Üksikasjad

Avaldatud: 17 august 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Kümme aastat meie firmas töötanud autojuht ei allu juba pikemat aega tööandja korraldustele. Märtsis tehti talle hoiatus, sest ta ei andnud kaupa klientidele korrektselt üle ning tegi tööajal firma bussiga – nii möödaminnes – isiklikke sõite. Hoiatuses on kirjas, et selletaoliste rikkumiste kordumisel võib see kaasa tuua erakorralise töölepingu ülesütlemise. Autol on peal jälgimissüsteem. Kahjuks selgus, et autojuht käib ikka tööajal firma sõidukiga kodus ja teeb teisi põhjendamatuid peatusi. Seletuskirjast autojuht keeldus. Kas eeltoodu on piisav töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töölepinguseaduse § 88 lg 3 alusel?

Töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 3 ei ole töölepingu lõpetamise alus, see sätestab hoiatamise tingimusi. Küll on seda aga TLS § 88 lg 1 p 3, mille kohaselt töö-andja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelkõige, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

Seaduse kohaselt peavad nii töötaja kui ka tööandja täitma oma kohustusi teineteise ees lojaalselt, st usaldatavalt; käituma teineteise suhtes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega ja selle andmisel tuleb mõistlikult arvestada töötaja huve ja õigusi. Samal ajal peab töötaja täitma töökohustusi oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Hoolsuse nõude rikkumisel määratakse tema vastutus töösuhte järgi, arvestades tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, nõutavaid ametialaseid teadmisi, tema võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Ka nende nõuetega peab töölepingu ülesütlemisel arvestama.

Küsimuses lühidalt esitatud asjaolude alusel ei ole kuidagi võimalik vastata, kas need on piisavad töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Vaidluse korral saab ainult töövaidluskomisjon või kohus otsustada, kas selleks olid nii mõjuvad põhjused, et töösuhe tuli lõpetada.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 17 august 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Regulaarselt saab ümbrikupalka 5% tööl käivatest inimestest. Siia lisanduvad veel juhutööde eest palga saajad, kuid nende osakaal ei ületa 4%.

Kui 2008. a sai Eesti Konjunktuuri Instituudi andmeil ümbrikupalka keskmiselt 12% töötajatest (6% regulaarselt ja 6% vahetevahel), siis 2009.a sai ümbrikupalka keskmiselt 9% inimestest (5% regulaarselt ja 4% vahetevahel).

Eesti Töötukassa arvel olevaid inimesi on sel aastal avastatud töötamas 36 korral.

Majanduslangus suurendab paratamatult maksudest hoidumise riski, sealhulgas kasvab surve maksta ümbrikupalka. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe: “Valdav osa maksumaksjatest on ausad ja täidavad korrektselt oma kohustusi. Seda näitab ka meie riskianalüüs. Ent seda saan küll kinnitada, et hoolimata majandussurutisest ei ole ümbrikupalga maksmine suurenenud.”

Maksuhaldur lõpetas seitsme kuuga 303 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ja määrati täiendavaid makse 31,8 miljonit krooni. Lõpetatud ümbrikupalga kontrollimisel tuvastati rikkumisi keskmiselt 75% juhtudest. Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta on ametile laekunud 579.

Suvekuudel on maksuhalduri suurema tähelepanu all majutusteenuseid pakkuvad ettevõtted, väliterrassid ja kohvikud ning meelelahutusüritused. Ameti praktika näitab, et valdavalt sularahas arveldamisega tegevusvaldkondades on riskid oluliselt kõrgemad. Peamisteks rikkumisteks on just käibe varjamine ja ümbrikupalga maksmine.

Juriidilist isikut saab ümbrikupalga maksmise eest karistada kuni 200 000-kroonise rahatrahviga ja füüsilist isikut kuni 18 000-kroonise rahatrahviga.
Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta ootab Maksu- ja Tolliamet e-posti aadressil või telefonil 800 4444.

Anne Osvet
avalike suhete juht

Üksikasjad

Avaldatud: 17 august 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Personalitöötaja arusaam puhkuse andmise korrast võib vägagi erineda seadusest.

Aasta jagu kehtinud uus töölepinguseadus tõi muu hulgas kaasa muudatused puhkuste andmise korras. Lühidalt öeldes ei anta puhkust enam mitte tööaasta, vaid kalendriaasta eest. Üleminek tõi või toob osale töötajatele sel aastal kaasa pikema puhkuse kui tavaliselt, teised seevastu peavad tasaarvestuse huvides leppima lühema äraolekuga.

Kuid üleminek ja uus kord toovad kaasa ka ridamisi apse. Kurioosseimad näited on need, kus personaliga tegeleja ajab segamini avaliku teenistuse seaduse (ATS) ning töölepinguseaduse (TLS). Teema on vääratanu jaoks delikaatne, rääkijate palvel jäävad nimed siinkohal toomata.

Lugu hakkas hargnema hulgikaubandusega tegeleva firma töötajast, kes rõõmustas tänavuse ülipika puhkuse üle – tavapärase 28 kalendripäeva asemel 38. „Kaksteist aastat tööd andis mulle juurde kümme lisapuhkusepäeva,” rääkis staažikas töötaja. Et kuidas nii? „Alates kolmandast tööaastast saame iga aasta eest ühe puhkusepäeva juurde, ütles meie personalitöötaja.”

Pikem küll, kuid muul põhjusel

Tõepoolest, selline kord – puhkusepäev iga töötatud aasta eest alates kolmandast tööaastast – on täiesti olemas. Kuid mitte vanas ega praegu kehtivas töölepinguseaduses, vaid avaliku teenistuse seaduses.

„TLS seda ette ei näe,” kinnitas jurist Helve Toomla. „Küll aga on staažipuhkus ATS-is, st see on seadusega ette nähtud ametnikele. Samuti võivad kollektiivlepingus pikemas puhkuses kokku leppida ka töölepingu alusel töötavad inimesed.” Kahjuks on Eestis kollektiivlepinguid imevähe, lisas jurist. Milles iganes võib kokku leppida ka oma töölepingus. Selles juhtumis pikka puhkust lubavat punkti töölepingus polnud, kollektiivleping firmas puudus.

Vestlus personalitöötajaga päädis pika vaikusega. Seejärel otsis ta välja vajalikud seadused. Luges ja möönis, et tõepoolest, aps tuli sisse. Õnneks oli eelmise nädala seisuga ootamatult sülle kukkunud pikka puhkust kasutada jõudnud vaid kaks töötajat.

Mitte iga pikast puhkusest rääkija pole personalitöötaja apsaka ohver. Nimelt muudab 2010. aasta kohustuslik puhkuste tasaarvestus vähem või rohkem paljude töötajate puhkuse pikkust.

Põhjus peitub üleminekus tööaastalt kalendriaastale puhkuste arvestamisel. Kui tööandja otsustab tasaarvestuse teha n-ö formaalselt, raamatupidamises, ei pruugi 28-päevast iga-aastast puhkust pidavad töötajad enne firmaga lõpparve tegemist teadagi, et nad tänavu kas n-ö ette või siis vähem puhkasid, kui tegelikult olnuks võimalik.

Nii võivad tööaastate jooksul ripakile jäänud puhkusepäevad kaasa tuua kena boonuse.

Uue ATS-i eelnõus staažipuhkust enam pole

•• Kehtiva ATS-i (avaliku teenistuse seaduse) § 45 ütleb: „Vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta andmata.”

•• Uue ATS-i eelnõusse on sisse kirjutatud, et ametniku põhipuhkuse kestus ei muutu, kuid puhkuse arvestamine toimub edaspidi tööpäevades ja loobutakse avaliku teenistuse staažist tulenevatest lisapuhkusepäevadest.

•• Kehtiv TLS (töölepinguseadus) ütleb: „Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.”

•• Enne 1. juulit 2009 kasutamata või avansina ärakasutatud puhkus tuleb tasaarvestada 2010. aasta jooksul. Kui tööleping seadusest erineb, tuleb arvestada seda, mis on töötajale soodsam. Vaata käsiraamatut www.ti.ee

Loe ka:

„2010. aastal ähvardab töötajaid lühem puhkus”, EPL Töö, 19.05.09
„Kuidas aeguvad puhkusenõuded,” EPL Töö, 23.03.2010
„Uuest aastast muutub puhkuste andmise kord”, EPL Töö, 01.12.09

Üksikasjad

Avaldatud: 16 august 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kristi Leppik

Ajal, mil ka täie tervise juures inimesed kuude kaupa tööd otsivad, asutas ettevõtlik mees ühingu, mis aitab puudega inimesel tööd leida. Vahel ei kulu selleks aega enam kui pool päeva.

Eestis on töötavate puudega inimeste arv marginaalne. Siin elab ligi 180 000 puudega inimest, neist töötab aga vaid 17 protsenti.

Tööotsimisega puutus kokku ka Indrek Ülper, kes naasis Inglismaalt kodumaale eelmise aasta suvel. Inglismaal otsis ta endale tööotsa ligi kaks aastat, ent edutult. Edutult seepärast, et Ülperi vasak käsi on amputeeritud.

Viib firma ja inimese kokku

Murrang tuli mehe ellu siis, kui ta leidis saareriigist firma nimega Remploy, kes tegeleski puudega inimeste tööleaitamisega. Kahe nädala möödudes alustas Ülper tööd ühes maksimarketis asjade riiulisse ladujana ning seitsme aasta möödudes oli ta selle maksimarketi juhataja.

Naasnud Eestisse, tekkiski tal mõte aidata ka Eesti puudega inimesi samamoodi tööle ja mees lõi firma nimega MTÜ Abikäsi. Nüüdseks on firmal kaks eestvedajat – lisaks Indrek Ülperile veel Marko Simberg.

Kuid kuidas on nii lootusetuna näivas olukorras võimalik puudega inimesi tööle aidata? MTÜ Abikäsi on vahendaja puudega inimese ja tööandja vahel. «Siin on suur vahe, kas firmaga läheb rääkima eraisik või mõni organisatsioon,» selgitas Simberg ja lisas, et seni ei olegi ühtegi negatiivset kogemust firmadega läbirääkimisel välja tuua.

Näitena tõi ta reedel toimunu, kui hommikul pöördus inimene nende poole ja pärastlõunaks oli ta juba tööle võetud – gümnaasiumisse raamatukoguhoidjana. Niimoodi on Abikäsi tööle aidanud üle paarikümne inimese. Lisaks tööotsimisele annab MTÜ ka ise tööd.

Küsimusele, miks on organisatsioonil kergem firmadega suhelda kui inimesel endal, vastas Simberg, et tihtipeale on inimestel halvasti koostatud CVd ja ka enesekindlusest tuleb puudu. «Inimestel on juba nii suur pettumus, sest nad ei ole pikka aega tööd leidnud,» rääkis Simberg ja lisas, et reeglina on puudega inimene ka pikaajaline töötu.

Töötukassa teenusejuhi Aar­ne Akki sõnul oli 31. juuli seisuga registreeritud 2797 erivajadustega töötut. «Aga arv ei pruugi kajastada tegelikku puudega töötute arvu, sest töötu ei ole kohustatud töötukassat puudest teavitama,» selgitas Akk.

Palju sõltub transpordist

Kui varem oli erivajadustega inimestel tööleidmine raske, on see Aarne Akki sõnul nii ka majanduslanguse ajal. Juulikuus teavitasid töötukassat töö leidmisest vaid 109 puudega isikut.
Marko Simberg tõi aga positiivse näite oma esimesest kliendist. Tegu oli mehega, kes sattus koos abikaasaga liiklusõnnetusse ning mõlemad jäid seeläbi invaliidiks.

Lisaks sellele sattus nende ülikoolis käiv poeg kallaletungi ohvriks. «Järsku puudus kogu perel korralik sissetulek, aga ravimeid oli vaja osta. Ja niimoodi kaheksa aastat,» meenutas Simberg. Abikäsi leidis mehele töö kahe nädalaga.

Nii Simberg kui ka Ülper loodavad, et niisugune süsteem nagu Suurbritannias on võimalik ka Eestis käima lükata. Töötukassa teenusejuhi Akki sõnul saavad erivajadusega inimesed üldjuhul töötada kõikidel ametikohtadel, mille jaoks neil on piisav ettevalmistus.

«Ja kui takistuseks on puudest tulenev erivajadus, siis saab töökohti kohandada või soetada abivahendeid,» ütles ta.

Samas on Simberg ja Ülper põrkunud kohandamise küsimuses vastu seina. «Paljud firmad on kurtnud, et nad võtavad hea meelega inimese tööle, aga nad ei suuda talle transporti tagada,» rääkis Simberg. Sestap soovib MTÜ osta endale invaliidibussi.

«Meie pakuksimegi ka seda võimalust, et viiksime inimesed hommikuti tööle ja õhtul tooksime koju.» Selle jaoks aga on vaja umbes 200 000 krooni bussiraha, mille saamisega MTÜ aktiivselt tegeleb.

1 küsimus

Miks töötab Eestis nii vähe puudega inimesi?

Helmi Tampere
sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist

Vastavalt sotsiaalministeeriumi läbi viidud uuringutele 2005. ja 2009. aastal on puudega tööealistest inimestest olnud tööga hõivatud ligi 17 protsenti. Arvestades, et andmed on saadud nii enne masu kui ka sügaval masu ajal, siis on heameel tõdeda, et tööga hõivatud tööealiste puudega inimeste arv on olnud suhteliselt stabiilne (kuigi madal).

Riik on töötanud välja rea meetmeid toetamaks puudega inimest ja tema tööandjat. Arvestades, et puudega inimesel on raskem töötuks jäämise korral tööle naasta, pakutakse meetmeid alates 2007. aastast ka töötavatele puudega inimestele.

Kuid hoolimata kõigist neist võimalustest kasutatakse puudega inimestele mõeldud tööturumeetmeid marginaalselt. Põhjused on erinevad.

Töötud puudega inimesed vajavad eeskätt nõustamist töö otsimisel ja leidmisel, erinevaid koolitusi, tööpraktikat jne. Lisaks on puudega inimestele suunatud meetmete osutamise puhul oluline ka sobiva töökoha olemasolu ja tööandja valmisolek näiteks erinevaid kohandusi läbi viia või võimaldada tugiisik, kes töötut puudega inimest juhendaks.

Võrreldes varasemate heade aegadega on töötutel, kellel on puue, siiski raskem sobivat tööd leida. Seetõttu tõdeb ka töötukassa, et hoolimata senisest selgitustööst tööandjate hulgas on seda vaja veelgi tõhustada, et puudega töötud siiski tööle saaks.

Kindlasti ei nõustu ma aga sellega, nagu oleks nende inimeste arv, kellel on puue ja kes on töötuna arvel, mitmekordistunud, see arv on pigem vähenenud.