Artiklid

Helve Toomla, jurist

•• Isik on töötanud 12 aastat, 2007. aastast on ta lapsehoolduspuhkusel. Nädal enne lapsehoolduspuhkuse lõppemist teatati, et tema töökoht koondatakse ette teatamata. Kasutamata puhkust on tal 15 kalendripäeva. Põhipalk on 6000 kr, tulemustasu 3000 kr, kui seda vastavas kuus saadi; lisaks on ette nähtud konfidentsiaalsustasu 1000 kr. Millise tasu põhjal on õige arvutada hüvitisi, kui ta pole pärast 2007. aasta algust töötasu saanud? Kas puhkusetasu nii: 6000 x 1,208 = 7248; kuna jaanuaris on 31 kalendripäeva, siis 7248 : 31 = 233.80, ja 15 päeva eest 3507 kr?

Uue töölepinguseaduse järgi on töötasu kõik see, mida töötajale töölepingus kokkulepitu kohaselt makstakse. Lepingus võib aga olla mitu erinevat töö eest makstavat tasu. Selline olukord tekitab tõesti küsimuse, mida võtta aluseks keskmise töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise arvutamisel. Selguse saamiseks vaatame, mida peetakse palgaks avalikus teenistuses, sest seal arvutatakse keskmist palka ja hüvitisi vabariigi valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 järgi, ning uurime selle määruse eelnõu seletuskirja ehk seda, mida keskmise töötasu maksmise tingimustes ja korras on mõeldud. Juhul kui ametnik ei ole palka saanud üle 12 kuu, lähtutakse tema keskmise palga arvutamisel palgamäärast. Töölepingu puhul tähendaks see endises mõistes samuti palgamäära ehk põhipalka, praeguse seaduse järgi nn baastöötasu. Määruse eelnõu seletuskirjas on paragrahvi 4 juurde märgitud: eelnõu ei muuda puhkusetasu arvutamist võrreldes kehtiva õigusega. Toona lähtuti palgamäärast. Kõnealuse töötaja palgamäär ehk baastöötasu ehk põhitöö-tasu oli lapsehoolduspuhkusele jäämise ajal 2007. aastal 6000 kr. Seda summat tuleb kehtiva korra kohaselt korrigeerida töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga – kehtiva alampalga ja lapsehoolduspuhkusele jäämise ajal kehtinud alampalga suhtega, s.t 4350 : 3600 = 1,208. Töötaja töötasu on seega 7248 kr kuus (6000 x 1,208). Puhkuse puhul jäetakse riigipühad päevatasu arvestusest välja. 1. jaanuar oli riigipüha, seetõttu on küsija eksinud päevatasu arvutamisel. 7248 jagatakse 30-ga, mitte 31-ga. Nii tuleb päevatasuks 241.60 ja hüvitiseks kasutamata puhkuse 15 kalendripäeva eest 3624 kr. Koondamishüvitis ühe kuu eest on indekseeritud palk – 7248 kr. Koondamisest etteteatamise hüvitise arvutamine toimub samamoodi nagu puhkuse päevatasu puhul, ainult indekseeritud töötasu jagatakse kalendrijärgsete tööpäevade arvuga ja korrutatakse 90-ga. Kahjuks pean lisama, et minu arusaam ei ole mingi lõplik tõde. Kuni ei ole tehtud selgust toovat muudatust töölepinguseaduses või riigikohtu jõustunud lahendit, saab töötasu üle vaielda.

•• Kas tööandjal on tõesti õigus panna töölepingusse sisse selline punkt: „Kõik töötaja poolt tema tööülesannete täitmisega seotud ja lepingu kehtivuse ajal loodud intellektuaalomandid kuuluvad tööandjale. Töötaja loovutab käesolevaga lepingujärgsete ülesannete täitmisel loodud autoriõigusega kaitstavate teoste varalised õigused tööandjale selle eest eraldi tasu saamata”? Kuidas kommenteerite?

Autoriõiguse seaduse § 32 sätestab autoriõigusi töökohustuste täitmise korras loodud teosele. Selles öeldakse muu hulgas, et töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kõnealune punkt ei pruugi töölepingus tingimata vale olla, kuid sisutühi on see töötaja jaoks, kes ei tegele loominguga. Loomeinimestel, sh ka näiteks arvutiprogrammide autoritel tuleks siiski enne sellisele töölepingu tingimusele alla kirjutamist põhjalikult autoriõiguse seadusega tutvuda ja/või vastavat ala tundva juristiga nõu pidada.

Mirko Ojakivi

Viimastel andmetel ootab töötukassas ette­võtluskoolitusele pääsu umbes 1600 inimest.

Oma ettevõtet rajada soovivad töötud kurdavad, et ei pääse ligi töötukassas jagatavale ettevõtte alustamise 70 000-kroonisele toetusele, kuna töötukassa ei võimalda rahapuudusele viidates neil läbida toetuse eeltingimuseks olevat ette­võt­luskoolitust. Probleem puudutab tuhandeid. Üks neist on Tartus elav ja oma ettevõtet asutada kavatsev Angela Aasmets. Enda sõnul on ta vähemasti pool aastat taotlenud töötukassalt ettevõtlusalast koolitust. Paraku on siiani antud talle teada, et tema soovi ei saa rahuldada. Aasmetsa unistuseks oleks lähiajal rajada tootmisettevõte, milles peale tema saaksid tööd veel mitmed inimesed ja ettevõtte toodang ei jõuaks mitte üksnes Eestisse, vaid ka laia maailma.

Eelarves 98 miljonit krooni

Kõik paistab olevat suurejooneline, kuid esialgu napib naisel raha ettevõtte käivitamiseks. Abiks oleks töötukassast jagatav ettevõtte alustamise toetus, mis küünib kuni 70 000 kroonini. Paraku pääseb seda taotlema isik, kes on läbinud ettevõtluskoolituse või on varem vähemalt aasta olnud mõne ettevõtte juhatuses. Koolitusest päästaks ka see, kui inimesel oleks töötukassale ette näidata kas kõrg- või kutsekooli majandusalane lõputunnistus. Aasmetsal on ette näidata näiteks laomajanduse eriala lõputunnistus. Siiski ei sobi ka see töötukassale ja nüüd on naine pöördunud Tartu ärinõuandlasse, et nende kaudu pääseda EAS-i korraldatavale ettevõtluskoolitusele.

Tartu ärinõuandla ettevõtluse konsultant-projektijuht Anne Ligi ütles, et kuigi töötukassa aktsepteerib ka nende korraldatavate ettevõtluskoolituste läbimist, on maakondlike arenduskeskuste juures toimuvatel koolitustel väga vähe kohti. Näiteks täitusid aprilli alguses Tartus toimuva ettevõtluskoolituse 20 vakantset kohta kahe-kolme päevaga. Sooviavaldusi laekus kokku 60 ringis. Samasugune edu saadab ka teiste maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskoolitusi. Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul võimaldaksid nad töötutele igasuguseid koolitusi, kui raha oleks piiramatult. Paraku on aga selleks aastaks kehtestatud töötukassa eelarves koolitustele mõeldud raha eelmise aastaga üle kahe korra kahanenud. Kui mullu oli töötute koolitamiseks ligi 220 miljonit krooni, siis tänavu tuleb hakkama saada 98 miljoni krooniga. Töötukassa praegune toetuste poliitika eelistab koolitustele palgatoetuste ja tööpraktika toetamist.

Siiski pole ka töötukassa kaudu ettevõtluskoolitusele lootusetu pääseda. Vanatalu sõnul on tänavu plaanis ettevõtluskoolitust pakkuda 400–600 inimesele. Soovijaid ettevõtluskoolitusele oli möödunud nädala lõpu seisuga 1600. Statistika näitab, et paraku ei piisa ettevõtlusega alustamiseks vaid koolitusest. Vaja on ka head ja läbimõeldud äriideed. „Arvestades senist kogemust, pole kindlasti põhjendatud koolituse tellimine kümme korda suuremas mahus, kui on võimalik ettevõtlustoetust anda. Nii oleme oma piiratud vahendeid arvestades otsustanud sel aastal pakkuda ettevõtluskoolitust 500–600 inimesele,” ütles töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste. Eelmise aasta alguses Tartus sõõrikute tootmisega tegeleva ettevõtte rajanud Madis Alliku arvates on töötukassa jagatava ettevõtte asutamise toetuse kõrval alternatiiviks toetused EAS-ilt. Nendeks pole nõutud ette­võtlusteemalise koolituse läbimiskohustust.

EAS-i kaudu ette­võtte stardiabi taotlemine aga eeldab Alliku sõnul väga head äriplaani. Kuid ettevõtluses läbilöömiseks on korralik äriplaan nii ehk naa hädavajalik. „Paljud töötud üritavad ligi pääseda ettevõtte alustamiseks mõeldud toetustele, tihti aga ei mõelda väga selgelt enda jaoks läbi, et see ettevõte peab olema ka jätkusuutlik, sest muidu tuleb toetus tagasi maksta,” selgitas Allik. Sõõrikute tootmisega tegelev OÜ Sõõrikumeistrid on aasta jooksul endale Alliku sõnul jalad alla saanud. Nüüdseks on ettevõttel Tartus kaks müügipunkti, kuid lähiajal plaanib ettevõte laieneda Pärnusse, Tallinna, Riiga ja ka Vilniusesse. „Toitlustusäris, kus meie tegeleme, on kõige olulisem teha asju hästi ja maitsvalt. Masu tingimustes on sõõrikuäriga võimalik ka teenida, kui omada rohkem kui ühte sõõrikute müügikohta, sest kalleid torte ja trühvlikooke väga palju ei osteta,” selgitas Allik.

Paljud koolituse läbinud on tööta

•• Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste sõnul suudavad nad sel aastal ette­võt­luskoolitust pakkuda 400–600 töötule, kellest ettevõtte alustamise toetuse saamiseni jõuab tõenäoliselt vaid sadakond.

•• Samal ajal on töötukassa arvestanud, et kokku antakse sel aastal ettevõtte alustamise toetust 400 inimesele. Seega 300, kel on lootust saada 70 000 krooni suurune ettevõtte alustamise toetus, on varem töötanud mõne ettevõtte juhatuses või omavad nad majandusalast haridust.

•• „Meie statistika näitab, et kolm­­veerand koolituse läbinuid ei hakka ettevõtjaks ega ole enamasti leidnud ka muud töist rakendust,” lisas Lühiste.

•• Tänavu on ettevõtluskoolitusel osalemist alustanud ligi 200 töötut. Samuti on lõppjärgus veel 440 koolituskoha tellimine üle Eesti. Eeldatavasti algavad uued koolitused aprillis.

(algus EPP nr 10, 13. märts 2010)

Üldised teadmised töölepingu seadusest on hädavajalikud.

Mis on katseaeg või prooviaeg?

Töösuhte esimesed neli kuud on vaikimisi katseaeg. Eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida töötajale teadaolevalt temalt nõutakse lepingujärgse töö tegemisel. Ka töötaja saab proovida, kuidas tehtav töö ja töökeskkond talle meeltmööda on.

Kui töösuhe ei vasta ootustele, võivad pooled katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette 15 kalendripäeva.

Mõnel ettevõtjal on laiduväärne äriplaan tööletahtjaid ebaseaduslike proovipäevadega katsetada ja siis teatada, et te ei sobi ikka meile ja aitäh tulemast ning palka me loomulikult selle nädala eest ei maksa. Kui töötaja aga ära tõendab, et tegelikult ta ikkagi töötas seal firmas, on tal töövaidluskomisjoni kaudu võimalik nõuda vähemalt töötasu, sest tasuta proovitöötamist pole olemas.

Meenub üks majutusfirma, kes koristajakan-didaatidest proovipäevade tegemiseks järjekorra moodustas. Töötajad rabasid oma paremuse tõestamiseks ennastsalgavalt. Mitme kuu jooksul kulus firmal raha ainult tavapäraste puhastusvahendite varu uuendamiseks ja maja läikis keldrist katuseni.

Kuidas leppida kokku tööülesanded?

Töölepingus ei ole kõige olulisem kokku leppida ametinimetuses, vaid täidetavates tööülesannetes, mis lepingu lahutamatu lisana võivad sisalduda ka mõlema poolt allkirjastatud ametijuhendis. Töötajale edaspidi antavad korraldused peavad olema seotud tööülesandega ja üldjuhul ei pea töötaja täitma käsku, mis ei puutu tema töösse või ei ole seadusega ette nähtud, v.a hädavajadusest tingitud juhtudel. Kui ikka radiaatori lõhkemise tõttu on keldris vesi põlvini ja kaubad upuvad, võib tööandja moodustada töötajatest koristajast kuni finantsjuhini inimketi ja korraldada ämbritega vee ammutamise kuni pumbameeste saabumiseni.

Mida palga suuruse kokkuleppes tähele panna?

Töötajale makstakse rahapalka ja et töötamine on seotud tööajaga, peab ka töötasu suurus kroonides seonduma ajaühikuga (tunnipalk või kuupalk).

Tööstuses, kus midagi toodetakse ja toote valmistamiseks on ette nähtud keskmise töötaja töökiiruse järgi tuletatud normaeg, kehtestab tööandja tavaliselt tükitööhinded, mida töötajale tutvustatakse ja sel juhul on lepingus märgitud palga arvutamise viisiks "tasu tükitööhinnete alusel". Töötad kiiremini -teenid rohkem. Kuid sellele vaatamata tuleb töölepingus ikkagi kirja panna ka töötasu rahalises väljenduses, sest kui tööd napib või tükitööhindeid alandatakse, on töötajal õiguspärane ootus ja võimalus lubatud kümnete tuhandete asemel vähemalt mingit kokkulepitud summat nõuda.

Töölekauplemise käigus võib tööandja lisaks palgale tõotada töötajale mitmesuguseid hüvesid - ametiauto kohe istumise alla, mobiilikõned lausa limiidita, fitness-klubi külastamine poole hinnaga jne. Kindlasti tuleb nõuda, et see kõik - niinimetatud muud hüved -lepingusse kirja saaksid, muidu võib töötaja hiljem leida end katteta lubaduste lõhkise küna ees, tööandja aga pööritab silmi ega taha mingeid kokkuleppeid mäletada.

Kuid kokkulepitud muude hüvede osaliselt kasutamata jätmisel ei ole töötajal õigus nõuda selle asemel raha. Näiteks kui firmas toimuvad suvepäevad ja töötaja ei osale, ei saa ta nõuda, et tööandja ühe töötaja kohta kavandatud lõbustuste maksumuse talle rahas välja maksaks.

Töötasu osas kehtib puutumatuse põhimõte -väljateenitud palgast midagi kinni pidada saab ainult konkreetsel juhul töötaja eelneval nõusolekul.

Järgmisel nädalal räägib Neenu Pavel kui pikad võivad olla töövahetused, kuidas toimub töölepingu tingimuste muutmine ja kas töö kõrvalt õppides on õigus õppepuhkusele.


Neenu Pavel
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist

Dannar Leitmaa

Sotsiaalministeerium lubab kindlasti otsida toimetulekupiiri kergitamise võimalusi.

Kas ja kuidas on võimalik praeguses Eestis tuhande krooniga ära elada? Kõlab kui järjekordne põnev sotsiaaleksperiment, kuid ligi kolmele protsendile Eesti elanikest on see karm igapäev, kus ainsaks sissetulekuks ongi nii napp toimetulekutoetus. „Riideid küll selle eest osta ei saa,” tunnistas juba aasta aega toimetulekutoetusest elatuv Mari. „Kui välja minna, siis saab ka käia ainult tasuta üritustel.” Mari on igati korralik ini­mene, kes veel poolteist aastat tagasi teenis tarkvaratestijana Eesti keskmise ligidale ulatuvat palka, kuid nüüd on ta langenud kõige vaesemate inimeste sekka. Just kõige vaesemate aitamisega lubas tänavu tegeleda õiguskantsler Indrek Teder, kes hakkab uurima, kuivõrd praegune toimetulekumäära arvestamise metoodika seadusele vastab.

Eestis saab sissetulekuta inimene elamiskulude katmisele lisaks 1000 krooni ja iga järgmine pereliige 800 krooni, kuid Tallinna tervishoiu- ja sotsiaalameti hoolekandeosakonna peaspetsialisti Ljudmilla Leiuse hinnangul on see piir jäänud ajale jalgu ja ootaks kas või toimetulekupiiri nihutamist elatusmiinimumini. „Sotsiaalministeeriumi poolt oli välja arvutatud 1543 krooni toimetulekupiiriks ilma eluasemekuludeta, kuid see oli arvutatud 2007. aastal,” ütles ta. „Praeguse summaga ära nad ei ela, et üha enam on inimesi, kes jäävad linnale võlgu kas või üüri.” Huvitaval kombel ongi nii, et ka toimetulekupiiri arvutamine käib statistikaameti 2007. aasta andmete järgi, kuid uuemat vajadust pole välja arvutatud. Ka statistikaamet ei kogu enam vastavaid näitajaid, sest sellest otsustati rahapuudusel loobuda.

Selgub suvel

Vähemalt sõnades lubab sotsiaalminister Hanno Pevkur toimetulekupiiri tõstmisega tegeleda, kuid piiri tõstmise võimalused selguvad ikkagi suvistel eelarveläbirääkimistel. „Toimetulekupiiri tõstmise eelduseks on eelarveliste vahendite olemasolu, tänavu on eelarvest planeeritud selleks 350 miljonit krooni, mis on pea neli korda rohkem, kui kaks aastat tagasi raha kulus,” tõdes Pevkur. „Kui esimese kvartali järel võib öelda, et sellest summast piisab ja jääb ka varu, siis võib rääkida ka toimetulekupiiri tõstmise või põhimõtete muutmise üle.” Elatusmiinimum pole aga reaalse toimetulekupiiriga seotud ja nii olenebki toimetulekupiiri tõstmine mitte reaalsetest vajadustest, vaid riigi võimalusest toetust anda. Ometi on toimetulekupiir kättesaamatu üha enamatele inimestele ja näiteks Tallinnas on toimetulekutoetust saavate perede arv aastaga kasvanud mitmekordseks. Veebruaris esitas sotsiaalametile toimetulekutoetuse avalduse 2272 peret, aasta tagasi soovis samasugust abi kõigest 829 peret. Kas ja kui palju üle Eesti toimetulekutoetust maksti, selgub kvartali lõpus ja seejärel saab hakata ka arvutama, kas praeguses eelarves ette nähtud 350 miljonist piisab või mitte.

Endised õed, personalijuhid

•• Linnalt toimetulekutoetust taotlevate inimeste nimekiri on tõeline läbilõige ühiskonnast. Märtsis esitatud avalduste seast leiab näiteks isikuid, kes on figureerinud politseikroonikas juba enne täisealiseks saamist, aga need on väga üksikud näited.

•• Üks hädalistest on näiteks endine meditsiiniõde, kelle tublit tööarmastust kiideti mõni aasta tagasi ka ametilehe veergudel. Või siis noor naine, kes pole juba aasta aega tööd leidnud ja otsib veebisaidil juhtimistööd palgaga 20 000 krooni kuus ja nimetab endiseks töökogemuseks personalijuhi ametit jaemüügiga tegelevas poes.

•• Samamoodi leidub pensionieelikuid, kellel on tööd eriti raske leida. Seetõttu ei ole nende palganõuded ka nii suured. Näiteks võib mõni hotell leida endale toimetulekutoetuse saajate hulgast šveitseri.

•• Ja muidugi – kes suudaks kok­ku lugeda endisi väikeettevõtjaid?

Vaesemate aitamiseks on kolm varianti

•• Juba veebruaris käis sotsiaalminister Hanno Pevkur välja kolm varianti, kuidas toimetulekupiiri tõsta. Ka praegu tunnistab minister, et need kolm varianti on endiselt töös – kui muidugi raha leitakse.

•• Esimese variandi puhul tõstetaks toimetulekupiir 1200 kroonini, mis omakorda suurendaks pere teiste liikmete toetust, mis on praegu 80 protsenti toimetulekupiirist. See muudatus nõuaks esialgsete arvestuste kohaselt 100–150 miljonit lisakrooni.

•• Teine variant oleks suurendada teiste pereliikmete toetus samuti 100 protsendini toimetulekupiirist.

•• Kolmandaks on Pevkur tunnistanud, et kõige olulisem ja kriitilisem on aidata lastega peresid, selleks oleks võimalik jätta lastetoetused toimetulekupiiri sisse arvutamata. See nõuaks riigilt 30–50 miljonit lisakrooni.

•• „Milline piir aga võiks rahalistest võimalustest tulenevalt olla, on täna võimatu öelda,” sõnas Pevkur.

•• „Sotsiaalministeerium soovib, et toimetulekupiir tõuseks ja sellega puuduses inimeste toimetulek paraneks, kuid konkreetsed arvud ning ka rahalised vajadused ja võimalused täpsustuvad ikkagi riigieelarve läbirääkimiste käigus,” ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja.

Kas 2009. aasta suvel jõustunud uus töölepingu seadus on hea?

Hästitoimiva töösuhte tagavad mõistlikkus, hea­uskne käitumine ja vas­tastikune lojaalsus ehk teise poole huvidega ar­vestamine. Tööinspekt­siooni juristi infotelefo­nil helistajatele vastates sõelusin suurest murede-ookeanist välja alljärg­nevad korduvad küsimu­sed, et heita valgust uue­nenud töölepingu seadu­se sätetele.

Kuidas end et­te valmistada uude töösuhtesse astumi­seks?

Kõige parema etteval­mistuse tööleasumiseks annab "vaenlase" tund­maõppimine - kuula­ke, mida tuttavad räägi­vad oma töösuhetest, õp­pige teiste kurbadest ko­gemustest, heitke pilk ka töölepingu seadusele. Ot­se hädavajalik on uurida tulevase tööandja taus­ta krediidiinfo maksuvõl­gade raporti leheküljelt, sest naiivne on uskuda, et võlgnevuste kuristik­ku langenud firma leiab regulaarselt raha just teie töö tasustamiseks.

Kuidas sõlmida kirjalik tööleping?

Viimasel ajal kurdavad töölesoovijad, et nii mõ­nigi tööandja eksitab neid väitega, et uue seaduse järgi ei pea enam tööle­pingut kirjalikult sõlmi­ma. Töölepingu seaduse kohaselt aga on jätkuvalt nõutav töölepingu kirja­lik vormistamine, et fik­seerida vähemalt tähtsai­mad pooltevahelised kok­kulepped - tööülesannete kirjeldust, töö eest maks­tava tasu suurust, tööae­ga, töö tegemise koht.

Kokkulepitud tingimu­si saab muuta ainult kok­kuleppel, nende tingi­muste olulisel rikkumi­sel, ükskõik kas tööandja või töötaja poolt, saab tei­ne pool töölepingu era­korraliselt üles öelda.

Seadus annab loete­lu ka muudest andme­test, mida tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema. Näiteks millised on tööandja keh­testatud reeglid töökor­raldusele: tööpäeva algus ja lõpp; lõunapausi pik­kus; kas ja kuna teatatak­se tööajakava; kas tööae­ga arvestatakse summeeritult jms.

Tähelepanuta ei saa jätta ka lepingueelseid läbirääkimisi, kus lisaks töökoha kompamisele tuleb kindlasti rääkida ka endast selliseid olu­lisi eraelulisi asjaolusid, mis võivad töökohustus­te täitmist mõjutada, na­gu sõltumine ühiskond­likust transpordist, vaja­dus osaleda õppetöös, õi­gus pikendatud põhipuh­kusele, ja kuidas sel juhul töölkäimist häireteta korraldada.

Eeldatakse, et tööle­ping esitatakse töötaja­le enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, tu­leb töölepingut järjekind­lalt nõuda, sest tööandja viivitlemine tekitab põh­jendatud kartust, kas ta mitte ei soovi töötajat n-ö mustalt (loe: riigimakse deklareerimata) kasuta­da. Tööandja peab kirja­liku lepingu sel juhul esi­tama kahe nädala jook­sul. Kõige parem on nõue esitada e-kirja teel, siis jääb maha taasesitatav jälg võimalike tõenduste tarbeks.

Mis siis, kui tööta­ja ei saa töölepingu kõikidest punktidest aru?

Seadus kohustab töö­lepingu andmeid esitama heauskselt, selgelt ja aru­saadavalt, seega - spetsiifilise juriidilise termi­noloogia kasutamine on põhjendamatu. Nalja­tamisi öeldakse ju küll, et töötaja ja tööandja ei peagi seaduse keeruli­sest keelest aru saama, sest kui nad tegutsevad mõistlikult ja hea usu põ­himõtetest lähtuvalt, toi­mib töösuhe niigi. Alles siis, kui tüli majas, pöör­dutakse kohtusse ja koh­tunik juba oskab seadust tõlgendada.

Kui aga töölepingu projekt tekitab kõhklusi-kahtlusi ja tööandja poolt antud selgitused ei rahul­da, tuleks enne selle all­kirjastamist pöörduda mõne õigusbüroo või ka tööinspektsiooni juristide poole ning lepingupunk­tid koos üle vaadata, sest antud allkirja enam taga­si ei võta. Teatavaks ta­gaukseks on vaid säte, et seadusest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Neenu Pavel
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist