Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2010

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Ehkki eestlaste arvates on töö kahtlemata süüdi nende viletsas tervises, ei tunne nad töökohta otsides tingimuste vastu huvi.

Konkurentsitult läheb inimestele enim korda võimalik palgasumma – nii on see tervelt 80 protsendil juhtudest. Oluliseks peetakse sedagi, kui kauaks töökohta jagub ning milline on tööaeg (vastavalt 44 ja 31%). Kas aga töötingimused on ohutud ja tervislikud, uurib vaid 19 protsenti tööotsijaid. Nii näitas üle-euroopalise töötervishoiu ja tööohutuse alase arvamusküsitluse Eesti osa.

Samal ajal usub 56 protsenti eestlastest, et mingil määral on halb tervis põhjustatud just tööst, 28 protsenti peab kehva tervise põhjuseks eelkõige tööd. Kardetakse, et majanduskriis muudab lood tööohutuses ja

-tervishoius veelgi nutusemaks: kui on valida, kas töö kiivrita või üldse ilma tööta, valib tõenäoliselt enamik töötuid (ehitajaid) esimese variandi.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Tiit Kaadu ei usu, et ilma majanduskriisi surveta olnuks töökoha valikul tähtsate kriteeriumide järjestus teistsugune – palk on ikka see, mis eelkõige on inimesi huvitanud, siis tuleb kõik muu. „See on suhtumise küsimus. Ilma turvavööta me enam naljalt autosõitu ei alusta, töö-ohutusnõuete järgimine peaks muutuma sama loomulikuks,” sõnas ta.

Stress vibratsiooni asemel

Veel kümne aasta eest oli muljetavaldav osa tööl tervise kaotanutest kimpus vibratsioonist põhjustatud hädadega. Ajad on muutunud, põllumajanduse ja pikki tööpäevi tegevad traktoristid on välja vahetanud büroohooned ning kontoritöötajad. Nii väitis eelmisel aastal 62 protsenti Euroopa töötajatest, et vähemalt veerand tööajast tuleb käelaba ja käsivarrega teha korduvalt ühte ja sama liigutust. Esikoht nn arvuti taga istumise hädadest on soomlaste käes.

Töötajad ei tea tavaliselt sedagi, et neil on õigus tööst keelduda, kui see on ohtlik elule ja tervisele, ütles tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma. „Töötajate nõudmised oleks edasiviivaks jõuks. Tööandja peab mõistma, et ohutus ja tervislikkus ei ole töökohal midagi sellist, mida peab jälrgima, sest seadus nõuab. Seda on vaja ikka selleks, et töötajad end hästi tunneksid,” rääkis Kaarma. 21. sajandi kutsehaiguseks on tõusnud tööstress. Selle terviseriskid on EL-is tööga seotud terviseprobleemidest luu- ja lihaskonnavaevuste järel teisel kohal.

Üleeuroopaline töötervishoiu küsitlus

Töö halva tervise põhjusena

Küsimus:
•• mil määral te üldiselt usute, et halb tervis on põhjustatud tööst, mida inimene teeb?

Vastused:
•• mingil määral – 56%
•• suurel määral – 28%
•• üldiselt mitte – 11%
•• üldse mitte – 3%

Kriisi mõju

Küsimus:
•• kas tööohutuse- ja töötervishoiu tingimused Eestis võivad majanduskriisi tõttu halveneda?

Vastused:
•• mingil määral – 56%
•• suurel määral – 23%
•• üldiselt mitte – 11%
•• üldse mitte – 2%

Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2010

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tasub kaaluda võimalust, et inimestel säiliks tööproovi päevade ajal õigus töötushüvitisele.

Töötukassa teatas, et selle nõukogu arutas täna töötukassa järgmise aasta eelarvet ja töötute abistamiseks pakutavaid teenuseid.

Nõukogu esimehe Pevkuri sõnul on tõsiselt kaalumist väärt töötukassa juhatuse ettepanek käivitada tööproovi teenus. «Tööproovi päevad on väga mõistlik lahendus olukorras, kus töötu ja tööandja tahavad veenduda töö või töötaja sobivuses. Seejuures on eriti oluline, et töö järeleproovimise ajal säilib inimesel õigus saada töötushüvitisi,» märkis minister.

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütles, et ettepaneku kohaselt võimaldaks uus teenus hüvitist saada kuni 7-päevase tööproovi ajal. Täpne päevade arv sõltuks töö iseloomust.

Juhatuse ettepaneku kohaselt on ka kavas laiendada koolituskaardi võimalusi ümberõppeks.

Pevkuri sõnul olid kõik nõukogu liikmed seda meelt, et järgmise aasta peamisteks eesmärkideks on pakkuda rohkem koolitust, eelkõige just noortele ning pikka aega tööturult eemal olnud inimestele.

«Kui sel aastal panustatakse peamiselt inimese otsesele tööleaitamise läbi palgatoetuse, tööpraktika ja teiste teenuste, siis järgmisel aastal suuname peatähelepanu inimeste oskuste tõstmisele,» lausus Pevkur.

«Arvestades nii sel aastal juba sõlmitud ligi 9000 palgatoetuse lepingut kui järgmise aasta plaane, suurenevad töötukassa väljamaksed aktiivsetele tööturumeetmetele koos üleminevate kohustustega järgmisel aastal ligi 200 miljoni krooni võrra,» lisas ta.

Nõukogu lõpetas täna töötukassa 2011. aasta eelarve esimese lugemise. Teisele lugemisele läheb töötukassa eelarve Vanatalu sõnul pärast riigieelarve vastuvõtmist.

Toimetas: Laura Raus

Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Töötajal on puhkust saada 2009. aasta lõpu seisuga 14 päeva (juuli–detsember) ja terve 2010. aasta eest 28 päeva. Töötaja tahab nüüd saada kokku 42 päeva puhkust. Kas see õigus – kõik korraga praegu välja võtta – on tal tõesti olemas?

Iga kalendriaasta jooksul peab töötaja saama vähemalt 28 kalendripäeva puhkust, sellest osa võib olla möödunud ja osa jooksva kalendriaasta eest. Möödunud aastal teenitud 14 kalendripäeva tuleb tingimata hiljemalt selle aasta detsembris välja võtta, vastasel korral see puhkuseosa aegub.

Et saada puhkust täies ulatuses, lisandub tänavu esimese poolaastaga teenitud 14 päeva. Töölepinguseaduse (TLS) § 68 lg 1 kohaselt antakse puhkust töötatud aja eest. Kuna puhkuse-õigust andva aja hulka arvatakse ka puhkuse enda aeg, siis võib detsembrikuus anda töötajale puhkust ka kogu selle kalendriaasta eest, kokku siis 42 kalendripäeva. Töötaja ei saa nõu-da puhkust avansina, st välja-töötamata aja eest. Kui kõnealune inimene tänavu tõesti saab 42 puhkusepäeva, siis peab ta teadma, et tööandjal on õigus puhkuste ajakavas tema järgmise aasta puhkuse ajaks määrata detsembrikuu, sest alles siis on ta selle täies ulatuses välja töötanud.

Sageli arvatakse, et tänavu anti või antakse töötajale lisapuhkust. Tegelikult ei tulnud mingit lisapuhkust, muutus vaid puhkuse arvestamise viis. Kui möödunud aasta 1. juulini anti puhkust tööaasta eest, mis oli kõigil erinev, siis nüüd antakse puhkust arvestuse lihtsustamiseks kõigile kalendriaasta eest. Kuid endiselt tuleb puhkus välja töötada. Suvel, mil enamik inimesi puhkas, said paljud puhkust ette selle aja eest, mis oli aasta lõpuni välja teenimata ehk siis avansina. See saab tasa töötatud alles aasta lõpuks.

Kui töötaja tööleping lõpeb mis tahes alusel enne puhkuse tasateenimist, on tööandjal õigus TLS § 78 lg 3 alusel ilma töötaja nõusolekuta tema töötasust (mitte hüvitustest!) avansina saadud puhkuse tasu kinni pidada. Tänavu on selline kinnipidamine valusalt tabanud juba paljusid töötajaid. Seepärast ei ole töötajatel mõttekas puhkust ette tahta.

•• Kuidas kommenteerite tööandja järgmisi väiteid: kui töötaja on firmas olnud kuus kuud, võib ta küsida tööandjalt kaks nädalat puhkust ning tööandja vaatab, kas ta tahab seda anda või mitte. Järgmine: kui keegi pole nõus mitte mingisuguste kompromissidega ja käitub pahatahtlikult, siis tööandja saab määrata ise puhkuseaja ja see võib olla igal aastal selle töötaja jaoks aasta lõpp. Meie töötajatena loeme siit välja, et kui keegi julgeb välja tulla oma puhkusesoovi ja -ajaga, siis antakse talle edaspidi puhkust eranditult ainult aasta lõpus. Kas töötajad saavad siin midagi ette võtta?

Ainult tööle asumise kalendriaastal, st esimesel aastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Siis võib puhkus kesta vähem kui 28 kalendripäeva. Järgmistel aastatel tuleb kogu puhkus, enamasti 28 kalendripäeva, anda korraga. Poolte kokkuleppel ehk nii töötaja kui ka tööandja nõusolekul võib puhkust anda osadena, kusjuures ühe osa kestus peab olema vähemalt 14 päeva järjest. Millal puhkus antakse, on üldjuhul tööandja otsustada, kuid TLS § 69 lg 1 kohaselt peaks ta arvestama töötajate soovidega, mis on mõistlikult ühitatud tööandja ettevõtte huvidega. Raske uskuda, et tööandja saadab kõik töötajad detsembris korraga puhkusele, küllap tuleb ikka kaaluda avansina puhkuse kasutamise võimalust.

Samas peab aru saama sellest, et puhkust antakse TLS § 68 lg 1 alusel töötatud aja eest, avansina saab puhkust võtta ja anda ikka ainult poolte kokkuleppel ja see tuleb töölepingu lõppemise korral kas tööga või rahaga tagasi maksta.

Kahjuks on tänavu tekkinud olukord, kus paljud said puhkust aasta lõpuni, ehkki osa sellest oli välja töötamata ja alles uue aastaga algab uuesti puhkuseõigust andev aeg. Suveks on sel juhul välja teenitud tõesti ainult pool puhkust. Muidugi võidakse puhkust ette anda, kuid selles tuleks kokku leppida juba ajakava koostamisel.

Tööandja peaks puhkuseaja määramisel kõige muu hulgas arvestama ka võrdse kohtlemise seaduse nõuetega. Ei tohiks olla nii, et ühele annan avansina suvel puhkust, teine töötagu see aga igal juhul täies ulatuses välja, st teine saab puhkust igal aastal ainult detsembris.

Pane tähele!

•• 2010. aasta lõpuks tuleb ära kasutada see puhkuseosa, mis on välja teenitud ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2009.

•• Enne 1. juulit 2009 välja töötatud põhi- ja lisapuhkuse nõue aegub töölepinguseaduse (TLS) § 137 kohaselt nelja aasta jooksul arvates TLS-i jõustumisest.

•• See tähendab, et enne 1. juulit 2013 peaks kõik vanad puhkusepäevad ära kasutama, muidu need aeguvad.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 Oktoober 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Esme Kassak, ajakirjanik

Pühendumine perele ja laste saamine jätab naise mõneks ajaks tööturult eemale. Mis aga saab edasi - kas ees ootab koduperenaise põli või on võimalik jätkata sealt, kus karjäär enne dekreeti jäämist pooleli jäi?

Paljud neist, kes enne lapsepuhkusele jäämist tööalaselt end tõestanud, kibelevad pärast «pereplaani» täitmist esimesel võimalusel tööle tagasi. Vanemahüvitis annab mõneks ajaks küll majandusliku turvatunde, ent professionaalses plaanis ei taheta töövankrist maha jääda.

Saladus pole seegi, et ühel hetkel tundub mõte tööst mõnele emale kui värskendav puhkus. Mida varem on naisel võimalik pärast emaks saamist kas või osalise ajaga tööle asuda, seda lihtsam on ennast firma uute arengutega kurssi viia.

Kui tööandja pärast lapsepuhkuse lõppemist jätkuvalt tegutseb ja töökoht alles, siis on vähemalt teoreetiliselt üksnes kokkuleppe küsimus, kuidas taasalustada. Selleks tuleb ka ise põhjalik eeltöö teha, et tööandjale oma nägemus uuest töökorraldusest esitada. See on koht, kus initsiatiiv kasuks tuleb.

Paindliku aja ja kohaga teevad väikelaste emad tööd mitmetel aladel - meedias, turunduses, poliitikas, IT-valdkonnas, hariduse ja kultuuri alal. Kas tööd on võimalik vähemalt osaliseltki kaugtööna teha, sõltub konkreetse ametikoha spetsiifikast. Eelkõige iseloomustab neid tööandjaid suurem uuendusmeelsus ja julgus, peresõbralikkus ja töötajate väärtustamine.

Naine.postimees.ee küsis kahelt väikeste laste kõrvalt tööle naasnud emalt, kuidas nad on oma elu ümber korraldanud.

Kodutöö IT-firma jaoks

Eva töötab tarkvaraarenduse valdkonnas analüütikuna ning naasis tööle tunnitasu alusel, kui laps oli pooleaastane. «Teen tööd nii palju, kui jõuan - mul on oma tähtajad ja projektid, kuid kindlat töögraafikut ei ole,» ütles ta.

Eva töö on korraldatud äärmiselt paindlikult - tööandjaga on saavutatud kokkulepe, mille alusel ta võib suurema osa ajast tööd kodus teha. «Seega, laps on koos minuga. Kui kontorisse pean minema, siis ajastan nii, et last saaks hoida isa või vanaema.»

Päris ilma töökaaslastega suhtlemata siiski ei saa, ent selle lahendab suuresti tänapäeval igapäevaseks kujunenud suhtlustarkvara elektronpostist Skype'ini. Viimane on suureks abimeheks koosolekutest osavõtmiseks, ent võimalusel ja vajadusel käib töötav ema paar tundi kontoris ka kohal.

«Mulle meeldib tööd teha ja end erialaselt asjadega kursis hoida,» nimetas Eva peamise põhjuse, miks nii vara tööga taasalustada soovis. Kodus töötamise põhjus on aga lihtne - lasteaiakohta ei paista tema sõnul nii pea. Sellist töökorraldust näeb ta ka pärast peagi lõppevat emapalka ning siis on sisse töötatud süsteem juba tõeliseks eeliseks, et majanduslikult hakkama saada.

Osalise tööajaga õpetajaamet

Kunstiõpetaja Vilma tööle naasmise peamiseks põhjuseks oli emapalga lõppemine, ent sama tähtsaks peab ta ka vaheldust kodustele tegemistele. «Emaks olemine on praeguseni tähtsaim amet minu elus, kuid pooldan osalise koormusega töötamist, mis pakub vaheldust ja värskemat maailmavaadet nii lapse kasvatamisel kui suhtumisse ülejäänud maailma.»

Õpetaja osalise koormusega tööle minek on kooli jaoks tavapärane rutiin. «Meie kollektiivis on palju noori emasid – dekreeti minnakse ikka paarikaupa ja tööle tagasi tullakse mõttega, et aasta-paari pärast taas töötegemisse vahe teha,» jutustas Vilma. Ta usub, et tööandjale võib see üksjagu ebamugav ka olla, ent noorel töökollektiivil on palju muid plusse, mis selle üles kaalub.

Vilma asus tööle kolmveerand koormusega omal soovil ja tööandja oli sellega nõus. Seejuures peab noor naine raskeimaks ajalise piiri tõmbamist, et end nn vabatahtliku tööga mitte liialt koormata.

Õpetajanna alla kaheaastast last vaatavad tundide andmise ajal erinevad pereliikmed, alates lapse isast ja lõpetades vanaema, tädi-onuga. Seevastu ettevalmistavat tööd saab ta kodus teha. Kunstiõpetaja töö on parasjagu loominguline ja mängulise lähenemisega, nii et laps saab tema sõnul olla tööprotsessis osaline. Kui vahel on vaja koolis ka lapsega käia, ei vaadata sellele viltu.

«Lapse kõrvalt kodus töötamine on ikka enda unetundide arvelt või siis nendel hetkedel, mil ta päevast tudu teeb,» tunnistab ta emade teada-tuntud töötamisviisi. Päevasel ajal lapse kõrvalt töötamine tundub talle ebaõiglane, ehkki seda tuleb ka ette, ja lihtne see pole. «Olen endale selgeks teinud, et ei ole mõtet omada illusiooni, et päeval lapse kõrvalt saan midagi ära teha - töö tegemiseks püüan ikka ekstra aega leida.»