senise ühe asemel. Kesklinnas asuvale Tõnismäe büroole Endla tn 4 lisanduvad bürood Lasnamäel ja Tondil.
Tondi büroo teenindab kliente aadressil Pärnu mnt 139, nn Catweesi majas.
Lasnamäe büroo asukohaks on Tähesaju kvartal, Tähesaju tee 14.
Kõigis Tallinna esindustes on avatud karjääriinfotuba, kuhu võivad tulla töövõimalustega tutvuma ning tööotsinguteks nõu saama nii tööd otsivad kui ka töötavad inimesed. Uute büroode avamine tõi kaasa töötukassa klienditeeninduse sulgemise Maardus ja Keilas.
EPL
Lehekülg 1256 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee