Artiklid
- Üksikasjad
Üha rohkem välismaale töölesaamiseks vahendaja poole pöördunud inimesi tunnistab, et nad on saanud petta – ja enamasti mitte välismaalastelt, vaid just Eesti firmadelt.
«Välismaiste tööpakkumiste pettus on juba nagu omaette majandusharu, teatud firmad kasutavad massilist tööpuudust ära,» lausus muuhulgas ka inimkaubanduse probleemidega tegeleva mittetulundusühingu Living For Tomorrow perenaine Sirle Blumberg ajalehele Pealinn.
«Kui inimene on olnud üle aasta igasuguse sissetulekuta ja siis lubatakse talle tööd ja suurt palka, kirjutab ta mõtlematult alla mingile paberile, pärast aga selgub, et jutt, lubadused ja allkirjastatud paber olid sisult hoopis erinevad.»
LFT abitelefon saab selliseid hädakõnesid kuus keskmiselt poolsada. Inimene läheb tööle, töötab umbes kaks nädalat, siis öeldakse, et tööd pole, mine koju, kirjeldab Blumberg tüüpilist petuskeemi.
Kui inimene küsib palka, ütleb kohalik tööandja, et palka maksab firma, kes sind siia saatis, et mul on selline leping. Aga vaesel tööd rabanud mehel või naisel pole mingit lepingut. Tuleb siis tagasi Eestisse, pöördub vahendanud firma poole ja siis selgub, et ta on alla kirjutanud konsultatsioonilepingule, millest polegi aru saada, mida firma on lubanud, ja et tööd pole üldse lubanud.
Sageli küsib töövahendaja näiteks lennukipileti või korteri ettemaksu, mis võivad ulatuda 3000-10 000 kroonini. Mõni inimene saabki talle lubatud 3000 krooni eest kõik kätte, teine aga jääb ilma ka petisele makstud 10 000 kroonist.
Tallinnas rahvusraamatukogus toimub 8. oktoobriltasuta mess, kuhu on oodatud kõik teistes Euroopa Liidu liikmesriikides töötamisest huvitatud inimesed. Tegu on olulise töövahendusüritusega Euroopa 2010. aasta tööhõivepäevade raames.
Toimetas: Martti Kass
- Üksikasjad
Küsimus: Kui kaua võib tööandja töötajat pärast lahkumisavalduse esitamist tööl hoida?
Vastus: Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama 30 päeva ehk tööandjal on õigus eeldada, et pärast ülesütlemisavalduse esitamist teeb töötaja veel 30 päeva tööd.
Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama juhul, kui töötajalt pole kõiki asjaolusid arvesse võttes töötegemise jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni nõuda. Erakorraline etteteatamine eeldab töötajal töölepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse olemasolu, iseäranis siis, kui tööandja on toime pannud olulise rikkumise, aga mõjuvaks põhjuseks võib olla ka terviseseisundist tulenev põhjus.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Küsimus: Töötaja töötab summeeritud tööajaarvstuse alusel (periood 4 kuud). Vanas TLS-s oli §, mis kohustas Tööandjat esitama Töötajale töögraafiku 5 päeva enne arvestusperioodi algust. Kas nõue kehtib tänaseni ning millise § alusel?
Vastus: Kehtiva TLS par. 6 lg. 6 kohustab tööandjat lisaks tavapärastele töötingimustele (TLS par. 5) teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused, s.h. arvestusperioodi pikkuse ja tööajakavast etteteatamise aja. Seadus etteteatamiseks konkreetset päevade arvu enam ei sätesta. Seega võib see varemkehtinud 5-päevasest etteteatamisajast erineda.
Küll aga tuleks lähtuda selle kehtestamisel üldisest hea usu põhimõttest ja teha tööajakava teatavaks selliselt, et töötajal oleks piisavalt aega sellega tutvuda ning oma eraelu korraldada.
Äripäeva käsiraamatute foorumisvastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Ehkki palgateema on seoses kuuldustega masu peatsest surmast taas päevakorrale tõusnud, ei soovita selle ala asjatundjad siiski veel vahepeal kärbitud töötasu tagasi küsima joosta. Sest enamiku ettevõtete majandusseis pole sugugi kiita ja kust see raha tuleb, kui tellimusi ja tööd ei lisandu.
Tarbija24 tehtud väike küsitlus näitas, et 61 protsenti sellele vastanud lugejaist ei julge tööandjalt palka tagasi, veel vähem siis juurde küsima minna. Kuna tööpuudus püsib endiselt kõrge, siis võib ju ülemus vastata, et otsi paremini tasustatud koht, kui see ei meeldi.
Igal juhul pole hinnatõus ega muu kulutuste kasvuga seotud jutt palgaküsimisel mingi argument, sest oma eluga tuleb ikka ise hakkama saada ja tööandja ei pea kellegi peret ülal pidama.
Teisalt on inimeste lootused pärast kollektiivset püksirihma pingutamist igati õigustatud. Nüüd ootaks nad tööandjalt taas pisut rohkem hoolimist ja, kui olukord vähegi võimaldab, ka pisikest rahasüsti.
Kalev Petti uuringufirmast Faktum Ariko ütles, et nüüd oleks aeg meelde tuletada, mida tööandja majanduslanguse ajal palku alandades lubas. Kui ta rääkis seejuures üldist juttu majanduskeskkonna halvenemisest, ega siis jää nüüd ka töötajal muud üle, kui tuletada talle masu taandumist meelde.
Sirje Niitra
- Üksikasjad
Tea Taruste
Masu käigus kaotasid kümned tuhanded ehitusvaldkonnas ametis olnud töö, ent nüüd, mil turg elavnemas, pole ettevõtjal sugugi lihtne sobivat ja lojaalset töötajat leida.
Moodulmajade ja ehitussoojakute ehitusega tegelev OÜ Harmet otsib põhiharidusega ehitustöölist Sauele. Kandidaadilt töökogemust ei oodatud, netopalka lubati 7500-10 000 krooni. Samuti otsis ettevõte 2-5aastase töökogemusega kõrgharidusega projektijuhti, palk alates 15 000 kroonist.
Harmet OÜ haldus- ja personalijuhi Ella Vuksi sõnul on ehitustöölise kohale saadetud 50 CVd, projektijuhi koha peale umbes 25. "Töötajad me leidsime, aga ega valida eriti ei olnud. Kuigi kirjutatakse, et töötuid on palju, siis töötegijaid ei ole," nentis Vuks. "Oli neid, kes ei tulnud kohale, mõni ei vastanud ei telefonile ega e-kirjale, ehkki oli ise CV saatnud," lisas ta ja arvas, et küllap oli tegemist lihtsalt töötukassa nõudega aktiivselt konkurssidel osaleda, et toetust saada, ja tegelikult kandidaadid tööd ei tahtnudki.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4819/rubr_artiklid_481901.html
Lehekülg 1275 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee