Üksikasjad

Avaldatud: 17 september 2010

• Delfi

Majandusministeerium ennustab, et edaspidi läheb tööturul vaja rohkem spetsialiste ja teenustesektori rolli suurenemine nõuab ka sinna rohkem töötajaid.

"Tulevikus püüame leida ikka valmis spetsialisti," ütles elektrimootoreid ja mitmesuguseid elektriseadmeid valmistava Konesko mootoritehase juht Allari Leppik. Varem alustasid ettevõtte töölised oskuste omandamist praktika kaudu, sest tol ajal ei olnud see valdkond noorte seas populaarne, nüüd on Leppiku sõnul aeg edasi läinud ja kuna on võimalus valida juba koolist tulnud insenere, eelistatakse neid, kirjutab Äripäev.

Majandusministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et ametialade struktuuri muutuse tõttu kasvab kõrghariduse roll paljudel elualadel - eelkõige elektroonika- ja elektriseadmete tootmises, põllumajanduses, metsamajanduses, kalapüügis, aga ka mujal tootmises ja kaubanduses. Info ja side alal on spetsialistide osakaal pidevalt kasvanud, ka juhtide osakaal kogu sektori hõivest on viimaste aastate võrdluses suurenenud. Elektroonikatööstuses, kus praegu on suur osa töötajatest ilma kutse- või erialase ettevalmistuseta, on suur vajadus spetsialistide järele. Eelistatavalt võiks ka selles grupis suuremat rolli omada kutseharidus.

Elektroonikatootja Enerpointi insenerid ja erispetsialistid on kõrgharidusega, ülejäänud töötajaid omandavad oskusi praktilise kogemuse kaudu, sest valdavalt tullakse tööle ilma kutse- või erialase ettevalmistuseta. "Meie töö ei ole raketiteadus, kui inimesel on kaks kätt ja korralik mõistus, siis polegi rohkem vaja. Kui on normaalne tööstuse juhtkond, siis ülejäänud õpib töö juures ära," kommenteeris juhatuse liige Erik Keerberg.

Kuna töö keerukusaste suureneb, prognoositakse mõningast spetsialistide osatähtsuse kasvu ka elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse, jäätmekäitluse, puidutöötlemise ning ka info ja side sektoris. Seal vajatakse insenere ja tehnikuid, aga ka ärispetsialiste. Ehitussektori üldise kahanemisega seoses väheneb seal oskustööliste arv, tööstussektoris aga oskustööliste osatähtsus pigem kasvab. Peaaegu kõigil tegevusaladel jätkub aga lihttööliste osa vähenemine. Haridustasemete lõikes viitab prognoos praegusest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on tulemused üsna erinevad. Kui toiduainete ja jookide tootmises näeb prognoos ette kutseharidusega töötajate osatähtsuse mõningast kasvu, siis näiteks trükitööstuses ja ka nahatöötlemises kasvab oluliselt vajadus kutseharidusega töötajate järele.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 september 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Küsimus: Töötaja tööülesandeks saab pikaajaliste rendilepingute sõlmimine klientidega (kolmanda osapoolega). Kas ma saan õigesti aru, et TLS-st tulevalt saab töötajaga sõlmida sellise töölepingu, kus töötaja hakkab töötasu saama vastavalt kliendiga sõlmitud rendilepingu alusel laekuvate summade laekumistele ja seda lubab teha TLS paragrahv 31 - kohaldatakse töösuhtes kokku lepitud tehingutelt makstava tasu maksmisele agenditasu maksmise sätteid (VÕS –d §679-682)? Kuidas aga tuleks käituda siis, kui töötaja töösuhe lõpeb/lõpetatakse varem kui saab otsa tööülesandena sõlmitud rendileping - kas on seaduslikku alust jätta töötajale tulevikus laekuvate rendimaksete osad välja maksmata?

Vastus: Põhimõtteliselt tõesti kohaldub sellisel juhul TLS par 31.

Töötaja ja tööandja peaksid kokku leppima sellise tasu arvutamise ja maksmise alused ehk millises summas või määras ja millisel ajavahemikul töötajale konkreetse tehingu sõlmimisse panustamise eest sellist tasu makstakse. Sätte eesmärgiks ei ole kindlasti töötajale kogu rendilepingu kehtivuse tähtaja jooksul igakuistelt rendimaksetelt tasu maksta.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN

Lemmi Kann

Üksikasjad

Avaldatud: 17 september 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Kuidas koostada just selline CV, mis kõige paremini eesmärke täidab ning tulevase tööandja jaoks kõige olulisema info välja toob?

Kolm moodust, kuidas end potentsiaalsele tulevasele tööandjale tutvustada, on kronoloogiline, funktsionaalne ja kombineeritud CV. Eestis on levinumad kronoloogiline CV, funktsionaalset CVd kasutatakse väga vähe. Milline neist on kõige asjakohasem just sinu jaoks, oleneb aga olukorrast.

1. Kronoloogiline CV on üles ehitatud sündmustele ajalises järjekorras. Teenistuskäik on toodud töötamise kuupäevade järgi alates praegusest/viimatisest töökohast.

2. Funktsionaalne CV lähtub sellest, missugused on olnud sinu kohustused, ülesanded, roll; toob eeskätt välja võtmeoskused valdkondade lõikes.

3. Kombineeritud CV kasutab nii kronoloogilise kui ka funktsionaalse CV elemente. Kronoloogiline CV annab täpse ajalise ülevaate teenistuskäigust, samal ajal kui funktsionaalne annab üksikasjaliku ülevaate võtmeoskustest. Kombineeritud CV kajastab oskusi ja teenistuskäiku, kuid mitte nii sügavuti kui kumbki formaat eraldi.

Milline formaat sobib?

Eelista kronoloogilist formaati, kui
- sul on selgelt defineeritud karjäärieesmärgid;
- oled töötanud tuntud ettevõtetes;
- oled teinud karjääri oma erialal;
- sul on teatud valdkonnas või erialal laialdased kogemused ja pikk teenistuskäik;
- töökohtade vahepealsel ajal ei ole pikki tühikuid;
- sa ei ole vahetanud elukutset.

Kronoloogilist CVd ei ole hea kasutada, kui oled äsja kooli lõpetanud või soovid teha oma karjääris kannapöörde. Sel juhul võib ta pigem esile tuua nõrkused ja näidata, et sul pole piisavalt kogemusi antud valdkonnas.

Ehkki Eestis on tendents kasutada just kronoloogilise CV formaati, võib see kohati olla puuduseks. On töökonkursse, millele kandideerib kümneid või isegi sadu inimesi ja nii seisabki CVde lugeja silmitsi suure hulga CVdega, mis kõik kajastavad kuupäevi ja töökohti, kuid ei anna ülevaadet kandidaadi reaalsetest oskustest, teadmistest ja omadustest - seda, mis aitaksid sinul teistest eristuda ja silma paista.

Funktsionaalne CV keskendub eeskätt sinu võtmeoskustele. Seda tasub kasutada, kui
- alles sisened tööturule;
- soovid vahetada eriala või tegevusvaldkonda;
- kandideerid tööle, milleks sul ei piisa eelnevast töökogemusest;
- oled tihti töökohti vahetanud;
- oled olnud pikemalt töölt eemal või on töökohtade vahel pikemad pausid;
- oled töötanud väga pikalt ühes ja samas ettevõttes;
- oled töötanud paljudel väga erinevatel või ühetaolistel ametikohtadel;
- oled selle töökoha jaoks ülekvalifitseeritud, soovid madalamat positsiooni;
- soovid rõhutada saavutusi karjääri algusaegadest;
- kui muretsed oma vanuse pärast.

Siiski tasub meeles pidada, et Eesti tööandjad on harjunud pigem kronoloogilise CVga. Funktsionaalne CV paneb küll inimest mõtlema sellele, mida ta tõepoolest oskab ja ettevõttele pakub, kuid seejuures peaks kajastuma ka kronoloogiline osa. Seepärast olekski otstarbekas võtta aluseks ennekõike kombineeritud CV ja vajadusel üht või teist osa rõhutada.

Kasuta kombineeritud CVd, kui sinu eesmärk on esile tuua nii teadmisi, oskusi kui ka kronoloogilist teenistuskäiku. Kombineeritud formaat sobib eelkõige neile, kellel on juba töökogemusi kogunenud ning kes liiguvad karjääriredelil ülespoole.

Funktsionaalse ja kronoloogilise osa kombineerimine annab juurde paindlikkust, sul on vabadust koostada just selline CV, milles näitad, et mõistad pakutava töö ootusi ja suudad neid ka täita.

Kasuta kombineeritud CVd, kui
- oled töötanud tuntud ettevõtetes
- soovid rõhutada oma viimaseid töökohti
- sul on selgelt defineeritud karjäärieesmärgid
- kandideerid tööle, milleks sul ei ole eelnevat asjakohast töökogemust, kuid on väljapaistev karjäär teises valdkonnas
- sa pole olnud pikemalt töölt eemal ja töökohtade vahel ei ole pikemaid pause
- oled töötanud väga pikalt ühes ja samas ettevõttes
- oled töötanud paljudel ühetaolistel ametikohtadel eri ettevõtetes.

Praktilised näpunäited eri tüüpi CV-de koostamiseks leiab CV-online spetsialistide Ivika Borni ja Raimo Matvere raamatust „CV meistriklass“

Liivi Kedelauk
Äripäeva teabekirjastuse juht

Üksikasjad

Avaldatud: 14 september 2010

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tasub kaaluda töötuskindlustusmakse langetamist 2012. aastast, ametiühingud tahaksid aga makset vähendada juba järgmisel aastal, kirjutab Postimees.

Praegu läheb töötukassale iga inimese palgast 2,8 protsenti. Tööandja lisab omalt poolt 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmaksed on nii suured, et isegi hoolimata Eestit painavast tööpuudusest on töötukassa eelarve ülejäägiga ehk reservid kasvavad iga aastaga. Samas saab neid reserve kasutada vaid töötutele hüvitise maksmiseks, ei millekski muuks.

Töötukassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul võib seetõttu juba aastat 2012 silmas pidades arutada võimalust vähendada töötuskindlustusmakseid. «Tööjõumaksude vähendamine aitab töökohti luua, esimesel võimalusel tuleb sellele mõelda,» lausus Pevkur.

Järgmisel aastal võiksid maksemäärad jääda tema arvates samaks, sest kriis pole veel läbi ja keegi ei tea, mis töötuse tasemega juhtuda võib.

Töötukassa nõukogus ametiühinguid esindav Harri Taliga aga arvas, et töötuskindlustusmakseid võiks vähendada juba järgmisel aastal.

Töötukassa nõukogus tööandjaid esindav Tarmo Kriis oli töötuskindlustusmakse vähendamise asjus kõige ettevaatlikum, sest tulevik on tema sõnul praegu veel ebakindel. «Laseme olukorral rahuneda, ärme esialgu puutu maksumäärasid,» leidis Kriis.

Toimetas Postimees.ee