Artiklid
- Üksikasjad
Küsimus: Töötan müüjana täiskohaga summeeritud arvestuse põhimõttel, olenevalt nädalast 2x12 h ja 5x12 h. Arvestusperiood on märts, aprill, mai, juuni, mil töötasin kokku 691 h. Riiklik tööajanorm täistööaja puhul on 677 h. Minu arvestuse järgi olen teinud ületunde 14 h ja peaks saama hüvitist või vaba päeva.
Tööandja ei arvesta riiklikult paika pandud tööajanormiga, väites, et sellist asja uue töölepinguga enam ei ole, ja on arvestanud meile ise tunnid. Peame töötama põhimõttel, et riiklikud pühad on meie jaoks tööpäevad ja pühadel töötatud aeg ongi norm.
Samas juhtkonnal, kes töötab nädalas 5x8 h, tuleb töötada 677 h.
Kas riiklik norm täiskohaga töötamise puhul ei kehtigi kõigile ühtmoodi ja mismoodi ületundide arvestust summeeritud tööaja puhul üldse peetakse? Ja kas ma oma 691 töötunniga olen teinud ületunde või mitte?
Vastus: Töötajale kehtib see tööaeg, mis on töölepingus kokku lepitud. Eelduslik tööaeg täiskohaga töötamisel on 40 tundi nädalas. Pooled võivad kokku leppida lühemas, kuid mitte pikemas tööajas. Seda ületav töö on juba ületunnitöö.
Summeeritud tööajaarvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi kohta. Ka siis jääb ikkagi kehtima see keskmine tööaeg, kuid töötaja võib mõnel nädalal või kuul töötada vähem ja teisel jällegi rohkem. Ületunnid tekivad sel juhul alles nelja kuu summaarses arvestuses.
Kuigi seadus seda nii otseselt ei ütle, peaks loogika kohaselt olema täistööaeg ühesugune nii summeeritud kui ka summeerimata tööaja puhul. Seega oleme me pigem seisukohal, et ka summeeritud töötaja tööaega mõjutavad riigipühad. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et riigipühadel töötamise korral tuleb see tööaeg tasustada kahekordselt, sõltumata sellest, kas töötaja töötab summeeritud tööajaga või mitte.
Konkreetse töötundide arvu kalkuleerimine ei kuulu siiski päriselt selle foorumi ampluaasse.
Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Kas järgmise päeva öötundidesse ulatuva töögraafiku puhul algab puhkus sama kuupäeva hommikust või tuleb arvestada ka vahetustevahelise puhkeaja nõudega?
Küsimus: Meie ettevõttes toimub töö vahetustega, mis võivad alata ühel kalendripäeval ning lõppeda teisel. Nt algab töötaja töövahetus algab 29.08. kell 20:00 ning lõpeb 30.08. kell 08:00. Kas on korrektne, kui töötaja puhkus algab sellisel juhul 30.08.2010? Või peaks siiski täitma enne puhkuse algust ka vahetustevahelise puhkeaja nõude vmt.
Vastus: Puhkust antakse kalendripäevades. Kalendripäev kestab teatavasti 00.00-24.00. Seega ei peaks töötaja töötama päeval, mil algab tema puhkus ehk mis on tema esimeseks puhkusepäevaks. Vastasel juhul on see kalendripäev ju talle siiski tööpäevaks.
Seega Teie näitel, kui töötaja viibib 30.08. veel tööl, peaks puhkuse alguseks olema 31.08. Samas nõuet igapäevase puhkeaja tagamiseks enne puhkuse algust ei ole, küsimus on vaid selles, et puhkuse ajale langevad kalendripäevad peaksidki olema töötajale vabad.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Kadri Ibrus
Massiliste töötajate kaebuste vahele eksivad vaid üksikud tööandjate mured.
Kui suvel olid töövaidluskomisjonid puhkusel, siis hooajatööde lõppemine võib tuua uue suurema pöördumiste laine uuesti töötuks ja palgata jäänud inimestelt.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim tõdes, et töövaidluskomisjonid on tööga niivõrd ülekoormatud, et oleks vaja juurde tekitada vähemalt üks uus komisjon. Kuid selleks puuduvad praegu tema sõnul võimalused.
Töövaidluskomisjonide statistika näitab, et peaaegu kõik pöördumised tulevad petta saanud töötajatelt. Massiliste töötajate pöördumiste vahele eksivad vaid mõned üksikud tööandjate nõuded. Eelmisel aastal tuli töötajatelt kokku 12 166 nõuet, tööandjatelt seevastu kõigest 257. Lagi saavutati mullu teises kvartalis, mil esitati üle kahe korra rohkem avaldusi võrreldes varasemate aastatega.
„Järjekorrad on üldiselt pikad alati, nüüd suvel olid aga töövaidluskomisjonid pikalt kollektiivpuhkustel. Küsimus on pigem selles, kas on ka mõistlik peatada nende töö pikaks ajaks üldse,” arutles SA Õigusteenuste Büroo juht Hille Raud, kes nõustab koostöös Tallinna linnavalitsusega töötuid tasuta. Seega nüüd, kui sügis saabub, on oodata taas järjekordade pikenemist.
„Lisaks tulevad peale hooajatöölised, kes suve lõppedes lahti lastakse,” ennustas oma kogemuste pealt Raud.
Sätet rikutakse
Kuigi seaduses on kirjas, et alates avalduse sisseandmise kuupäevast peaks töövaidluskomisjonis istung toimuma kuu aja jooksul, rikutakse enamasti seda sätet. Sotsiaalministeeriumist tõdeti, et kuna komisjonide koormused on suured, kulub vaidluste läbivaatamisele keskmiselt 60 päeva.
Näiteks üks pikemaid protsesse, mis õigusteenuste bürool on olnud, algas töötaja avaldusega eelmise aasta märtsis ja lõppes positiivse otsusega alles tänavu suvel. Samal ajal kui töövaidluskomisjonide mõte oli olla kiirete lahenduste näol alternatiiv kohtutele.
Problemaatilised on töötajatele veel need juhtumid, kui tööandja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungitele kohale ja otsus tehakse töötaja kasuks tagaselja – kaebavad seepeale paljud töötajad asja kohtusse, seal peab inimene enda kaitsmise eest aga juba maksma.
Sotsiaalministeeriumi andmetel maksab üks komisjon aastas umbes 0,5 miljonit krooni. „Taotleme 2011. aasta riigieel-arve läbirääkimistel raha juurde veel kahe komisjoni loomiseks,” teatati ministeeriumi pressiosakonnast.
Enamik pöördumisi tuleb töötajatelt
•• 6172 avaldust tuli mullu töötajatelt töövaidluskomisjonidele.
•• 199 avaldust tuli mullu tööandjatelt töövaidluskomisjonidele.
•• 12 166 nõuet esitasid töötajad mullu töövaidluskomisjonide kaudu.
•• Tänavu teise kvartali seisuga on tulnud töötajatelt 868 avaldust ja 1594 nõuet ning tööandjatelt 60 avaldust ja 82 nõuet.
•• Tööandjate nõudmiste edetabel mullu: maksmata lõpparve nõue (3054), töötamise ajal maksmata palga nõue (3034), töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue 1304, saamata puhkuse ja maksmata puhkusetasu nõue 1078.
•• Tööandjate nõudmiste edetabel mullu: töölepingu lõpetamine töötajapoolse lepingurikkumise tõttu (79), töötaja tekitatud materiaalse kahju hüvitamine (76), enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt töölt lahkumise nõue (59).
- Üksikasjad
Tööandja ei saa õppepraktika jaoks õppepuhkuse andmisest õppetöö välisel ajal keelduda, kui õppekava seda nõuab, selgitab advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN Äripäeva käsiraamatute foorumis.
Küsimus: Töötaja õpib päevases õppevormis täiskoormusega ülikoolis ja soovib suvel, kui õppetööd reaalset ei toimu, võtta õppepuhkust, kuna väidetavalt peab ära tegema õppepraktika. Kooli poolt esitas vaid tõendi, millelt nähtub, et ta õpib ülikoolis alates 01.09.2008 ülalnimetatud õppevormis ja koormusega. Kas õppepraktika ajaks peab tööandja andma õppepuhkust ning kui jah, siis kas tööandjal on õigus nõuda praktikalepingut, et me saaksime olla kindlad praktika tegelikus toimumises just töötaja poolt soovitud perioodil?
Vastus: Kui õppepraktika on kohustuslik vastava tasemekoolituse õppekava läbimiseks, siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa. Samuti ei ole seadusega kehtestatud vormi- ega sisunõudeid õppeasutuse poolt väljastatavale teatisele. Töötajalt võib praktikalepingu esitamist paluda, kuid teda ei saa kohustada selle esitamiseks.
Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Agne Narusk
Kui seni oli rangelt paigas, millistele tasuta koolitustele võisid minna nn ametlikud töötud ja millistele töötavad täiskasvanud, siis juba saabuvast sügisest jäik kahe ministeeriumi vaheline jaotus muutub.
Töötukassas arvel olijad võivad edaspidi valida endale meelepärase kursuse ka haridus- ja teadusministeeriumi koordineeritud täiskasvanute tasuta koolituse programmist. Seni said nad osa võtta üksnes sotsiaalministeeriumi, täpsemalt töötukassa pakutavatest kursustest. Viimased ei kao samuti kuhugi: endiselt pakub töötukassa tööturukoolitust.
Sügissemestril on tasuta kursused 39 kutseõppeasutuses ja rakenduskõrgkoolis, igas maakonnas midagi. Õppima ooda-takse kokku 6046 inimest, teatas haridus- ja teadusministeerium. Enim koolitatakse inimesi majutamise ning toitlustamise õppekavarühmas, arvukalt on arvutikasutamise algtaseme kursusi.
Tasuta kursuste nimekiri on väljas aadressil www.hm.ee/tasutakursused. Infot kursuste kohta saab õppeasutustest, kehtib põhimõte „kes ees, see mees”. Täiskasvanute tööalast koolitust rahastatakse riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest alates 2007. aastast, programm jätkub 2012. aasta lõpuni.
Lehekülg 1282 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee