Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2010

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Ajal mil kümned tuhanded töötud ei saa töötukassalt mingit rahalist abi, on töötukassa juhatus võtnud eesmärgiks vähemalt seitsme miljardi krooni suuruse reservi kogumise.

Aleksei Gorbunov kuulub selle õnneliku töötute vähemuse hulka, kes töötukassalt toetusraha saab. Ligi poole aasta eest töö kaotanud insener-santehniku haridusega mehele makstakse kuus 3500 krooni töötuskindlustushüvitist.

«Tulen toime, kuna naisel ja pojal on töö olemas,» rääkis Gorbunov eile töötukassa Tallinna kontoris. Kolme kuu pärast läheb aga keerulisemaks, sest siis ta hüvitist enam ei saa.

Eestis on töötute suhteline vaesusrisk üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Seetõttu on eksperdid soovitanud, et töötutoetusi tuleks suurendada. Riik seda kuulda ei võta, ehkki töötukassal on reservina miljardeid kroone vaba raha.

«Ka äsjane Nobel ju kinnitas seda talumehe tarkust, et rahaline toetamine mõjub tööpuudust suurendavalt,» kommenteeris Eesti väikseid töötutoetusi rahandusminister Jürgen Ligi eile riigikogulaste küsimustele vastates.

Reservid kasvavad hoogsalt

Töötukassa reservid ulatusid teise kvartali lõpus 2,1 miljardi kroonini. Lähitulevikus on oodata nende jõudsat kasvu, kuna esimese lugemise läbinud töötukassa järgmise aasta eelarve on ligi 1,7 miljardi kroonise ülejäägiga.

«Töötukassa juhatuse ettepanku kohaselt võiks uute kriiside üleelamiseks töötukassa reservide maht olla vähemalt seitse-kaheksa miljardit krooni,» rääkis sotsiaalminister Hanno Pevkur. Temagi peab reservide kasvatamist õigustatuks.

«Teame juba ette, et 2013. aastal taastuvad teatud seadusepügalad, mis panevad väga suure täiendava koormuse töötukassale,» põhjendas sotsiaalminister. «Näiteks taastub poolte kokkuleppel töölepingu suhte lõpetamisel hüvitise maksmise kohustus, samamoodi vabatahtlikult ära minnes hüvitise maksmise kohustus.»

Pevkur peab siiski võimalikuks 2012. aastast töötukassasse raha kogumist aeglustada, alandades töötuskindlustusmaksu määra. Eile tegi töötukassa valitsusele ettepaneku jätta tuleval aastal töötuskindlustusmakse tänavusele tasemele ehk töötajale 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti.

Ametiühingute keskliit tegi samas ettepaneku alandada töötajate töötuskindlustusmakse määra 1,8 protsendile. «Töötajate kindlustusmakse määra langetamine ühe protsendi võrraoleks jätnud töötajatele aastas kätte 685 miljonit krooni – seda raha ei koguta sukasäärde, vaid see suunatakse tarbimisse,» märkis keskliidu juhatuse esimees Harri Taliga.

«Töötukassa reservidesse oleks sellisel juhul kogunenud aastas 1,7 miljardi krooni asemel miljard – see on aastaseks kasvuks täiesti piisav summa,» leidis ta. «Valitsus soovib töötukassa reservide ülikiiret kasvu ainult ühel põhjusel – eesmärgiga hoida tasakaalus avaliku sektori eelarvet.»

Toetust saavad vähesed

Sotsiaalminister põhjendas oma vastuseisu töötuskindlustusmakse alandamisele järgmisest aastast sellega, et töötus võib veel tõusta. «Mõni aasta tagasi mindi suure hurraaga töötuskindlustusmaksu vähendama, vähendati 0,9 protsendile ja tulemus oli see, et kui meil oli kriis käes, siis polnud raha, et väljamakseid teha ja pidi minema riigikokku makset tõstma,» rääkis Pevkur.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on tuleval aastal töötuid keskmiselt
103 800. Neist registreerituid on töötukassa hinnangul 62 500. Töötuskindlustushüvitist saab järgmisel aastal aga keskmiselt vaid ligi 14 000 inimest. Tuhandekroonise töötutoetuse saajaid on umbes sama palju.

Aleksei Gorbunov, keda järgmisel aastal ähvardab toetust mittesaavate töötute kategooriasse langemine, ei kavatse käed rüpes istuda. Eestis paraku häid võimalusi ei paista.

«Pakkumised on sellised, kus nõutakse 10–12 tundi päevas töötamist ning palk on väike,» kurtis mees. Seetõttu on ta asunud otsima tööd ka välismaal. Kui sealt pakkumine tuleb, võtab Gorbunov selle vastu, naine ja poeg peavad aga jääma Eestisse teda igatsema.

Kommentaarid

Tarmo Kriis,
tööandjate keskliidu juhataja

Toetasime töötukassa eelarve tegemist ülejäägiga. Töötukassa eelarvet koostades peab silmas pidama, et muutused majanduses on alati ootamatud. Kui tööpuudus peaks jälle kasvama, nagu see juhtus paar aastat tagasi, on töötukassal olemas elementaarne tagavara, et olukorraga toime tulla.

Raha ei koguta arvele, vaid tulevaste kohustuste katteks ja selleks, et oleks võimalik toime tulla ka keerulistel aegadel. See on väga mõistlik poliitika. Eelarvega ei peaks mängima ja see peaks olema igal aastal ülejäägis. Me ei poolda ka maksude langetamist pelgalt sellepärast, et eelarve on ülejäägis. Esialgu peaks maksud jätma selliseks, nagu nad on, ja kui on saavutatud stabiilsus ja olemas kindel reserv, võib makse alandada.
------------------

Tõnis Rüütel,
tööandjate keskliidu volikogu liige

Töötukassa eelarvest moodustab ülejääk tõepoolest üle 40 protsendi, kuid see ei ole arv, mille pärast minna põhimõtteid kangutama. Ametiühingud tahtsid hakata raha laiali jagama, aga see ei ole õige mõte. Eelmisel aastal jagati töötukassa makseteks välja kolm miljardit.

Kindel oleks, kui töötukassa reserv oleks kokku kuus miljardit krooni. Töötus ei ole kuhugi kadunud ja me ei tea ette, milliseid meetmeid lähitulevikus rakendada tuleb. Ülejääk eelarves saadab inimestele positiivse sõnumi, et riik mõtleb ka praegu tulevikule. Tööandjad ei ole kindlasti seda meelt, et töötuskindlustusmakseid peaks suurendama, aga neid ei tuleks lähitulevikus ka vähendada.
------------------

Gunnar Kraft,
tööandjate keskliidu volikogu liige

Töötukassa reservid tuleks kasutusele võtta. Eelarvest üle jääva raha võiks suunata töötute koolitusteks, see peaks aitama inimestel ka hõlpsamalt uut ametikohta leida.

Laura Raus

Üksikasjad

Avaldatud: 20 Oktoober 2010

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Töötukassa

Töötukassa nõukogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal senisele tasemele ehk 4,2%-le.

Ettepaneku kohaselt on töötajatele maksemääraks 2,8% ja tööandjatele 1,4%.

4,2% maksemäära korral on töötukassa prognoositavad tulud järgmisel aastal 3,89 miljardit krooni, sealhulgas töötajate kindlustusmakseid 1,87 miljardit krooni ja tööandjate makseid 1 miljard krooni. Kindlustusmaksetele lisanduvad eraldised riigieelarvest 604 miljonit krooni, Euroopa Sotsiaalfondi vahendid 333 miljonit krooni ning investeerimistulu 48 miljonit krooni.

Prognooside kohaselt kulub näiteks töötuskindlustusega seotud hüvitistele 1,1 miljardit krooni, töötutoetusele 175 miljonit krooni ja töötutele ravikindlustuse tagamiseks 363 miljonit krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 Oktoober 2010

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Ametiühingute ettepanek langetada järgmisel aastal töötajate töötuskindlustusmakse määra 1,8 protsendini toetab lisaks töötukassa reservide mõistlikule kasvule ka Eesti majanduse elavdamist ja töötajate paremat toimetulekut, sõnas pärast nõukogu istungit Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. Eesti Töötukassa nõukogu otsustas täna nelja poolthäälega teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmaksete määrad 2011. aastaks senisele tasemele.

Harri Taliga tõdes, et olukorras, kus töötukassa reservidesse koguneb rohkem raha, kui töötutele kindlustushüvitistena välja makstakse, on igati mõistlik kaaluda selle raha otstarbekamat kasutamist või töötajate tänase suure kindlustusmakse vähendamist.

“Töötajate kindlustusmakse määra langetamine 1% võrra 1,8 protsendile oleks jätnud töötajatele aastas kätte 685 miljonit krooni – seda raha ei koguta sukasäärde, vaid see suunatakse tarbimisse,” kinnitas Taliga. “Töötukassa reservidesse oleks sellisel juhul kogunenud aastas 1,7 miljardi krooni asemel 1 miljard – see on aastaseks kasvuks täiesti piisav summa,” lisas ta.

Keskliidu esimehe sõnul on arusaamatu, miks valitsus tänase kõrge tööpuuduse ja suure pikaajaliste töötute hulga juures ei otsi viise tööturumeetmete või kindlustushüvitiste suurendamiseks ja täna töötavate inimeste toimetuleku parandamiseks.

“Valitsus soovib Töötukassa reservide ülikiiret kasvu ainult ühel põhjusel – eesmärgiga hoida tasakaalus avaliku sektori eelarvet,” nentis Taliga. „Aga töötuskindlustust ei loodud selleks, pealegi oleks see ebaõiglane reservidesse panustavate töötajate suhtes”.

Taliga kinnitusel on ametiühingud teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas töötuskindlustussüsteemi ja töötute koolitust tänasest tõhusamalt ja jätkusuutlikult rahastada.

“Idee kehtestada ettevõtte kasumimaks ning tõsta tulumaksu väärivad avalikku arutelu. Neid ei saa kõrvale heita vaid seetõttu, et mõnele erakonnale need mõtted ei meeldi,” ütles ametiühingujuht.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2010

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Rahulolematud võivad edaspidi kuni kolm korda aastas fondivalitsejaid vahetada. Tulevased Eesti pensionärid kaotasid viimase finantskriisiga üle kolme miljardi.

Eesti pensionisüsteemi kogemus näitab, et see, kes riskib, jääb suurest osast kogutud rahast ilma. Ühtekokku on meie tulevased pensionärid kaotanud viimase finantskriisi tagajärjel üle kolme miljardi krooni.

Nüüd on rahandusministeerium välja töötanud uue kogumispensioni seaduse, mis kehtestab senisest karmimad reeglid pensionifondide investeeringutele, fondivalitsejatele ja nende aruandlusele ning muudetakse ka fondi vahetamise reegleid. Sadadele tuhandetele kogumispensioni süsteemiga liitunutele peab uus reeglistik tagama selle, et pensionifondid suudavad suuremad rahakaotused ära hoida.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste sõnul on kahtlemata üks suuremaid muudatusi see, et kui inimene oma pensionifondiga rahul ei ole, siis saab ta kolmel korral aastas oma senised fondiosakud maha müüa ja kogu teenitud tuluga uue fondivalitseja juurde minna. Praegu on see võimalik vaid üks kord aastas. Fondivahetusest tuleb praegu teada anda 31. oktoobriks ja vahetus toimub 1. jaanuarist.

Jaanuar, mai ja september

Kui riigikogu aga uue kogumispensioni seaduse muudatused heaks kiidab, on vahetuskuupäevadeks lisaks 1. jaanuarile ka 1. mai ja 1. september. Kuid uues seaduseelnõus on kirjas ka võimalus koguni järgmisest kuust kogumispensioni fondi vahetada. See võimalus puudutab küll uusi, veel tegemata osamakseid.

„See otsus tähendab, et raha, mis inimesel on kogutud, jääb sellesse fondi, kus ta on, kuid uued maksed lähevad teise fondi. Kogu teeninud pensioniraha liigutamine on ikka suur ja põhimõtteline otsus, mis vajab järelemõtlemist,” rääkis Tõniste.

Lisaks fondi vahetamise lihtsamaks tegemisele on pensionikogujatele uues kogumispensioni seaduses veel üks hea uudis. Nimelt karmistab riik reegleid, missuguse kvaliteediga võlakirju tohivad fondid konservatiivsetesse pensionifondidesse soetada.

Eelnõu välja töötanud rahandusministeeriumi ametnike selgitusel on täiendavate piirangute eesmärk see, et konservatiivsed pensionifondid oleksid tõesti konservatiivsed. Kuigi juba praegu ei ole pensionifondide valitsejatel õigust konservatiivsesse fondi paigutatud raha investeerida riskantsetesse võlakirjadesse ja aktsiaturgudele, seab uus seadus paika täpsemad reeglid soetatavate võlakirjade reitingule.

Sealjuures nõustub Tõniste tõdemusega, et ükski seadus ei võimalda investeerimist muuta riskivabaks ja seni kuni investeeringu eesmärgiks on raha kogu-da, säilib ka oht raha kaotada.

AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on turul ka investeerimistooteid, mille riskid on maandatud ja kliendid midagi halva õnne korral ei kaota, kuid kogumispensioni toodete seas selliseid ei ole.

„Kui inimesed tahavad täiesti turvalist pensionifondi ja selle järele tekib tõsine nõudlus, siis, ma arvan, peaksime selle peale mõtlema,” lisas Holst.

Kuid rahandusministeeriumis ettevalmistatud seadusemuudatused ei puuduta mitte ainult kohustuslikku kogumispensioni süsteemi. Nii kehtestatakse uue seadusega esimest korda ka vabatahtliku pensionisamba sissemaksete ülempiir. Nii ei tohi III samba aastased sissemaksed ületada 4000 eurot ehk 62 586 krooni või 15 protsenti inimese aastasest sissetulekust. Positiivse poole pealt võib aga seaduseelnõust esile tuua, et tööandjad vabastatakse töötajate eest vabatahtlikku pensionisambasse makseid tehes erisoodustusmaksust.

Seadusemuudatused vajavad veel valitsuse ja riigikogu heakskiitu. Kui kõik laabub, hakkab seadus kehtima tuleva aasta 1. aprillist.