Artiklid

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja seaduse, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Koos otsusega tegi riigipea avalduse, milles ta kutsub riigikogu ja valitsust astuma lähiaastatel kõiki vajalikke samme selleks, et lahendada edukalt elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleeme.

Presidendi hinnangul peab Eesti vastu võtma seadused ja kiitma heaks poliitikad, “mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile,” seisab avalduses, teatas presidendi kantselei.

Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta neli tööealist inimest, siis 20 aasta pärast kahaneb see suhtarv kolmele ja 40 aasta pärast 1,8-le. Ometi on pensioniea tõstmine president Ilvese hinnangul vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa Eesti ees seisvast ülesandest.

“Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani,” ütles president Ilves.

Riigipea juhib oma avalduses tähelepanu ka asjaolule, et kõnealust seadust menetledes ei järginud parlamendi enamus riigikogu varasema praktika parimaid tavasid. Ometi ei rikutud seejuures ei põhiseadust ega ka teisi õigusakte, leiab president.

Helve Toomla, jurist

•• Töötan töövõtulepinguga juba eelmise aasta 1. septembrist, töö lõppemist pole niipea näha. Kui kaua võib töövõtulepingut kasutada? Mul ei ole ravikindlustust, ehkki maksan sotsiaalmaksu. Lisatasusid ei saa, aga töötulemustega ollakse väga rahul. Siiani olen käinud tööl samamoodi nagu kõik töölepingu omanikud. Ainus vahe nendega seisneb selles, et saan tööpäeva lõpetada alati pool tundi varem.

Küsimusest ei selgu, mis tööd kü-sija töövõtulepingu alusel teeb. Kui ta ei ole tööd tehes iseseisev, vaid töötab tööandja juhtimise ja kontrolli all ning sama tööd teevad teised töölepingu tingimustel, siis võib arvata, et tegemist ongi tegelikult töölepingulise suhtega. Sel juhul tuleks töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada lepingu olemus ja nõuda töövõtulepingu tunnustamist töölepinguna. Töövõtuleping võib olla sõlmitud nii tähtajaliselt kui ka tähtajatult. Sotsiaalmaksu ei maksa üldjuhul mitte töövõtja, vaid tellija ning ravikindlustus laieneb neile töövõtjatele, kelle töövõtuleping on sõlmitud kas tähtajatult või kauemaks kui kolm kuud.

•• Mul on tähtajaline tööleping (võetud ametisse lapsehoolduspuhkusel töötaja naasmiseni). Kuidas tuleks minuga käituda koondamise olukorras? Kas sellise ajutise lepingu võib lihtsalt nõuete kohaselt ette teatades lõpetada ja kõik? Ja kas peaksin sel juhul saama mingisugust rahalist hüvitist? Või tuleb mind koondada samamoodi, nagu koondatakse tähtajatu töölepinguga inimesi?

Eeldan, et töölepingus näidatud tähtaeg ei ole koondamisolukorra tekkimise ajaks saabunud. Sellisel juhul peab teadma, millal tähtajaline tööleping on sõlmitud. Kui seda tehti enne 1. juulit 2009, kohaldatakse ennetähtaegsele ülesütlemisele samasugust korda nagu tähtajatutele lepingutele, s.t asendaja koondatakse ja talle makstakse hüvitisi nagu teistele koondatavatele.

Kui aga tähtajaline tööleping on sõlmitud kehtiva töölepinguseaduse (TLS) ajal, on hüvitisega teatav segadus. TLS § 100 lg-s 3 öeldakse: tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, välja arvatud pankroti korral, maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Seaduses ei ole nõuet selle kohta, et lepingu tähtaeg peaks olema kuupäevaliselt näidatud. Sotsiaalministeeriumi töölepinguseaduse käsiraamatus antud selgituse ja igati mõistliku praktika kohaselt võib lepingu tähtaeg olla määratud ka teatud tulemuse või sündmuse saabumisega (asendatava töötaja tööle naasmine), ja keegi ei tea täpselt, millal see sündmus võib saabuda. Lapsehoolduspuhkusel töötaja võib ju enne lapsehoolduspuhkusele jäämise avalduses näidatud puhkuse lõppu tööle tagasi tulla. Siit tekibki küsimus: mis kuupäevani peaks tööandja asendajale hüvitiseks töötasu maksma ennetähtaegse majanduslikul põhjusel toimuva ülesütlemise korral? TLS-ist sellele vastust ei leia.

Ametlikku seisukohta ei ole seni leidnud ei sotsiaalministeeriumi ega tööinspektsiooni selgitustest, kuid suuliste järelepärimiste peale on öeldud, et eelpool osundatud säte rakendatav ei ole, s.t töötasule, mida asendaja oleks saanud lepingu tähtaja saabumiseni, õigust ei ole. Kindlasti ei saa see aga tähendada, et tähtajalise töölepingu võib ilma aluseta ja hüvitisteta üles öelda. Aluseks saab siis olla samuti koondamine samasuguste hüvitistega, nagu on ette nähtud täht-ajatult töötavatele inimestele.

Mirko Ojakivi

Ülikooli lõpetamiseks tuleb tööandjal anda töötajale puhkust keskmise palga alusel.

Neil nädalail on tuhandetel ülikoolilõpetajatel käes kibekiired ajad oma lõputööle viimase lihvi andmiseks ja selle kokku kirjutamiseks. Nüüd on aga ootamatult alanud vägikaikavedu teemal, kas töötavale lõputöö kirjutajale peaks õppepuhkust and­ma keskmise palga säilimisega või mitte.

Segadus on tekkinud mullu suvel jõustunud uue töölepinguseaduse tõlgendamisega ning jänni pole jäänud mitte ainult eraettevõtted, vaid ka riik ise. Nimelt on rahandusministeerium tegelemas ühe riigiteenistuja tõstatatud juhtumiga, kus teenistuja soovib lõputöö kirjutamiseks saada kuni 30-päevast õppepuhkust, millest esimesed 20 päeva tasustataks keskmise töötasuga ja ülejäänud kümme päeva oleks tasustamata puhkus. Rahandusministeerium on aga asunud seisukohale, et ülikooli lõpetamiseks tuleb töötajale anda täiskasvanute koolituse seaduse alusel 15-päevast puhkust, mille eest makstaks puhkusetasuna vaid töötasu alammäär.

Suur kaotus

Keskmist palka teenivale ametnikule tähendaks aga rahandusministeeriumi jäikus nelja-viie tuhande kroonist rahalist kaotust. Kõrgemapalgaline töötaja võiks aga ilma jääda kümnetest tuhandetest kroonidest.

Probleem on aktuaalne, sest kui varem kehtinud töölepinguseadus ja täiskasvanute koolituse seadus võimaldasid tasustatavat õppepuhkust saada vaid osakoormusega õppivatel tuden­gitel, siis uue töölepinguseaduse muudatused andsid tasustatava õppepuhkuse õiguse kõigile ülikoolis õppivatele töötajatele. Ühtekokku puudutab vaidlus 3000–4000 töötavat ja sel kevadel kooli lõpetavat tudengit.

Tartu ülikoolis õigusteadust õppiv Janno Voog esitas oma tööandjale õppepuhkusele mine­miseks vajaliku avalduse eile. Voog ütles, et juuratudengina on ta teadlik, et täiskasvanute koolituse seaduses on kaks eri sätet, mille alusel saab õppepuhkust taotleda.

„Kuna mina plaanin osaleda nii õppetöös, valmistuda eksamiteks kui ka tegeleda lõputööga ning palgas ma kaotada ei soovi, siis valisin keskmise töötasu alusel antava puhkuse,” selgitas Voog. Kas Voogi tööandja ka avalduse sellisel kujul rahuldab, näitavad eelolevad päevad. Samal ajal arvas Voog, et tööandjatel on suhteliselt keeruline sundida lõputööd kirjutavat töötajat õppepuhkusele alampalga alusel.

Eesti Päevaleht uuris suurematelt eraettevõtetelt, kuidas nemad käituvad oma töötajatele lõputöö kirjutamiseks õppepuhkuse andmisel. Selgus, et levinud tava on erinev. Näiteks 8000 töötajaga Eesti Energia võimaldab koolilõpetajatele 15-päevast alampalgast sõltuvat õppepuhkust.

Haridus- ja teadusministeeriumi juristi Kati Uusmaa sõnul on tööandja kohustatud ka lõputöö kirjutamise ajaks õppepuhkust soovivale töötajale andma esmalt 20-päevase keskmise palgaga tasustatava puhkuse. Kui aga töötaja on näiteks jaanuarikuise eksamisessiooni ajal kogu õppepuhkuse ära kasutanud, on tal õigus lõputöö kirjutamiseks saada 15-päevast puhkust alampalga järgi.

Rahandusministeeriumist selgitas avalike suhete osakonna spetsialist Katrin Reimann üldteada fakti, et uue töölepingu seaduse rakendamine on kaasa toonud hulgaliselt küsimusi. „Sealhulgas on tekitanud küsimusi ka õppepuhkustega seonduv,” lisas Reimann.

Tudeng pöördugu kohtusse

•• Haridus- ja teadusministeerium soovitab kõikidel töötajatel, kellel on probleeme õppepuhkuse saamisega keskmise palga alusel, pöörduda abisaamiseks kas nende poole, võtta ühendust töövaidluskomisjoniga või pöörduda abi saamiseks kohtusse.

•• Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Kadri Kasterpalu ütles, et nende poole pole õppepuhkuse tasustamise osas vähemasti Lõuna-Eesti töövaidluskomisjoni tööpiirkonnas keegi veel pöördunud.

•• Küll aga on haridus- ja teadusministeeriumi juristi Kati Uusmaa sõnul mitmed töötajad õppepuhkuse tasustamise teemal nende poole pöördunud. Täiskasvanute koolitamise seaduse välja töötanud ja selle sätete tagamaid põhjalikult teadev Uusmaa selgitas, et seadusesse lisatud alampalgaga tasustatav lõputöö kirjutamiseks mõeldud õppepuhkus on lisavõimalus neile, kes on kalendriaasta jooksul keskmise palgaga tasustatava õppepuhkuse ära kasutanud. „Kuna ka lõputöö kirjutamine on üks iseseisva töö võimalikest vormidest, saab lõputöö kirjutamiseks samuti võtta õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduse alusel.”

Nelli Loomets, ametiühingute keskliidu jurist

Kui tööandja ei taha palka või puhkusetasu maksta, saab töötaja õigust nõuda nii töövaidluskomisjonilt kui kohtult, esitades saamata tasude puhul ka viivisenõude.

Tavaliselt ei piisa sellest, kui töötaja kirjutab töövaidluskomisjonile emotsionaalse kirja, et tal jäi sellest või teisest asutusest töötasu või muu raha saamata.

Et vaidlus võimalikult lihtsalt ja kiirelt töötajale soovitud tulemusega lõpeks, tuleb juba töövaidluskomisjonile avaldust esitades olla tark ja tähelepanelik.

Vaja on täpselt arvutada

Töövaidluskomisjon saab lahendada ainult sellist avaldust, mis on komisjonile korrektselt esitatud. Käsitleda saab üksnes neid nõudeid, mis on esitatud avaldusse kirja pandud.

Tihti on esitatud avaldused segased, et nendest ei ole võimalik välja lugeda töötaja kõiki nõudeid. Esitatakse ka avaldusi, kus on jäetud esitamata mõni seaduse mõistes õigustatud nõue.

Kui lähete töövaidluskomisjoni nõudma saamata jäänud töötasu, viivist või hüvitist, olgu nende ja kõigi teiste rahaliste nõuete puhul ära märgitud nõudesumma ning selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik.

Kui näiteks töötaja kirjutab avalduses “Palun välja mõista saamata töötasu ja puhkuse kompensatsioon,” on töövaidluskomisjoni jaoks puudu info selle kohta, millise aja eest on töötasu maksmata ja kui palju oli puhkust kasutamata.

Kui töötaja kirjutab avaldusse “Palun välja mõista saamata palk 15 000 krooni”, ei saa töövaidluskomisjon ka seda nõuet rahuldada – töötaja peab tõendama, milline töötasu oli kokku lepitud, millal oli palgapäev ja kuidas on tuletatud summa
15 000 krooni.

Kõikide rahaliste kohustuste (sealhulgas puhkusetasu) maksmisega viivitamise korral on õigus nõuda viivist vastavalt võlaõigusseadusele.

Viivise määraks on praegu 8% aastas ehk 0,02% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Kui töötaja viivisenõuet ei esita, siis seda ka tööandjalt välja ei mõisteta.

Tööleping ja tunnistajad

Lisaks korrektse avalduse esitamisele peab töötaja olema võimeline ka oma nõudeid töövaidluskomisjonile tõendama. Selleks võib kutsuda istungile tunnistajaid, lisada avaldusele töölepingu, ametijuhendi, pangakonto väljavõtte vms – olenevalt sellest, mida töötaja nõuab.

Töötaja nõuded võivad jääda rahuldamata ainuüksi tõendamatuse tõttu, kui töötaja ei suuda tööandjaga kokku lepitut tõendada ning tööandja töösuhet ei tunnista.

Selles valguses peaks iga töötaja veenduma, et tema tööleping oleks vormistatud kirjalikult ja et talle makstaks töötasu pangaülekandega.

Kui töötamise tingimused pole eelnevalt töölepingus kirjalikult kokku lepitud, on tööandjal seaduse kohaselt kohustus esitada töötajale lepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt kahe nädala jooksul arvates hetkest, kui töötaja töölepingu andmete esitamist nõuab.

Lepingu lõpetamise avaldus

Väga tüüpilised on praegu juhtumid, kus töötajad pöörduvad töövaidluskomisjoni avaldusega lugeda tööleping lõppenuks ja mõista tööandjalt välja hüvitis, kuna tööandja ei anna töötajatele tööd, ei maksa töötasu ja keeldub töötajatega suhtlemast.

Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe ning kui tööandja sellega võetud kohustusi oluliselt rikub, tuleb ülesütlemisteade esitada esmalt tööandjale ehk lepingu teisele poolele.

Kui töötaja ise pole tööandjale lepingu lõpetamise avaldust selle rikkumise põhjendusel esitanud, ei saa töövaidluskomisjon lugeda töölepingut ka lõppenuks.

Juhul kui tööandja, hoolimata töötaja esitatud avaldusest, töölepingut ei lõpeta ja hüvitist välja ei maksa, võib töötaja taotleda, et töövaidluskomisjon tunnistaks töölepingu lõppenuks tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu ja mõistaks tööandjalt hüvitise. Sealjuures on oluline, et kui tööandja ei tasu töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võib töövaidluskomisjon vastavalt asjaoludele hüvitise suurust ka muuta, nii suuremaks kui ka väiksemaks.

Tulenevalt tööandjapoolsete rikkumiste raskusest võib töötaja juba töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses nõuda kolmekuulisest hüvitisest suuremat hüvitist.

Eelmise aasta 1. juulil jõustunud töölepingu seaduse alusel on töövaidlused muutunud vägagi keeruliseks. Seetõttu on eriti tähtis esitada töövaidluskomisjonile korrektne nõue.

Töötajatel, kes esitavad korralikult vormistatud avaldused ja lisavad dokumendid, mis tõendavad töötaja nõuet tööandja vastu, on suuremad eeldused saada töövaidluses positiivne tulemus.

Küsi abi juristilt

Soovitan seetõttu kõigil töötajail kasutada võimaluse korral avalduse koostamisel tööõigust tundva juristi abi.

Kui enamik inimesi peab sellisel juhul arvestama mõningate rahaliste kulutustega, siis ametiühingutesse kuulujaid aitavad töövaidlusavalduste koostamisel kogenud juristid haruametiühingutest või ametiühingute keskliidust tasuta.

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on nördinud segaduse pärast töötavatele üliõpilastele õppepuhkuse tasu maksmise korra ümber ja soovitab lähtuda keskmisest palgast.

Rahandusminister Jürgen Ligi oli tänasel valitsuse pressikonverentsil kuri Eesti Päevalehe artikli peale, kust võib jääda mulje, et rahandusministeerium tahab üliõpilaste õppepuhkuse tasu vähendada, makstes keskmise palga asemel töötasu alammäära.

«Tegelikult oli tegu meie enda töötajaga, kelle puhul pidime haridus- ja teadusministeeriumilt küsima, kuidas rakendada konkreetset seadust. On tõesti pisuke ebakõla selles täiskasvanukoolituse seaduses, et kas õppepuhkus on tasustatud tasemekoolituse lõpetamise või jätkamise paragrahvi alusel,» rääkis Ligi, lisades, et rahandusministeerium selle seaduse üle ei otsusta.

EÜL teatas seepeale, et on seisukohal, et ministeeriumid peavad õppepuhkuse tasu maksmise küsimuse lahendama kiiremas korras ning vajadusel algatama seaduse muudatuse, mis kõrvaldaks kaheti tõlgendatavuse.

EÜL kutsub kõiki tööandjaid üles maksma töölepingu seadusest ja täiskasvanute koolituse seadusest tuleneva segaduse lahendamiseni üliõpilastele õppepuhkuse ajal tasu lähtuvalt keskmisest palgast. Töölepinguseaduse muutmise üks eesmärke oli tagada ka täiskoormusel õppivatele tudengitele võimalus õppepuhkuse võtmiseks, et seeläbi võimaldada neil oma õpingud lõpetada. Haridus ei tohiks EÜLi hinnangul olla kindlasti koht, mille pealt riik või tööandjad kokku hoiavad.

«Tekkinud on väga absurdne olukord: kui kõrgkooli lõpetada plaanivad tudengid peaksid süvenema lõputöö kirjutamisse, soovitab ministeerium neil oma õiguste eest seismiseks alustada kohtuteed,» sõnas EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer, viidates asjaolule, et
haridus- ja teadusministeerium on soovitanud üliõpilastel, kel on probleeme õppepuhkuse tasu saamisega keskmise palga alusel, kohtusse pöörduda. «Selline väljaütlemine on väga kohatu ja me loodame, et antud küsimuse lahendamisel asuvad ministeeriumid koostööle. Üliõpilased ei pea riigi tegemata töö pärast kohtuuksi kulutama,» ütles Mälzer.

Toimetas Sandra Maasalu